1-05-1005\3 · Tallinna Ringkonnakohus

1-05-1005

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 9. veebruaril 2006 a. Tallinn Kriminaalasja number 1-05-1005 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ene Randmäe ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Külli Väina Tõlk Marina Lepiksoo

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 7. veebruar 2006 a. Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi

E.T süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu 25. novembri 2005 a. otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav E.T Prokurör Raivo Kala Süüdistatav E.T Kaitsja

Irina Solovjova RESOLUTSIOON Tallinna Linnakohtu 25. novembri 2005 a. otsus E.T suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 9. veebruaril 2006 a. kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Tallinna Linnakohtu 25. novembri 2005 a. otsusega mõisteti E.T süüdi KarS

§ 199 lg 2 p 4,5 järgi ja karistati 3 kuulise vangistusega. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust. Kars § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tallinna Linnakohtu 20. juuni 2003 a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 2 aasta võrra ja liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 2 kuud vangistust.

2

E.T mõisteti süüdi selles, et ta varem varguse toime pannud isikuna 23.

septembril 2005 a., istudes Tallinnas Randla tänav maja nr.15 juures pargitud sõiduautos Ford Scorpio, võttis avalikult Jevgeni Tintilt ära mobiiltelefoni Nokia 5110 150 krooni väärtuses.

Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav E.T enda õigeksmõistmist, sest ta ei ole J. Tindilt mobiiltelefoni tema tahte vastaselt ära võtnud. J. Tint on tema tuttav. J. Tint ise andis mobiiltelefoni E.T kätte, et see pantida ja raha saada. Ka varem on J. Tint korduvalt oma mobiiltelefoni panti andnud ja selle

hiljem välja ostnud. Pärast telefoni pandimajja viimist, ostis J. Tint selle ise välja.

Ilmselt süüdistab J. Tint teda mobiiltelefoni varguses seetõttu, et tal tekkis telefoni pärast probleeme oma vanematega.

Apellatsioonikohtu istungil süüdistatav E.T ja tema kaitsja taotlesid kohtuotsuse tühistamist, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega

ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on linnakohus hinnanud tõendeid

nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohus on põhjendanud, miks ta loeb

usaldusväärseks kannatanu J. Tindi ütlused ja suhtub kriitiliselt süüdistatava E.T ütlustesse. Kohtuotsuse põhiosas on ära märgitud kõik KarS §-s 62 loetletud tõendamiseseme asjaolud ja tuvastatud E.T käitumises KarS § 199 lg 2 p 4,5

koosseisulised tunnused. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et apellandi

mittenõustumist kohtu järeldustega ei saa käsitleda tõendite ebapiisava analüüsina ja

tõenditesse süüvimata jätmisena. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Tallinna

Linnakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 etteantud õigust kasutades vajalikuks korrata.

Kannatanu J. Tindi ütlustest nähtub, et ta tundis küll tunnistaja A. Jefimovit, süüdistatav E.T tundis aga vähe. Süüdistatav E.T võttis temalt telefoni ära ja viis pandimajja, kviitungi rebis kannatanu nähes ribadeks ja ütles, et oma telefoni

ta enam ei näe. Kannatanu J. Tint ei ole rääkinud seda, et tal olid süüdistatava E.T-ga võlasuhted või et ta oleks oma telefoni hiljem pandimajast ise ära toonud. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et tal ei olnud võimalik seda teha, sest tal ei olnud pandimaja kviitungit, telefon oli ilma dokumentideta ja ta ei teadnud oma telefoni IMEI koodi. Seetõttu on kohus süüdistatavalt E.T-lt mobiiltelefoni vargusega tekitatud kahju 150 krooni põhjendatult välja mõistnud.

Tunnistaja A. Jefimov kinnitas kannatanu J. Tindi ütlusi ja lisas, et kannatanu nuttis. Tunnistaja ei julgenud kannatanu J. Tindi kaitseks välja astuda, sest kartis E.T

kui endast tunduvalt vanemat meesterahvast. Ka süüdistatav ise on pärast varguse

toimepanemist kahtlustatavana ülekuulamisel end varguse toimepanemises süüdi

tunnistanud ja kirjeldanud kuidas ta J. Tindilt telefoni ära võttis ja pandimajja viis, saadud raha kulutas alkoholi muretsemiseks. Ta ei ole eeluurimisel ega esimese astme

kohtus rääkinud, et tarvitas pandimajast saadud raha eest alkoholi koos kannatanu J.

3 Tindiga. Seda hakkas ta väitma alles apellatsioonikohtu istungil. Samuti väidab ta alles apellatsioonis, et kannatanu J. Tint on telefoni pandimajast ära toonud. Sellised väited on paljasõnalised ega põhine kriminaalasja materjalidel. Seetõttu peab kohtukolleegium

alusetuks ja ennastõigustavaks E.T väiteid selle kohta, et kannatanu J. Tint andis talle telefoni üle vabatahtlikult.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et

Tallinna Linnakohtu 25. novembri 2005 a. otsus E.T suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava

Ene Randmäe Igor Amann