1-05-834\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 07.02. 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-05-834 riik Z.K ja Tarmo Luik versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Aino Männik Prokurör Milja Janson

Süüdistatav Z.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi) Süüdistus advokaat Endel Tomson Tarmo Luik süüdistuses KarS § 320 lg 1 järgi) Kaitsja advokaat Pille Toom

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Z.K

Tunnistada süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4 karistusseadustiku järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb

tingimisi kohaldamata; määrata Z.K-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning

mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Z.K ei pane katseajal toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Z.K-le katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustus elada aadressil xxxxxxx Z.K suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada.

2. Tarmo Luik

Tunnistada süüdi (KarS) § 320 lg 1 karistusseadustiku järgi ja mõista talle

karistusena vangistus 30 (kolmkümmend) päeva. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud

vangistus jääb tingimisi kohaldamata; määrata Tarmo Luigele katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Tarmo Luik ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata

Tarmo Luigele katseajaks KarS § 75 lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustus elada aadressil xxxxxx

3.

Tarmo Luige suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keel tühistada.

4. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes:

2

2.1.1 rahuldada täielikult Merle Udobina tsiviilhagi ning välja mõista Z.K-lt 5000 (viis

tuhat ) krooni Merle Udobina kasuks kasuks; 2.2 ja Tarmo Luikelt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 välja mõista mõlemalt Z.K-lt

(neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses Z.K-lt 2256.75 (kaks tuhat kakssada viiskümmend kuus) krooni 75 senti, Tarmo Luigelt 2469 (kaks tuhat nelisada kuuskümmend üheksa) krooni 15 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 252 (kakssada viiskümmend kaks) krooni solidaarselt; koopiate tegemise eest mõlemalt 40 (nelikümmend) krooni. 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu Z.K-lt 663 (kuussada kuuskümmend kolm) krooni 75

senti arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile ja Tarmo Luigelt 663 (kuussada kuuskümmend kolm) krooni 75 advokaat Pille Toomile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049706, sundraha puhul viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Z.K-le

mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4 järgi karistuseks vangistus 3 kuud 18 kuulise katseajaga ja Tarmo Luik’ele mõistetavaks karistuseks KarS § 320 lg 1 järgi vangistus 30 päeva 18 kuulise katseajaga.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

Z.K-le esitatud süüdistus

Z.K on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles varem toime pannud varavastase kuriteo, 20 06.2005 varastas Merle Udobinale kuulunud kaks elektrimootorit väärtusega kokku 5000 krooni. Z.K tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi . 2.2 Tarmo Luikele esitaud süüdistus

Tarmo Luike on süüdistatud kokkuleppemenetluse selles, et tema 20.07.2005 Viljandi maakonnas Mõisaküla Linnavalitsuse majas tunnistajana ülekuulamisel andis teadvalt valeütlusi,

3 kusjuures ta oli eelnevalt hoiatatud vale ütluste andmise eest järgnevast vastutusest KarS§ 320 järgi, mille kohta oli ta andnud allkirja. Tarmo Luike tegu on talle kvalifitseeritud KarS§ 320 lg 1 järgi. 2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistusete asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistusete asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Z.K süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja Tarmo Luik tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele 320 lg 1 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

Merle Udobina on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 5000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 l2 p 4 näeb ette süüdlase karistamise kuni 5 aastase vangistuse ja KarS § 320 1

näeb ette karistamise rahatrahviga või kuni 3 aastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Z.K ja Tarmo Luik karistamise kokkuleppemenetluses. Z.K ja Tarmo Luik karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni. esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää- ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks Endel Tomsonile 1593 krooni, Pille Toomile 1805.40 krooni, muu kulu koopiate tegemise eest 80 krooni.

4

Süüdistatavate kaitsjad on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on Endel Tomsonil 663,75 krooni ja Pille Toomil 663,75 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 8 kohaselt on menetluskuluks tsiviilhagi tagamisest tingitud kulud –5000 krooni. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 252 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus- kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Z.K-lt ja Tarmo Luikelt välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena mõlemalt sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses Z.K-lt 2256,75 krooni, Tarmo Luik 2469.15 krooni ja solidaarselt välja mõista muu kriminaalmenetluse kulu postikulu 252 krooni ja koopiate tegemise kulu 80 krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik