1-05-953\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S
Legislator headnote
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht 08.02.2006.a. Tallinnas
Kohtunik Aime Ivanson
Sekretär Maire Viksi
Tõlk Marek Litnevski
Prokurör Ljudmilla Tokar
Kaitsja Märt Leedu
Süüdistatav NIKOLAI R, kriminaalkorras karistatud neli korda, viimati 09.03.2001.a. Narva Linnakohtu poolt Krk § 100 ja Krk § 195 lg 2 järgi liitkaristusega vangistusega 11 aastat algusega 31.08.2000, elukoht Narva Energia 4-60,
Süüdistus KarS § 331 - § 25 lg 1,2 ja KarS § 274 lg 1 järgi üldmenetluses
RESOLUTSIOON
Süüdi mõista N.R KarS § 331- § 25 lg 1,2 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud.
Nikolai R KarS § 274 lg 1 järgi õigeks mõista.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada vangistust 09.03.2001.a. Narva Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (seisuga 07.02.2006.a. kandmata karistus 5a 6 k 23 p) võrra, mõistes N.Rile liitkaristuse 6 aastat 23 päeva.
Karistuse kandmise algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest – 08.02.2006.a.
Välja mõista N.Rilt riigituludesse kriminaalmenetluse kulud:
1) sundraha – 1,5 palga alammäära – 4500.- krooni.
2) Kaitsjatasu 5133.- krooni
3) Ekspertiiside maksumus 9968.- krooni
Kriminaalasi nr. 1-05-953
2
Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034800017 Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777.
Asitõendid: narkootilised ained, minigrip kilekotid, kivi, paberitükk, käsn, isoleerpael, kileteip, kaks süstalt - hävitada
EDASIKAEBE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb
kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.
Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil
kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates otsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
SÜÜDISTUS
N.Ri süüdistatakse selles, et tema Tallinna Vangla kinnipeetavana püüdis 03.09.2004.a. kella 17.15 ajal Tallinnas Magasini 35 asuva Tallinna Vangla territooriumi 4.elusektsiooni piirkonnas omandada sinna tuvastamata isiku poolt üle visatud pakki, mille sees oli kaks minigrip kilekotti roosa värvi pulbriga kaaluga 6,02g, mis omakorda sisaldas 37%, s.t. 1,63g amfetamiinsulfaati, kuid ei saanud narkootilisi aineid sisaldavat pakki enda valdusesse võtta Tallinna Vangla valvuri Heino Renni sekkumise tõttu Kinnipeetava poolt narkootilise aine omandamise ja valdamise katsega pani N.R toime KarS § 331- § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tema osutas 03.09.2004.a. kella 17.15 ajal Tallinnas Magasini 35 asuvas Tallinna Vanglas vägivalda kasutades vastupanu ametikohustusi täitvale Tallinna Vangla valvurile Heino Rennile, tungides viimasele selja tagant kallale ajal, mil Heino Renn oli enda valdusse saanud Tallinna Vangla territooriumile toimetatud paki ja lüües valvuri jalust maha. Võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega vägivalla kasutamisega pani N.R toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Süüdistatav N.R ei tunnistanud end süüdi temale esitatud süüdistuses. Ta selgitas, et
03.09.2004.a. käis ta õues pesu nöörile kuivama riputamas. Teda saatis valvur Renn. Tagasi
tulles liikus ta aeglaselt, et suits lõpuni suitsetada, kuid valvur kiirustas kogu aeg tagant. Kui toimus ülevise, keeras valvur järsult tema poole, riivas teda õlaga, millest ta kukkus pikali. Pakk kukkus maha ja ta lükkas selle jalaga eemale. Siis võttis valvur paki enda kätte. Kuna valvur oli
tema peale kukkunud, lükkas ta valvurit eemale. Süüdistatav kinnitas, et mingit pakki ta ei oodanud ega teadnud, mis oli visatud paki sees.
Hinnanud kriminaalasjas kogutud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõendeid kogumis, leidis kohus, et N.Ri süü narkootilise aine omandamise katses on tõendatud. Süüdistatava, kannatanu Heino Renni ja tunnistajate Valeri Pesnja, Anatoli Petuhhovi ja Vladimir Semjonovi ütlustega on tõendatud 03.09.2004.a. kella 17.15 ajal Tallinna Vangla territooriumile paki üleviskamine ning et üleviske ajal ja kohas, kuhu pakk maandus, viibisid kinnipeetav N.R ja valvur Heino Renn.
Asitõendite vaatlusprotokolliga on tõendatud, et paki sisse oli pandud kaks minigrip kilekotti roosa pulbriga, samuti kaks süstalt.
Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiaktis nr. AN-1137-04/7816 sisaldas roosa pulber 1,63g narkootilist ainet amfetamiinsulfaati. Kannatanu Heino Renni ütlustega on tõendamist leidnud N.Ri tahtlus üle aia visatud pakki enda valdusse saada. Nimelt ütles Heino Renn kohtus, et peale seda, kui ta paki enda kätte sai, hüppas
3 või heitis või vajus N.R talle selja tagant peale, et pakki kätte saada. Selle tõttu vajus ta kükakile või kummargile, päris pikali ei kukkunud.
Tunnistajana kohtus üle kuulatud Tallinna Vangla valvuri Anatoli Petuhhovi ütluste kohaselt saabus tema sündmuskohale ajal, mil kõik olid pundis, Heino Renn oli kahe kinnipeetava vahel
ühe põlve peal. Seega tema N.Ri poolt Heino Rennile peale vajumise momenti ei näinud, ei näinud ka paki üleviset. Kohtus kuulati üle tunnistajana N.Ri kambrikaaslane Vladimir Semjonov, kes küsimusele, kas N.R püüdis pakki kätte saada, vastas eitavalt. Kohus ei pea neid ütlusi usaldusväärseteks, sest Vladimir Semjonov asus neist tükk maad eemal ja ei pruukinud aru saada tegelikult toimuvast.
Sellest annavad tunnistust ka tema ebakindlad ütlused muude asjaolude kohta. Nimelt on ta küsimusele, kas valvur lükkas Ri pikali, andnud kahesuguseid vastuseid. Kord ütles, et valvur lükkas Ri pikali, teine kord aga, et ei saa kindlalt väita, et valvur oleks Ri lükanud. Ka Heino Renni kukkumise kohta on tal erinevad ütlused. Kord väitis kindlalt, et valvur kukkus, teinekord ta enam selles nii kindel ei olnud, öeldes, et mõlemad vist kukkusid. Valvur Heino Renn on kohtus mitmel korral tunnistanud, et N.R püüdis tema käest pakki kätte
saada ja selleks vajus või hüppas või heitis talle selja tagant peale. Sama on ta märkinud ka esmases ettekandes. Kohtul puudub alus tema ütlustes kahelda.
Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on kannatanu Heino Renni ütlustega tõendatud, et ta täitis
oma ametialaseid tööülesandeid, N.R oli tema jaoks tavaline kinnipeetav, nende vahel ei ole
olnud konflikte ega vihavaenu. Seega puudus Heino Rennil põhjus N.Ri kohta valeütluste andmiseks. Eeltoodu alusel loeb kohus Heino Renni ütlustega tõendatuks, et N.R püüdis temale selja tagant
peale hüpates või vajudes saada üle aia visatud pakki Heino Renni käest enda kätte. Selline tegevus viitab asjaolule, et N.R oli huvitatud pakist ja pidi teadma ka paki sisu. Vastasel juhul ei oleks ta hakanud Heino Renni käest pakki enda valdusse võtma.
Süüdistatava väide, et ta ei tarvita narkootikume, ei anna alust tema õigeksmõistmiseks, sest narkootikume võivad omandada ka isikud, kes ise narkootikume ei tarvita. Eeltoodu alusel on tõendamist leidnud N.Ri poolt KarS § 331 - § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.
KarS § 274 lg 1 objektiivse süüteokoosseisu moodustab võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemine seoses tema ametikohustuste täitmisega.
