Legislator Case Law & Legislation
1-05-1054\3 ECLI:EE:HMK:2006:1.05.1054.6503 AI generated

1-05-1054\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-05-1054\3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Legislator headnote

AI generated

1-05-1054\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

22. veebruaril 2006 1 05 1054 .a. - -

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul,

prokuröri Priit Heinsoo ja kaitsja Veera Tolli-Baskini osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja N.L-i süüdistuses KarS § 424

järgi.

Süüdistatav N.L ood - isikuk XXXXXXX, keskeriharidusega, töötas

betoneerijana OÜ-s VX Kivisillus, 2005.a. sügisest töötab juhutöödel; elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalko

rras karistamata; väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõk

endit kohaldatud ei ole.

Süüdistus.

N.L isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Lääne-Viru Politseiprefektuuri 25.06.2002 otsusega .a. karistati rahatrahviga 6000 krooni, trahv tasumata ja karistatus kustumata, uuesti 10. septembril 2005.a. kella 21.25 ajal Harjumaal Jõelähtme vallas Tallinn-Narva maanteel Kiiu asula suunas liikudes juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Scorpio registrimärgiga 699 AGJ. Sellega

pani N.L toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused.

Süüdistatav N.L tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat V. Tolli-Baskin pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

N.L-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü

omaksvõtule

kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 10.09.05.a. (tl.10), alkoholijoobe

tuvastamise protokolliga (tl.11); ärakirjaga haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsusest 25.06.2002 5 .a. (tl. ), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.18), väljavõttega karistusregistrist (tl.19 20 - ), samuti N.L-i enda ütlustega eeluurimisel (tl. 14-15 ).

Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning N.L tuleb süüdi tunnistada KarS § 424

järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus N.L-i süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (mootorsõidukit juhtis ta kerges joobes) ja

süüdlase isikut. Varasemad rahalised karistused pole suutnud ära hoida samalaadse õiguserikkumise uut toimepanemist. Varem määratud rahatrahvid on N.L siiani tasumata ning sellise karistuse täitmine pole teda huvitanud; praegu elatub ta juhutöödest. ning kohus ei pea võimalikuks teda karistada rahalise karistusega. Kohus nõustub aga prokuröri taotlustega karistada N.L vangistusega, kohaldades KarS § 74 ja § 75 sätteid, s.o. karistada reda vangistusega tingimisi 18-kuulise katseajaga kriminaalhooldaja järelevalve all.

Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 alusel, s.o. mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ja seda üheks aastaks.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311 313

- kohus

o t s u s t

a s :

1.

3 Süüdi tunnistada N.L KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui N.L 18-

kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu

ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Viru Maakohtu KrHO juhatajal määrata N.L-ile kriminaalhooldaja.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta N.L-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

2. Välja mõista N.L-ilt menetluskulud

riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni . ja kaitsetasu 1 320 (üks tuhat kolmsada kakskümmend) krooni

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtunik