1-05-923\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Toimik nr 1-05-923 Kriminaalasi nr 05260200878

Otsuse tegemise aeg ja koht 30 jaanuar 2006 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kohtukoosseis kohtunik Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Tatjana Moorats Kriminaalasi prokuratuur V.A kokkuleppemenetluses versus Prokurör Kadri Päeva Süüdistatav V.A süüdistuses KarS § 424 järgi) Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus alljärgnevad kriminaalmenetluse seadustiku otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada V.A süüdi (KarS) § 424 järgi ja mõista karistuseks

karistusseadustiku

vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele ja määrata V.A-le katseaeg 2 (kaks) aastat koos tema allutamisega KarS §- s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxx

2. KarS § 50 lg 1 alusel võtta V.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks)

aastaks;

3. tühistada V.A-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2.1 riigieelarve tuludesse sundraha 1500 (üks tuhat viissada) krooni, välja mõista V.A-lt

määratud kaitsja tasu kohtumenetluses kokku 823.05 (kaheksasada kakskümmend kolm ja 05) krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu (postikulu) 21 (kakskümmend üks) krooni; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 796.50 (seitsesada üheksakümmend kuus ja 50) krooni

arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt vandeadvokaat Raul Tosmannile; 2.3 tulenevalt KrMS § 180 lg-st 3 jätta riigi kanda sundrahast 2/3, so 3000 (kolm tuhat) krooni ja määratud kaitsja tasust ½, so 823.05 (kaheksasada kakskümmend kolm ja 05) krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

2

3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas (kaitsjatasu, postikulu, ekspertiisitasu viitenumber 2800049706, sundraha viitenumber 2800069841); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on V.A-le

mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi vangistus 3 kuud tingimisi 2 aastase katseajaga koos allutamisega käitumiskontrollile oma alalises elukohas xxxxx .

2.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

V.A-le esitatud süüdistus V.A on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles Viljandi Maakohtu poolt 16.12.2002. karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki joobes juhtimise eest 11.09.2002., juhtis 28.08.2005. kell 14.00 Viljandi linnas Paala teel sõiduautot registrimärgiga 870 Opel Kadett DAJ alkoholijoobes. Sellega pani V.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.A on kohtu alla antud ja tema tegu on kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. 2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos mille ees karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning V.A tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 424 järgi.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid V.A karistamise

kokkuleppemenetluses. V.A karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

3

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s175. KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. 1) sundraha

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha,

mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära. 2) määratud kaitsja

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud

kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks riigi õigusabi seaduse

määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning

riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude

hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 849.60 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 796.50 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. 3) muu menetlejal tekkinud kulud KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiserumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Süüdistatava kohtuistungil antud seletusega on kindlaks tehtud, et ta on invaliidsuspensionär, kelle igakuise sissetuleku moodustab invaliidsuspension 1200 krooni, tema

perekonnas on abikaasa, kes saab miinimumtöötasu ja kaks alaelist last. Kohus leiab, et

süüdimõistva kohtuotsuse korral käiks süüdimõistetult seaduses sätestatud suurustes menetluskulude väljamõistmine ilmselt üle jõu just arvestades materiaalset külge. Kohtu arvates

on otstarbekas jätta neist osa riigi kanda ja põhjendatud on süüdimõistetult välja mõista sundrahast 1/3, so 1500 krooni ja määratud kaitsja tasust ½, so 823.05 krooni.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused.

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

4

Urmas Reinola

Kohtunik