1-05-1142\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.veebruar 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-05-1142 (kohtueelses menetluses nr 05284000494) riik I.S versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Kadri Päeva

Süüdistatav I.S alaealine

Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada I.S süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle karistuseks vangistus 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 69 alusel asendada I.S-ile mõistetud vangistus 30 päeva üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi ja määrata

üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud; üldkasuliku töö tegemisel allutada I.S

KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxx tühistada I.S-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude, ja kriminaalmenetluse kulude kohaldatavate abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Asta Türki tsiviilhagi ning välja mõista alaealiselt I.S-ilt või

vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Liia Soesoolt 1 700 (üks tuhat seitsesada) krooni Asta Türgi kasuks; 2.2 või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista alaealiselt I.S-ilt

Liia Soesoolt riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 796 (seitsesada

üheksakümmend kuus) krooni ja 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 720.20 (üks tuhat seitsesada kakskümmend) krooni 20 senti; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 796.50 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmanile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale;

2 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on

alaealisele I.S-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi vangistus 30

päeva; KarS § 69 alusel I.S-ile mõistetud vangistus 30 päeva asendatakse üldkasuliku tööga 60 tundi, selle tegemise tähtajaga 6 kuud.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

Alaealisele I.S-ile esitatud süüdistused

I.S-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 28. juunil 2005 kella

10.30 ja 11 vahel Viljandis, Riia mnt 1 OÜ Sakala Teed ruumides tungis lukustamata ukse

avamise teel raamatupidaja kabinetti, kus varastas lauasahtlis olevast rahakotist 1 700 krooni Asta Türgi raha;

29. augustil 2005.a. kella 11.30 paiku sisenes akna kaudu Viljandi linnas Reinu tee 33 asuvasse AS Toom Tekstiil riidehoidu ning varastas sealt riidekappidest Andrus Parmile kuuluva

dressipluusi väärtusega 700 krooni, Marko Reikopile kuuluvad dressipüksid väärtusega Puma 500 krooni ja Tõnu Raidmetsale kuuluvad sportjalatsid väärtusega 900 krooni. Nike I.S-i teod on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi võõra vallasasja korduva äravõtmisena selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisena ja isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi. 2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning alaealine I.S tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

3

Asta Türk on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 1 700 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult

rahuldada. Kuriteoga tekitatud ja heastamata kahju tuleb välja mõista alaealiselt I.S-ilt või vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt Liia Soesoolt (I.S-i emalt) 1 700 krooni Asta Türgi kasuks.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 4, 8 näeb ette süüdlase karistamise kuni viieaastase vangistuse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid alaealise I.S-i karistamise kokkuleppemenetluses. I.S-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja Endel Tomsonile esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvateks summadeks 849.60 krooni ja 849.60 krooni, kokku 1699.20 krooni. Lõuna Politseiprefektuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud

korras kaitsja Raul Tosmani esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1 104.50 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 796.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Arvestades asjaolu, et I.S on alaealine ning arvestades süüdimõistetuna tema varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid, kohus leiab, et sundraha 4 500 krooni ei ole vajalik I.S-ilt välja mõista. Vastavalt KrMS §-le 188, kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib kulude hüvitamise tema vanemale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb alaealiselt I.S-ilt või vahendite

puudumisel tema seaduslikult esindajalt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena määratud

4 kaitsja tasu kohtumenetluses 796.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 1 720.20 (1699.20 +21) krooni riigieelarve tuludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Toomas Lillsaar

Kohtunik