Vastavalt Tallinna Vangla järelevalve osakonna valvuri ametijuhendile on Heino Renn võimuesindaja. Üle aia vangla territooriumile visatud paki enda valdusse võtmine, eriti kui on alust arvata, et see võib sisaldada esemeid või aineid, mis kinnipeetavatele on keelatud, on valvuri ametikohustus.
Tunnistaja Anatoli Petuhhovi ütluste kohaselt toimub Tallinna Vanglas üleviskeid tihti,
keskmiselt neli korda nädalas ja tavaliselt on pakkide sees narkootikumid, suitsud või
mobiiltelefonid. Seega on valvuritele teada, et üle aia visatakse pakke siis, kui tahetakse kinnipeetavatele üle anda aineid või esemeid, mis neil on keelatud omandada. Eeltoodu alusel oli Heino Rennil ametialane kohustus teha kõik selleks, et 03.09.2004.a. vangla territooriumile visatud pakk ei satuks kinnipeetava N.Ri kätte. N.Ri tegevuses KarS § 274 lg 1 objektiivse süüteokoosseisu tuvastamiseks tuleb kindlaks teha,
kas süüdistatav pani valvur Heino Renni suhtes toime vägivalda. Süüdistuse kohaselt seisnes
vägivald Heino Rennile selja tagant kallale tungimises ja tema jalust maha löömises. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et N.R tungis küll Heino Rennile selja tagant kallale, kuid jalust maha löömise kohta puuduvad tõendid. Kannatanu sõnul hüppas või
vajus või heitis N.R talle selja tagant peale ja kinnipeetava raskuse all vajus ta kummargile.
Kannatanu eitas kohtus pikali kukkumist ja tema sellekohaseid ütlusi kinnitas ka tunnistaja Anatoli Petuhhov. Seega on alusetu süüdistuse väide kannatanu jalust maha löömise kohta. Vägivalla all tuleb mõelda vägivallategusid KarS § 120 – 122 mõttes. KarS § 120 –ähvardamine ja KarS § 122 – piinamine ei tule antud juhul kõne alla. Seega jääb üle analüüsida KarS § 121 – kehaline väärkohtlemine. KarS § 121 objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu –
4
tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustamine on
tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse, kusjuures tervisekahjustuse kui tagajärje tegelik saabumine ei oma tähtsust. Kohus leiab, et süüdistatava poolt kannatanule selga vajumine või heitmine ei ole selline tegu, mis võib põhjustada tervisekahjustuse. Ka reaalselt Heino Renn tema enda ütluste kohaselt mingeid vigastusi ei saanud. Ta vajus lihtsalt kummargile. N.Ri tegu ei saa vaadelda ka muu kehalise väärkohtlemisena, kuna ei ole tuvastatud, et Heino
Renn kummargile vajumisel oleks tundnud valu, mis on nõutav tagajärg muu kehalise väärkohtlemise puhul. Eeltoodu alusel ei tuvastanud kohus N.Ri tegevuses KarS § 274 lg 1 objektiivset süüteokoosseisu ja ta tuleb selles süüdistuses õigeks mõista.
Karistuse mõistmisel KarS § 331 - § 25 lg 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest arvestab kohus asjaolu, et kuritegu jäi katse staadiumisse ning kuriteoga ei tekitatud materiaalset ega moraalset kahju. Kuigi Tallinna Vangla poolt antud üldhinnang N.Rile on negatiivne, ilmneb
iseloomustusest tema suhtes siiski ka palju positiivset – vaba aega sisustab sportimise ja
lugemisega, kaaskinnipeetavatega saab rahuldavalt läbi, vanglatöötajatega suhtleb viisakalt ja
vaoshoitult. Puuduvad KarS § 57 ja § 58 sätestatud karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Eeltoodu alusel nõustub kohus prokuröri poolt nõutud karistusega.
Kohus juhindub otsuse tegemisel KrMS § 306, § 311- § 313.
Kohtunik