4-06-24\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-06-24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2006.a Pärnu Väärteoasja number 4-06-24 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi Aadi Liibert`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Artur Kase` poolt 19.12.2005.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,05,011292 Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi

Istungil osalenud isikud kaebuse esitajana – Aadi Liibert; kohtuvälise menetleja esindajatena – Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Artur Kase ja konstaabel Toomas Viltok

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7417 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135

Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Artur Kase` poolt 19.12.2005.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,05,011292 muutmata ja Aadi Liibert`i kaebus rahuldamata.

Rahatrahv tuleb tasuda edasikaebamise tähtaja jooksul Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber 2670050112920090) alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Rahatrahvi tasumist tõendav dokument (kviitung) säilitada ja nõudmisel esitada politseiasutusele. Trahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 26.01.2006.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 06.02.2006.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluse käik 17.11.2005.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel T. Viltok`i poolt väärteoprotokoll nr AB748795 selle kohta, et 08.11.2005.a kella 08.00

4-06-24

2 (4) ajal Riia mnt ja Papiniidu tn ristmikul juhtis A. Liibert mootorsõidukit (Renault reg nr 140ALD), sõites kõrvalteelt peateele ning ei veendunud enne pöörde sooritamist selle ohutuses; sõitis küljepealt otsa peateel otse liikuvale mootorsõidukile, põhjustades sellega varalise kahjuga liiklusõnnetuse; pöörde sooritamisel ei hoidnud pärisuunavööndi vastava ääre lähedale, millega rikkus Liikluseeskirja §§ 91; 97; 154; 159 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7417 lg 1 järgi.

19.12.2005.a üldmenetluse otsusega nr 2670,05,011292 on määratud A. Liibert`ile eelpoolnimetatud väärteo toime panemise eest karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses, so 900 krooni.

03.01.2006.a esitas A. Liibert Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks, kuivõrd kaebaja leiab, et ei ole nimetatud väärtegu toime pannud. Kaebaja ei nõustu nimetatud otsusega järgnevatel põhjustel – liiklusavariis osalenud teise autojuhi poolt väljakutsutud inspektor ei suutnud ja ei soovinud objektiivselt hinnata toimunut, samuti sundis inspektor kaebajat end süüdi tunnistama, ähvardades mittenõustumise korral lubade ära võtmisega. Sündmuskohal ei koostatud avarii skeemi. Väärteootsuse kirjelduses on kirjas vale pöörde suund ja avarii asukohta on muudetud, mistõttu kaebaja keeldus 17.11.2005.a koostatud liiklusõnnetuse aktile allkirja andmast. Kaebaja leiab, et on väärteoprotokolli kohta esitanud vastulause, milline on ära toodud protokollis. Arvestades eeltoodut palub kaebaja tühistada väärteoasjas tehtud otsus ja lõpetada tema suhtes väärteomenetlus.

Kohtuväline menetleja oma 12.01.2006.a kirjalikus vastuses leiab, et väärteoasjas vastu võetud otsus tugineb kogutud tõenditele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kõnealuse liiklusõnnetuse põhjustamine menetlusaluse isiku poolt on tõendatud liiklusõnnetuse sündmuskohal tehtud fotodega. Liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastused sõidukitel näitavad selgelt, et äärmisel parempoolsel sõidurajal liikunud sõiduauto Renault sõitis pihta vasakpoolsel sõidurajal liikunud sõiduautole BMW. Sõiduautol BMW vigastused tagumisel parempoolsel uksel ja rattakoopal. Lisaks reguleerib liikumisjärjekorda Riia mnt parempööret sooritavale sõidukile liiklusmärk „Ristumine peateega“. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi kaebuse juurde ning palus väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaebaja on seisukohal, et ei ole temale süükspandavat väärtegu toime pannud.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

LS § 7417 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõidukivõi trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. A. Liibert`ile on, arvestades eeltoodut, väärteo toimepanemise eest määratud karistuseks rahatrahv 15 trahviühiku ulatuses. Antud juhul ei ole karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud ning karistus on määratud sanktsiooni minimaalmaalmäära lähedases määras.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid, kuulanud ära menetlusosaliste

4-06-24

3 (4) seletused ning tunnistaja ütlused, leidis, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus leidis, et kaebaja poolt väärteo toimepanek on tõendatud. Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väiteid selle kohta, et liiklusõnnetuse põhjustas vasakpööret sooritanud sõiduki BMW juht, kes ületades suurel kiirusel ristmikku kaldus parempoolsele sõidurajale. Kohtu hinnangul on kaebaja väited ümberlükatud – kohtuvälise menetleja T. Viltok`i ütlustega kohtuistungil, kes viibis politseitöötajana sündmuskohal ning fikseeris liiklusõnnetuse toimumise. Kohtuvälise menetleja hinnangul kaldus „Anna teed“ märgi läbinud parempööret sooritanud kaebaja parempoolsest sõidurajast vasakpoolsesse, mistõttu toimuski kokkupõrge vasakpööret sooritanud teise sõidukiga BMW. Kohtuvälise menetleja hinnangul on sõidukitel tuvastatud tehnilisi vigastusi võimalik saada üksnes eelkirjeldatud viisil, mitte aga sellistel asjaoludel nagu väitis kohtuistungil kaebaja.

- Kohtuvälise menetleja A. Kase` kohtuistungil antud ütlusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul kaldus kaebaja juhitud sõiduk ristmikku ületades vasakule ning põrkas siis kokku vasakpööret sooritanud sõidukiga BMW. Oma seisukohta põhjendas kohtuväline menetleja sellega, et vahetult kaebaja sõiduki ees liikus samal sõidurajal suur veoauto, nn „rekka“, mistõttu soovides ilmselt sellest mööduda, kalduski kaebaja juhitud sõiduk vasakule vasakpoolsesse sõiduritta. Kohus leidis, et kohtuväliste menetlejate seisukohti kinnitavad kaebaja enda ütlused selle kohta, et kohe vahetult tema ees liikus samal sõidurajal furgoonauto (so rekka) ning on tõenäoline, et vältimaks vihmast märjal teel poripritsmeid ning tema taga liikumist, tegi ta manöövri vasakule. Kohtu hinnangul pole samuti mõeldav, et sõiduauto BMW oleks kaldunud, pärast ristmiku ületamist parempoolsele sõidurajale, kaebaja sõiduki ette, sest taolisel juhul oleks ta kokku põrganud seal liikunud furgoonveokiga.

- Liiklusõnnetuse skeemist nähtub, et enne ristmiku ületamist oli kaebajal ees Liikluseeskirjas ära toodud liiklusmärk 221 „Anna teed“, mis kohustas teda läbi laskma ristmikul liikuvaid, valgusfoori lubava tule all Riia maanteelt vasakpööret sooritavaid sõidukeid. Seega, sõites ette vasakpööret sooritanud sõidukile, rikkus kaebaja märgi nõudeid ja sõitis ette peateel liikunud sõidukile.

- Tunnistaja Marko Koitla` kohtuistungil antud ütlusega selle kohta, et tema juhitud sõidukile BMW sõitis külje pealt, tagumise parempoolse poritiiva pihta kaebaja juhitud sõiduk, kes kaldus välja enda sõidurajalt. Tunnistaja ütlustel on välistatud see, et tema kaldus parempoolsesse sõiduritta, kuivõrd taolisel juhul oleks ta sõitnud otsa kõrval, kaebaja sõiduki ees liikunud „rekkale“. Tunnistaja ütlused lähevad kokku kaebaja enda ütlustega selle kohta, et vahetult tema ees liikles furgoonauto.

- Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja väiteid selle kohta, et kuna liiklusõnnetuse skeem ei kajasta tegelikke asetleidnud asjaolusid, on tema süü välistatud. Kohtuvälise menetleja T. Viltok`i ütluste kohaselt olid mõlemad liiklusõnnetuses osalenud sõidukid liikunud esialgsest kokkupõrke toimumise kohast üle 60 meetri edasi. Tunnistaja M. Koitla` kinnitas samuti, et pärast kokkupõrke toimumist liikusid sõidukid edasi. Eeltoodust järeldub, et politseitöötaja poolt koostatud liiklusõnnetuse skeem kajastab neid asjaolusid, mis olid sündmuskohal sellel momendil, kui ta sinna saabus. Samas kajastab sündmuskoha skeem aga objektiivselt liiklusõnnetuse toimumise kohta, ristmiku ehitust, tee ja ilmastikutingimusi (vihm), sõiduradade paigutust, samuti liiklusmärke.

- Väärteotoimikule lisatud fotodest nähtuvad liiklusõnnetuses osalenud sõidukite tehnilised vigastused. Fotodelt on näha, et kaebaja juhitud sõiduautol Renault on tuvastatud sõiduki põrkeraua (esistange) vasaku nurga kriimustused ja osaline purunemine, sõiduautol BMW aga mõlk tagumise parempoolse poritiiva juures. Nimetatud vigastused viitavad sellele, et toimus sõidukitevaheline kokkupõrge, mille käigus sõiduauto Renault põrkas eesmise vasaku nurgaga vastu sõiduauto BMW parempoolset tagumise ukse ja poritiiva juures asuvat piirkonda. Liiklusõnnetuse toimumise kohaks on lai, kaherealine ristmik, kus ühes suunas on erinevatel sõiduradadel võimalik liigelda kõrvuti kahel sõidukil. Seega sai kokkupõrge toimuda seetõttu, et üks liiklusõnnetuses osalenud sõidukitest pidi kalduma enda sõidurajast kõrvalrajale. Kohtu hinnangul oli kõrvalekaldunud sõidukiks kaebaja juhitud Renault, kuivõrd pole tõenäoline, et vasakpööret sooritanud BMW juht oleks ristmikul ületanud enda sõiduraja ning sõitnud sõidukite poolt juba hõivatud parempoolsesse sõiduritta kasutades samas vaba sõidurada. Samuti ei pidanud kohus ka tõenäoliseks, et BMW oleks suure

4-06-24

4 (4) kiiruse tõttu kurvis oma sõidureast välja kaldunud, kuna taolisel juhul oleks sõidukite kokkupõrkel tekkinud tehnilised vigastused olnud suuremad, samuti oleks suurema kiiruse korral toimunud sõidukite paiskumine teeserva, mida aga ei toimunud. Seega on kohtuistungil leidnud tuvastamist kaebaja poolt väärteo toimepanemine. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tegu ise on koosseisupärane. Kohus leiab, et karistus väärteo toimepanemise eest on kohaldatud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega, karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ning järgitud on väärteomenetlusõigust, kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang, otsus väärteoasjas on seaduslik ning seega puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel. Arvestades eeltoodut kohus leiab, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel A. Kase` poolt 19.12.2005.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,05,011292 ei kuulu tühistamisele ning A. Liibert`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

Teet Olvik Kohtunik