1-05-534\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Toimik nr 1-05-534 Kriminaalasi nr 05284000486

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viljandi Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.veebruar 2006 Viljandi Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekrtär Irina Meremaa Kriminaalasi riik Z.K ja U.O kokkuleppemenetluses versus Prokurör Merike Tikk Süüdistatav Z.K süüdistuses KarS § 121 järgi Süüdistatava kaitsja advokaat Endel Tomson Süüdistatav U.O süüdistuses KarS § 121 järgi Süüdistatava kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus alljärgnevad kriminaalmenetluse seadustiku otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada Z.K süüdi (KarS) § 121 järgi ja mõista talle karistuseks

karistusseadustiku

vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb tingimisi

kohaldamata; määrata Z.K-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 2 kuud pöörata täitmisele, kui Z.K ei pane katseajal toime uut tahtlikku

kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata Z.K-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx tühistada Z.K-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada U.O süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle rahaline karistus 120 (ükssada

kakskümmend) päevamäära, s. o 6 000 (kuus tuhat) krooni; tühistada U.O-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes

2. Kriminaalmenetluse kuludes:

2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.1.1 Z.K-lt sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu

kohtumenetluses 836 (kaheksasada kolmkümmend kuus) krooni 35 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 870 (kaheksasada seitsekümmend) krooni 60 senti.

2.1.2 U.O-lt sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu

kohtumenetluses 836 (kaheksasada kolmkümmend kuus) krooni 35 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 870 (kaheksasada seitsekümmend) krooni 60 senti. 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Endel Tomsonile 1672.70 krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

2

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus-

osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus

kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud

rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100064861) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja

kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal-

menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049706, sundraha puhul viitenumber 2800069841); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt

kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Viljandi Maakohtu kaudu

Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul,

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega;

apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viljandi Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Z.K-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi vangistus 2 kuud; KarS § 74 lg 1 ja 3

alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Z.K 18 kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli

ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas xxxxx ;

ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 2) U.O-le mõistetavaks karistuseks KarS § 121 järgi rahalise karistus 120 päevamäära, s. o 6 000 krooni.

2.

Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

Z.K-le ja U.O-le esitatud süüdistused Z.K ja U.O on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et nemad koos 23. juunil 2005 kella 21.00 paiku tungisid kallale Anatoli Tšernõhhile. Z.K lõi Anatoli

Tšernõhhile ühe korra rusikaga näkku, mille tagajärjel kannatanu maha kukkus. Seejärel peksid Z.K ja U.O maaslamavat Anatoli Tšernõhhi jalgadega rindkere ja pea piirkonda, millega tekitasid kannatanule valu ja kahjustasid tema tervist.

Z.K tegevus on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi kehalise väärkohtlemisena teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitamisega. 2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest KarS näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

3 Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi-

mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Z.K ja U.O tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 121 järgi.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Z.K ja U.O karistamise

kokkuleppemenetluses. Z.K ja U.O karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkulepetele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses

menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulu- de hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4 500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja

osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis-

asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi

õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää-

ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Z.K-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 849,60 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 836.35 krooni.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää-

ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud U.O-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 849,60 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 836.35 krooni.

Kaitsja esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi-

mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik,

siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku.

Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdi-

mõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes

kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

4

1) Z.K-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 836.35 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 870 (21+849) krooni 60 senti riigieelarve tuludesse;

2) U.O-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4 500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 836.35 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 870 (21+849) krooni 60 senti riigieelarve tuludesse;

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid

rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse

kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik