1-06-818\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-06-818

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08 veebruar 2006. a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-818 (05231400084) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi V.Li süüdistus KarS § 424; § 329 ja § 199 lg 2 p 4, 7- § 25 lg 1, 2 järgi lühimenetlus Prokurör Ille Mardo Süüdistatav V.L

, venelane, EV kodanik, põhiharidus, töötab OKG Ehitus AS meistrina, Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: 1) Jõgeva Maakohtu 20.11.2002 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 2 alusel rahaline karistus 500 päevamäära 20 500 krooni; 2) Tallinna Linnakohtu 18.08.2004 otsusega KarS § 424 alusel vangistus 4 kuud KarS § 73 lg 1, 3 alusel tingimisi 5 aastase katseajaga ja KarS § 50 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks. Kaitsja Advokaat Oleg Nišajev RESOLUTSIOON

1. V.L süüdi tunnistada KarS § 424 ja 329 ettenähtud kuriteo (11.01.2005 ja 16.01.2005

episoodides) toimepanemises ja karistada teda KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades tähtajalise vangistusega 9 (üheksa) kuud.

2. V.L süüdi tunnistada KarS § 329 ettenähtud kuriteo (21.01.2005 episoodis)

toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.

3. V.L süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4, 7 ja § 25 lg 1, 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 6 (kuus) kuud.

4. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista

2 V.Lile liitkaristuseks tähtajaline vangistus 9 (üheksa) kuud.

5. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

V.Lile ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 6 (kuus) kuud.

6. KarS § 65 lg 2 alusel, liites käesoleva otsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvale

karistusele eelmise, so Tallinna Linnakohtu 18.08.2004 otsusega mõistetud ja

ärakandmata karistuse, so vangistuse 4 kuud, mõista V.Lile liitkaristuseks tähtajaline vangistus 10 kuud.

7. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise

aeg 19.06.2004 kuni 25.06.2004, so 7 (seitse) päeva, lugedes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 9 (üheksa) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva.

8. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada V.Li suhtes lisakaristust, võttes V.Lilt ära

mootorsõiduki juhtimise õiguse 2 (kaks) aastaks.

9. KarS § 55 lg 1 alusel laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks

kohtuotsusega määratud tähtajale.

10. V.Li suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld jätta muutmata, kohtuotsuse jõustumisel muuta kohtuotsuse täitmise tagamiseks tõkendiks vahistamine. 11. V.Lilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 2026 (kaks tuhat kakskümmend kuus) krooni ja 45 senti, mis tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas viitenumbriga 2800049777.

12. V.Lilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049777.

13. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

V.Lit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda Tallinna Linnakohus 18.08.2004 karistas KarS § 424 ja § 50 lg 1 alusel 4-kuulise vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 5 aastat ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks, juhtis

- 11.01.2005 kella 22.50 ajal Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva mnt 11

km-l mootorsõidukit VAZ 2106 reg nr 087 AGF, olles joobeseisundis ning omades eelnevalt kehtivat karistust mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis;

- samuti juhtis V.L 16.01.2005 kella 12.27 ajal Tallinnas, Kivila tänaval mootorsõidukit

VAZ 2106 reg nr 087 AGF, olles joobeseisundis ja pannes selliselt toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.Lit süüdistatakse ka selles, et tema, keda Tallinna Linnakohus karistas 18.08.2004 KarS § 424 ja § 50 lg 1 alusel 4-kuulise tingimisi vangistusega katseajaga 5 aastat ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks,

- juhtis 11.01.2005 kella 22.50 ajal Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva

mnt 11 km-l mootorsõidukit VAZ 2106 reg nr 087 AGF, omamata juhtimisõigust;

3

- samuti juhtis V.L 16.01.2005 kella 12.27 ajal Tallinnas, Kivila tänaval mootorsõidukit

VAZ 2106 reg nr 087 AGF, omamata juhtimisõigust;

- samuti juhtis V.L 21.01.2005 kella 18.00 ajal Tallinnas, Laagna tee ja Võidujooksu

silla ristmiku juures mootorsõidukit VAZ 2106 reg nr 087 AGF, omamata juhtimisõigust;

Seega V.L, juhtides mootorsõidukit ajal, mil temalt on kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, hoidis teadlikult kõrvale temale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, pannes selliselt toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse V.Lit selles, et tema, koos Aleksei Samohvaliga 19.06.2004 kella 05.00

ajal püüdis võõra vallasasja omastamise eesmärgil sõiduautolt BMW 525 registreerimismärgiga 297 ARV, mis oli pargitud Tallinnas, Raudtee tänav maja nr 22a juures

ja mis kuulub Mait Kallasele, varastada nelja ratast maksumusega 6250 krooni ratas,

kogusummas 25 000.- krooni, milleks kruviti maha ratastelt nende kinnitused, alustades sellega vastavalt oma ettekujutusele teost süüteo toimepanemist, kuid ei saanud oma tegevust

lõpule viia nende tahtest mitteolenevatel põhjustel, kuna peeti kinni politseipatrulli poolt kuriteo toimepanemise kohas.

Seega V.L, olles isikuks, kes on varem toime pannud varguse, pani toime süüteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4, 7- § 25 lg 1, 2 järgi, so grupis võõra vallasasja äravõtmise katse, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Kohtuistungil süüdistatav V.L seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end

temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüdistatava süü inkrimineeritud kuritegudes tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Tallinna Linnakohtu 18.08.2004 kohtuotsusega karistati V.Lit KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 4 kuud, milline karistus jäeti tema suhtes KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel kohaldamata ning temale määrati katseaeg 5 aastat. Ühtlasi kohaldati V.Li suhtes KarS § 50 lg 1 ettenähtud lisakaristust ning temale võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. (t/l 6-7)

Väärteoprotokollist nr AB 679516 nähtub, et 11.01.2005 kell 22.50 Harju maakonnas,

Jõelähtme vallas, Tallinn-Narva mnt 11 km-l juhtis V.L mootorsõidukit VAZ 2106,

registreerimismärgiga 087 AGF, olles alkoholijoobes. Ajal mil juhtimisõigus on karistusena peatatud. Juhil ei ole esitada sõiduki kasutamist õigustavat dokumenti. (t/l 8) Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel 11.01.2005 kell 22.55, kasutades Lion SD-400, millest nähtub, et V.Lil on alkoholijoove 0,70 mg/l, ebakindel sõidustiil, alkoholilõhn suust. (t/l 10) Menetlusaluse isiku V.Li 11.01.2005 koostatud ülekuulamise protokoll, milles ta seletab, et juhiload varastati Inglismaal ja ta ei jõudnud uusi teha. Ta sõitis Maardust Lasnamäele. Jõime kuuekesi ära pudeli viskit. Kuna ei olnud kaineid sõpru istus ise rooli. (t/l 11) Tunnistaja V,T 11.01.2005 koostatud ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et tunnistaja

oli 11.01.2005 patrullteenistuses koos konstaabel Ain Soonega. Kella 22.50 ajal sõitis

politseiautoga Narva maanteel Tallinna suunas, jõudnud Tallinn-Narva mnt 11 kilomeetrile märkas ees liikuvat sõiduautot VAZ 2106 registreerimismärgiga 087 AGF, mille sõidustiil andis alust kahtlustada, et selle juht võib olla alkoholijoobes kuna sõiduk kaldus pidevalt esimesest sõidureast teise. Otsustasid sõidukit kontrollida. Selgus, et autot juhtis V.L, kellel ei olnud esitada juhiluba ja samuti oli tunda alkoholilõhna juhi suust.

Alkomeetriga kontrollimisel tuvastasid juhil joobeks 0,70 mg/l. Juht oma joovet ei eitanud, öeldes, et jõi mõni aeg tagasi koos sõpradega viskit. Juhiloa kohta ütles, et need

4

on kas kadunud või ära võetud. Täpselt ta ei teadnud. Kartoteegi andmetel oli

juhtimisõigus juhil peatatud kuni 16.06.2008. Konstaabel A.Soone koostas väärteoprotokolli AB 679516. V.Li poolt juhitud sõiduki paigutasid parklasse kuna juht ei

olnud sõiduki omanik ega omanud sõiduki kasutamiseks volitust. Samuti ei olnud tal kutsuda kainet juhti koos juhiloaga (t/l 12-13)

Väärteoprotokollist nr AB 671913 nähtub, et 16.01.2005 kell 12.27 juhtis V.L Kivila

tänaval mootorsõidukit ilma juhiloata ja olles alkoholijoobes, juhtimisõigus karistusena ära võetud. Puudus volitus sõiduki kasutamiseks. V.L on omakäeliselt seletanud, et sõitis tööle kuna kutsuti kiirelt välja ja asus juhtima. Juhiluba ei ole jõudnud taastada. (t/l 17) Protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel

16.01.2005 kell 12.50 kasutades LION 44, millest nähtub, et mõõteriista reaktsioon punane, V.Lil on alkoholijoove (t/l 18) Tunnistaja Mehis Merilo 16.01.2005 koostatud ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et

16.01.2005 kell 12.27 oli ta autopatrullis, kui märkas Kärberi tänaval sõiduautot VAZ

registreerimismärgiga 087 AGF, mis keeras Mustakivi Lukoili juurde. Sõiduki pidasid kinni Mustakivi Lukoilis. Roolis oli V.L, juhil puudus juhiluba ja juht oli joobes. (t/l 19- 21) Väärteoprotokollist nr AB 685121 nähtub, et 21.01.2005 kell 18.00 Tallinnas Laagna tee – Võidujooksu silla juures juhtis V.L mootorsõidukit VAZ 2106 registreerimismärgiga 087 AGF ja juhil puudub juhtimisõigus. Juhtimisõigus on peatatud (t/l 24) Menetlusaluse isiku V.Li 21.01.2005 koostatud ülekuulamise protokoll, milles ta seletab, et sõitis linnahalli suunas ja juhiload oli ära võetud kiiruse ületamise eest. (t/l 25)

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastus järelepärimisele, millest nähtub et Tallinna

Linnakohtu 18.08.2004 otsusega on V.Lilt mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud kuueks kuuks 03.09.2004-02.03.2005 ja on kantud liiklusregistrisse (t/l 34) Kahtlustatava V.Li 09.03.2005 koostatud ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et V.L tunnistab end kahtlustuses süüdi. 2004 augustis teda karistati kriminaalkorras KarS § 424

järgi tingimisi vangistusega 5-aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6-ks kuuks. Kohtuotsuse kohaselt teadis, et mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmine lõppeb 2005 märtsi alguses. 2005 jaanuaris tekkis tal võimalus minna palgatööle maale – Alaverre, koos oma tuttavatega. Peale oma autot ei olnud mingit teist võimalust jõuda töökohta. Seepärast kõik koos pääsesid töökohta sõiduautoga VAZ 2106, mille ta ostis endale, kuid ARK ümbervormistamist pole tehtud. Nendel päevadel, 2005 a jaanuaris kui politsei pidas teda kinni mootorsõiduki juhtimisel, oli ta sunnitud juhtima, sest kõik tuttavad, kaasa arvatud autojuht, olid päeva lõpus väga purjus ja keegi ei saanud autot juhtida. Aga koju oli vaja saada. Ainult sellepärast lubas ta endale rooli istuda. Tol päeval, 2005 jaanuaris, esimesel korral umbes 1 tund enne kinnipidamist jõi kaks pudelit

õlut Rock. Tol päeval tahtis jääda ööseks ühe töölise suvilasse, kuid ootamatult tulid

suvilasse vanemad ja nad pidid Tallinnasse sõitma. Täielikult tunnistab end süüdi ja puhtsüdamlikult kahetseb (t/l 39-43)

Sündmuskoha vaatluse protokoll 19.06.2004, millest nähtub, et Raudtee 22a maja ees, kõnnitee ja sõidutee vahelisel asfaltribal seisab esiosaga Nõmme poole sõiduauto BMW 523 reg nr 297 APV, tumehalli värvi. Auto vasakpoolse esimese ratta ees ja tagumise ratta taga maas on silikaatkivid, auto paremal pool on esimese ratta taga ja tagumise ratta ees, ratastest 10 cm kaugemal, silikaatkivid. Tagumise parempoolse ratta ees maas, marker 1, on tungraua vänt, auto parempoolse esimese ukse kohal, marker 2, on tumehall töökinnas, kindast ettepoole silikaatkivist 2 cm kaugusel, marker 6, on valge suitsukoni, filtriga, ühe

kuldrandiga, kaasa võeti tungraua vänt 1, kinnas 2, suitsukoni 6. Auto ratastel on igal

rattal 5 kinnituspoldi kohad, igal rattal on kinnituses 1 polt, neli poldiauku on tühjad.

Raudtee 22a hoovis, aiavärava kõrval, tänavalt vaadates vasakul, metallist piirdeaia betoonalusest värava juurde jäävas piibelehtede hulga vahel maas on läikivad ratta poldid,

16 polti, mis tagastati autoomanikule. Väravast 2m vasakule, hoovis, aiast läbi 1,5 m kaugemal, märgend 4 on tungraud, mis võeti paberkotis kaasa. Tungrauast u. 1,5 m maja poole, märgend 5 on maas rist-mutrivõti, mis pakiti paberkotti ja võeti kaasa. (t/l 77-80)

5 Fototabel nr 1017 sündmuskoha kohta. (t/l 81-90) Tunnistaja Mait Kallase 19.06.2004 koostatud ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et 19.06.2004 kella 05.00 ajal tulid tema ukse taha Raudtee 22a politseinikud, kes olid tema maja eest tabanud tema sõiduautolt BMW 523i A, tumehalli värvi, registreerimismärk 297 APV, autorattaid alt ära võtmas kaks meesterahvast. Seejärel läks ta majast välja ja nägi,

et kaks meesterahvast olid paigutatud juba politsei autosse, minu auto rataste äärde on

paigutatud telliskivid ning auto rattaid vaadates selgus, et 5-st poldist 4 oli igal rattal

puudu. Tema autol on Seesam kindlustus kasko kindlustus, on olemas kesklukk ja

signalisatsioon. Velgede väärtus koos kummidega, mida üritati varastada, on 25000.- krooni. Kuna politsei tabas meesterahvad, kui nad autorattad jõudsid alt ära keerata, siis otsest varalist kahju antud teoga ei tekitatud (t/l 91-92) Tunnistaja Priit Estermaa 19.06.2004 ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et tunnistaja koos paarimehega sõitsid baasi poole, et avarii asju avariigruppi ära viia. Jõudes Raudtee 22a maja juurde nägi, kuidas kaks noormeest keerasid BMW-lt velgi alt ära. Peatasid auto

koheselt ja jooksid nende juurde ja panid käed raudu. Kutsus Lõuna Politseiosakonna patrulli ja voosid nad osakonda. Kohapeal oli näha, et igalt rattalt oli ära keeratud neli

polti. Poldid, mutrivõti ja tungraud visati nende poolt maja hoovi Raudtee 22a. Hiljem selgus, et tegemist oli V.Li ja Aleksei Samohvaliga (t/l 94-95) Kahtlustatava V.Li 19.06.2004 ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et süüdi ta ennast ei tunnista. Ta oli koos Al-dr Samohvaliga, kellega koos jalutasid linnas ja tutvusid kahe tütarlapsega, keda nad koju saatsid. Nende elukoha ees läksid lahku, nad hakkasid koju tagasi minema, kuid politsei pidas kinni mingite autode juures. Neid kahtlustati varguses, kuid seda nad ei teinud. Mingeid asju neilt ära ei võetud. Kahtlustataval oli kaasas telefon Nokia 6210 (ilma PIN-koodita), mis kuulub tema elukaaslasele Jelenale ja korteri võtmed. Nad ei püüdnud rattaid alt ära võtta. Kahtlustatav Nõmme territooriumi ei tunne, ei tea, mis selle tänava nimi on, kus seisid autod Honda ja BMW. Ta oli joonud ja ei saanud ka

asjast aru. Al-dr oli kaine. Koju kavatsesid minna bussiga. Mõlemad suitsetavad, kuid

kahtlustataval olid sigaretid otsas. Ta ei mäleta, milliseid sigarette Al-dr suitsetab. (t/l 104-105)

Kahtlustatava Aleksei Samohvali 19.06.2004 koostatud ülekuulamise protokoll, millest

nähtub, et Samohval tunnistab end täielikult süüdi. Ta sõitis külla V.Lile. Puhkepäeval tahtsid juua õlut. Olid Li juures kodus ja jõid õlut, kui Samohvalile äkki torkas pähe mõte võtta mingil autol rattad alt või varastada mingi auto, kuna tal oli raha vaja isikliku auto

BMW 525, vormistatud naise Jelena Samohvali nimele, jaoks. Ta pakkus idee välja

Vladislavile, kes oli nõus. Nad istusid autosse Nissan, mida Samohval rentis Vladislavi

sõbra Igori käest. Sõitsid mööda tänavaid ja mitte kaugel Vladislavi majast nägime sobivat autot BMW, mille rattad otsustasin ära võtta. Vladislav oli nõus. Ta parkis auto nurga taha, võttis tööriistad, läksid BMW juurde. Samohval korjas ümbrusest telliskive, et

hiljem auto nende peale panna. Siis hakkas ta autolt polte ja rattaid lahti keerama. Vladislav seisis kõrval ja vaatas ümbrust. Järsku ilmus välja politseipatrull ja Vladislav viskas tungraua üle aia. Nad peitsid end auto taha, kuid leiti üles. Küsiti, mis te siin teete, vastasime, et lihtsalt niisama, kui ikkagi pandi käed raudu ja toodi osakonda. Kahetseb tehtut. (t/l 113-117) 19.06.2004 koostatud ütluste olustikuga seostamise protokollist nähtub, et uurimistoiming toimus Tallinnas, Raudtee 22a, juures viibis kahtlustatav Aleksei Samohval, kes selgitas, et sõitis 19.06.2004 öösel Igori nimeliselt isikult renditud sõiduautoga Nissan Primera, reg

nr 584 VVV, mille roolis ta oli, kõrval istus Vladislav. Jätsid auto Rahumäe tee 14A

vastas teisele poole teed, killustikuga kaetud platsile prügikastide kõrvale. Võttis auto

pakiruumist auto omanikule kuulunud instrumendid, millega rattad lahti keerata. Vladislav võttis tungraua. Seejärel läksid Rahumäe teed mööda ümber järsu käänaku, kus eramaja ees seisis BMW, millelt oli kavatsus ära võtta 2 ratast. Keeras aiapoolsete rataste

poldid lahti, Vladislav istus kõrval ja vaatas niisama. Samast lähedalt leidis telliskivid,

mille pani auto kõrvale ja poldid pani seniks maha. Peale seda peeti neid kohe kinni. Nissani omanik ei olnud teadlik nende kavatsusest. Aleksei Samohval ja V.L suitsetavad,

6 kuid suitsud olid neil otsa lõppenud. Samohval tõmbab tavaliselt Red White-i ja Vladislav Bond-i. BMW juures me ei suitsetanud (t/l 122-125) Süüdistatava Aleksei Samohvali 25.06.2004 koostatud ülekuulamise protokoll, millest

nähtub, et tunnistab end täielikult süüdi. 18.06.2004 õhtul sõitis ta oma tuttava V.Li juurde, kes elab Nõmme kandis – täpset aadressi ei tea. Tunneb Vladislavi umbes aasta aega ja paar korda on olnud tema pool kodus. Sõitis tema juurde Nissan Primeraga, mille

oli võtnud rendile Igori tuttava käest, hüüdnimega Tsaar, et leida üles oma sõiduauto BMW 525, registreerimismärgiga 327 ATE, mis oli varastatud 2 nädalat tagasi ja ta leidis selle umbes 1,5 nädalat tagasi. Tal tuli idee varastada paljaks mingi auto, võtta ära rattad, hiljem need maha müüa, kuna oli vaja raha, et tagastada võlgasid. Ta pakkus seda ideed

Vladislavile ja ta oli nõus. Tema poolt renditud Nissani pagasiruumis olid tööriistad – tungraud ja mutrivõti. Istusid autosse ja sõitsid mööda tänavaid. Mitte kaugel Vladislavi kodust nägid sõiduautot BMW ja ta peatas auto. Parkis auto lähedusse nurga taha. Võttis pagasiruumist tööriistad, andis Vladislavile tungraua, endale võttis võtme. Minnes sinist

või halli värvi BMW 523 poole, hakkas tee peal auto ümber maas lebavaid telliskive

korjama, et auto hiljem nende peale panna. Hakkas auto paremalt küljelt võtmega

kinnituspolte lahti kruvima. Vladislav seisis tungrauaga auto kõrval ja vaatas ümbrust.

Nad ei olnud kokku leppinud, kes mida tegema hakkab, kõik toimus spontaanselt. Ta tassis kivid auto juurde, tahtis auto alla panna, kui sõitis kohale politseipatrull. Vladislav läks närvi ja viskas tungraua minema üle aia. Nad peitsid end auto taha, kuid neid märgati

ja peeti kinni. Rattaid ära võtta ei jõudnud. Koos Vladiga toimetati neid Lõuna Politseiosakonda. Kinnipidamise ajal oli mutrivõti auto all. A.Samohval seletab, et oma sõiduauto leidis ta üles juba 2 nädalat tagasi ja oli vaja raha, et maksta auto remondi eest, kuna see leiti vigastatuna. (t/l 134-138) Süüdistatava V.Li 25.06.2004 ülekuulamise protokoll, millest ilmneb, et 18.06.2004 õhtul kohtas ta oma tuttavat Aleksei Samohvali. Aleksei oli autoga Nissan Primera, mille ta oli rentinud. Aleksei otsustas varastada mingilt autolt rehvid –kas endale või müügiks, et tal

on mingid võlad ja tal on raha vaja. Rahumäe teel sõitnud kalmistust mööda, nägid raudteetammi ääres sõiduautot BMW, tumesinine. Aleksei peatas auto nurga taga. Võttis

pagasiruumist tungraua ja võtme ning läks selle auto juurde. Pärast tuli ja ütles, et ta tuleksin ja aitaksin rattad ära tuua, et tal on juba 3 polti lahti keeratud igal rattal. L tuli autost välja ja läks BMW juurde, et võtta 2 ratast. Sõitis kohale politseipatrull, ta viskas ruttu tungraua üle aia, et seda ei nähtaks ja kükitasid auto taha. Patrull tuli välja, hakkasid küsima, et milles asi, panid pikali ja käed raudu. Kui ta auto juurde läks, nägi, et ratastelt

oli maha võetud 3 poldi kaupa – vasakult poolt ja auto alla rataste kõrval oli pandud

telliskivid. Rattaid alt ära võtta ei jõudnud, kuna nad peeti kinni ja toimetati Lõuna Politseiosakonda (t/l 148-150) Kahtlustatava V.Li 12.12.2005 koostatud ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et V.L

pani toime kuriteo koos Aleksei Samohvaliga, kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Rattad

tahtsid varastada Samohvalile, kuid ei jõudnud, kuna olid kinni peetud politsei poolt. Kuna sellest hetkest on möödunud juba üle aasta, siis toimunut mäletab väga halvasti ja

oma eelnevatele ütlustele ei saa midagi lisada. Politsei eest end ei peitnud, elas kodus 1.Liinil. (t/l 186-188)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel kahtlustatavana üle

kuulatud V.Li süüd tunnistavaid ütlusi, väärteoprotokolle, joobe tuvastamise protokolle ja

kohtuotsust, samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistajate V,T, Mehis Merilo, Mait Kallase, Priit Estermaa, kahtlustatava Aleksei Samohvali ütlusi, samuti A.Samohvali ütluste

olustikuga seostamise protokolli, asub seisukohale, et süüdistatava V.Li süü temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud

kuriteona. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatavat karistatud KarS § 424

7 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest Tallinna Linnakohtu 18.08.2004 otsusega ning uuest peeti teda mootorsõiduki juhtimiselt alkoholijoobes kinni nii 11.01.2005 kui ka 16.01.2005.

Kuivõrd Tallinna Linnakohtu 18.08.2004 otsusega mõisteti süüdistatavale karistuseks vangistus, milline jäeti tema suhtes 5 aastase katseajaga kohaldamata, siis oli süüdistatav uute

samalaadsete süütegude toimepanemisel isikuks, keda on varem sellise teo eest karistatud. Seega oli V.L 11.01.2005 ja 16.01.2005 mootorsõidukit juhtides isikuks, keda on sellise teo eest karistatud ning seetõttu on V.Li käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 329 ettenähtud

kuriteona. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatavalt Tallinna Linnakohtu 18.08.2004 otsusega mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 6 kuuks ning kohtuotsus oli

jõustunud. V.L peeti mootorsõiduki juhtimiselt kinni 11.01.2005, 16.01.2005 ning 21.01.2005, seega ajal, mil temalt oli karistusena ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus

ning süüdistatav pidanuks täitma jõustunud kohtuotsust sellega, et ei juhi kohtuotsusega määratud aja jooksul, so kuue kuu jooksul mootorsõidukit. Vaatamata jõustunud kohtuotsuse

täitmise kohustusele juhtis süüdistatav kolmel korral mootorsõidukit kuigi temalt oli

mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS §de 25 lg 2 ja 199 lg

2 p 4, 7 ettenähtud kuriteona. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on A.Samohvali,

P.Estermaa ütluste, V.Li süüd tunnistavate ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja A.Samohvali ütluste olustikuga seostamise protokollis fikseerituga tõendamist leidnud, et

varguse katse oli toime pandud A.Samohvali ja V.Li poolt ning et nad tegutsesid kuriteo toimepanemisel grupis. Kuivõrd politseiametnikud avastasid kuriteo toimepanemise, siis jäi see süüdlaste tahtest sõltumata lõpule viimata, kuigi nad olid vahetult asunud vastavalt oma

ettekujutusele süütegu toime panema. Samas aga nähtub kriminaaltoimikust ka seda, et

varavastast kuritegu toime pannes oli V.L isikuks, kes on varem toime pannud varguse,

kuivõrd V.Lit oli Jõgeva Maakohtu 20.11.2002 otsusega karistatud KrK § 140 lg 2 p 1, 2 ettenähtud kuriteo, so avaliku varguse toimepanemise eest, milline kuritegu oli toime pandud vägivallaga, mis ei olnud ohtlik elule või tervisele ning mis oli toime pandud isikute grupi poolt ja karistus ei olnud uue kuriteo toimepanemise ajaks, so 19.06.2005 kustunud. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 25 lg 2 ja 199 lg 2 p 4, 7 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmise katsena selle

vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning mis on toime pandud grupi poolt.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist.

Süüdistatav on varem kohtulikult karistatud varavastase kuriteo toimepanemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt karistatud ka liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvide ja arestiga. Senini on asja materjalidest nähtuvalt süüdistataval tasumata rahatrahvid 44 340 krooni ulatuses. Alates 05.08.2003 on süüdistatavat

karistatud väärteokorras 9 korda selle eest, et ta on juhtinud mootorsõidukit isikuna, kelle

puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. Pärast 18.08.2004 kohtuotsust peeti ta uuesti kolmel korral kinni mootorsõiduki juhtimiselt isikuna, kellelt oli mootorsõiduki

juhtimise õigus kohtuotsusega ära võetud ning seejuures peeti ta kinni kahel korral ka mootorsõiduki juhtimiselt joobeseisundis. Seega ei sundinud varasemad karistused, millised olid määratud väärteoja kriminaalmenetluses, teda edaspidi hoiduma uute samalaadsete

süütegude toimepanemisest. Seega vaatamata sellele, et KarS § 424 ja 329 ettenähtud

kuritegude toimepanemise eest näeb sanktsioon ette ka rahalist karistust, ei ole senised

rahatrahvid süüdistatavale oodatud mõju avaldanud ning senini on ka määratud karistused tasumata, mistõttu ei pea kohus võimalikuks süüdistatavat karistada rahalise karistusega ning

peab vajalikuks kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistatav on toime

pannud samalaadseid kuritegusid korduvalt, leiab kohus, et karistused tuleb määrata

8 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedastena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on V.L 11.01.2005 ja 16.01.2005 ühe teoga toime pannud kaks süütegu, mis on kvalifitseeritavad KarS § 329 ja 424 järgi. Seetõttu tuleb karistuse mõistmisel nende kahe kuriteoepisoodi osas kohaldada KarS § 63 lg 1 sätteid, mõistes ühe karistuse sätte alusel, mis näeb ette raskema

karistuse, so KarS § 424 järgi, mõistes samas 21.01.2005 toime pandud KarS § 329 järgi

kvalifitseeritava teo eest eraldi karistuse. Samas aga, arvestades asjaolu, et varavastane kuritegu jäi katse staadiumi ning varalist kahju ei tekitatud, leiab kohus, et varavastase kuriteo

toimepanemise eest võib karistuse määrata ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast

oluliselt kergemana. Kuivõrd inkrimineeritud teod on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal, siis tuleb käesoleva otsusega mõistetavale liitkaristusele KarS § 65 lg 2 alusel liita

ka eelmise, so Tallinna Linnakohtu 18.08.2004 otsusega mõistetud ja ärakandmata karistus täies ulatuses, arvestades karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemiku.

Märt Toming kohtunik