1-06-952\1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-06-89

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24 jaanuar 2006. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-952 (06260200030) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Pille Kaarepere Kriminaalasi M. P. süüdistus KarS § 424 järgi Prokurör Liane Peets Süüdistatav M. P.

Elukoht: XXX küla pk 1 XXX vald XXX maakond, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel-eesti keel, teeb juhutöid, kriminaalkorras karistatud 21.09.2001.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 5 kuud 7 päeva vabadusekaotust tingimisi katseajaga 1 aasta, 4 kehtivat väärteo karistust – trahvid tasumata, tõkendiks elukohast lahkumise keeld alates 09.01.2006.a Kaitsja Vandeadvokaat Uno Paimets RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada M. P. KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta M. P. ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üks) aastaks.

KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui M. P. 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX küla XXX vald XXX maakond; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2(3) 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks määrata M. P. katseajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Sisse nõuda M. P. riigituludesse Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034800017, viitenumber 2800049874: 1) sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni; 2) kaitsetasu 1035 (üks tuhat kolmkümmend viis) krooni vandeadvokaat Uno Paimetsa poolt osutatud õigusabi eest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada M. P. suhtes kohtuotsuse täitmisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada ja esitada 15 päeva jooksul kirjalik apellatsioon otsuse teinud kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M. P. süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, juhtis 11.12.2005 kell 14.35 XXX vallas XXX mnt 19 km-l mootorsõidukit XXX reg märgiga XXX isikuna, keda on varem karistatud mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest 29.09.2004 Pärnu Politseiosakonna poolt rahatrahviga 17400 krooni. Seega pani M. P. toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui M. P. 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: elada kohtu määratud alalises elukohas - XXX küla XXX vald XXX maakond, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata M. P. Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 50 lg 1 alusel M. P. võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 4, 249, 311, 313.

3(3) Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha 4500 kr ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele.

Kohtunik