1-05-1212\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

2006

1 05 1212 . jaanuaril .a. - -

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul, prokuröri Kadi Ruusi ja kaitsja Leelo Viili osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 arutas lühimenetluses kriminaalasja E.J süüdistuses KarS § 424 järgi.

Süüdistatav E.J - isikukood XXXXXX, , töötab algharidusega OÜ-s Resvok, elukoht: XXXXXXX; varem kriminaalko rras karistamata; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (4 viimast mõistetud trahvi tasumata);

tõkendit kohaldatud ei ole.

Süüdistus.

E.J isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Lääne

Politseiprefektuuri .07.05 hv otsusega 12 .a. oli karistatud rahatrahviga 10 02 krooni, tra tasumata ning karistatus kustumata, uuesti 09. septembril 2005.a. kella 23.15 ajal Harjumaal

Padise vallas Harju- - Ristil kauplus baari juures juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Sierra registrimärgiga 227 AGL. Sellega pani E.J

toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused.

Süüdistatav E.J tunnistas kohtuistungil end süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat L. Viil pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

E.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 10.09.05.a. (tl.5), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.6); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 12.07.2005.a. (tl.8), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.11- ) -

12 , väljavõttega karistusregistrist (tl.13 14) ja teatisega selle kohta, et maksmata rahatrahve menetleb kohtutäitur T.Söömer (tl.15), samuti E.J enda ütlustega eeluurimisel (tl.20 - 21 ).

Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud

talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning E.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus E.J süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlas e isikut ning leiab, et E.J pole võimalik karistada rahalise karistusega: tal on maksmata suurtes summades mõistetud rahatrahvi i d ning selline karistus pole olnud piisav, et takistada teda uut samali gilist süütegu toime panemast. Samuti tuleb tal tasuda ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud.

Kohus nõustub

esitatud taotlustega karistada E.J vangistusega tingimisi. Kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid on otstarbekohane allutada ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 alusel; liiklusalaste rikkumiste arvust lähtudes pole võimalik lisakaristust kohaldada sanktsiooni alammäära piires.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o.

määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311 – 313, kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada E.J

KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista

(kolm) kuud vangistus

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui E.J 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Pärnu Maakohtu KrHO juhatajal määrata E.J-ile kriminaalhooldaja.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta E.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks.

2. Välja mõista E.J-ilt menetluskulud

riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500

(neli tuhat viissada) krooni

1 221,30 ja kaitsetasu (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti).

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtunik