1-05-1414\1 · 1-05-1414\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 02.veebruar 2006 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-05-1414 (kohtueelses menetluses nr 05260201119) riik versus Valdur Varik Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Kadri Päeva Süüdistatav Valdur Varik Süüdistus KarS § 424 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Valdur Varik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 69 alusel asendada Valdur Varikule mõistetud vangistus 30 päeva üldkasuliku tööga 60 (kuuskümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 kuud; üldkasuliku töö tegemisel allutada Valdur Varik KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx ; KarS § 50 lg 1 alusel võtta Valdur Varikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks; tühistada Valdur Varikule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2.1 välja mõista Valdur Varikult riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 796 (seitsesada üheksakümmend kuus) krooni 50 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu 870 (kaheksasada seitsekümmend) krooni 60 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 796.50 krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmanile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldus- osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale; 3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja otsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaal- menetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

2 rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Ühispangas (viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha- selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on Valdur Varikule mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi vangistus 30 päeva; KarS § 69 alusel asendada Valdur Varikule mõistetud vangistus 30 päeva üldkasuliku tööga 60 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 10 kuud; üldkasuliku töö tegemisel allutada Valdur Varik KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx KarS § 50 lg 1 alusel võtta Valdur Varikult lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks.

2. Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. Valdur Varikule esitatud süüdistus Valdur Variku on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, omades kehtivat, 19. juulil 2005. a määratud karistust väärteoasjas mootorsõiduki juhtimise eest 24. juunil 2005.a. alkoholijoobes, juhtis 29. oktoobril kell 1.00 Viljandi linnas Turu tänaval sõiduautot BMW 525 registrimärgiga 656 AKB alkoholijoobes. Valdur Variku tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. 2.1.1. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdis- tatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsi- mustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Valdur Variku tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi.

3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolme-aastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Valdur Variku karistamise kokkuleppemenetluses. Valdur Variku karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokku- leppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

3 Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4 500 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on mää- ratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 849.60 krooni. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 796.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu 21 krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetlus- kulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Arvestades asjaolu, et Valdur Varik on õpilane ning arvestades süüdimõistetuna tema varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid, kohus leiab, et sundraha 4 500 krooni ei ole vajalik Valdur Varikult välja mõista. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Valdur Varikult välja mõista kriminaal- menetluse kuludena määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 796.50 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 870.60 (849.60+21) krooni riigituludesse. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

4

Toomas Lillsaar

Kohtunik