1-06-1350\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 03. veebruar 2006Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-06-1350 (kohtueelses menetluses nr 05284000971) riik D.G versus Asja lahendamise menetlus kirjalik käskmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav D.G Süüdistus KarS § 263 p 1 järgi Kaitsja advokaat Margo Normann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada D.G süüdi (KarS) § 263 p 1 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s. o 5 000 (viis tuhat) krooni; tühistada D.G-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega:

2.1 välja mõista D.G-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja määratud kaitsja tasu 649 (kuussada nelikümmend üheksa) krooni; 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile;

2.3 määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest

osutatud tasu 649 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Margo Normannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud

rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena

mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul;

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Ühispangas (viitenumber 2800049874);

2 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KarS § 254 lg-s 6, mille kohaselt on

süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses D.G süüdimõistmist KarS § 263 p 1 järgi ja karistamist rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 5 000 krooni.

2. Süüdistus, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

D.G-le süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon

D.G on süüstatud selles, et tema 11. detsembril 2005. a kella 01.00 paiku Viljandi linnas Turu 4 asuva pubi Suur Vend ees tungis kallale Madis Reinmäele ja lõi viimast kahel korral rusikaga kuklasse. Löömisega tekitas D.G kannatanule tervisekahjustuse ning pani toime avaliku korra raske rikkumise. D.G tegu on kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi avaliku korra rikkumisena, mis oli toime pandud vägivallaga. 2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldus- väärseteks. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käsk- menetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. D.G tuleb käskmenetluses KarS § 263 p 1 järgi süüdi tunnistada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuritegu KarS § 263 p 1 järgi on karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangis- tusega. Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja D.G süü

suurust, on põhjendatud D.G karistamine rahalise karistusega 100 päevamäära, s. o 5 000 krooni.

4. Kriminaalmenetluse kulud

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s. o 4 500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

3

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Süüdistatavale on määranud kaitsja prokuratuur, kuid kriminaal- menetluse kulude hüvitamise määrust määratud kaitsja esinemise eest teinud ei ole. Kaitsja on

esitanud aruande, mille kohaselt on ta kohtulikus lihtmenetluseks ettevalmistamisel osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 649 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb D.G-lt välja mõista riigieelarve kuludesse sundraha 4500 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 649 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.

Toomas Lillsaar

Kohtunik