4-05-365\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-107-05

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

07. detsember 2005.a Pärnu Väärteoasja number 4-107-05 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi Toomas Treufeldt`i kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Artur Kase` poolt 04.10.2005.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,05,005606 Liiklusseaduse § 7431 järgi

Istungil osalenud isikud kaebuse esitajana – Toomas Treufeldt; kaebuse esitaja kaitsjana – vandeadvokaadi vanemabi Ants Nõmmik; kohtuvälise menetleja esindajatena – Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Artur Kase ja konstaabel Indrek Tallinn

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7431 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132-135

Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Artur Kase` poolt 04.10.2005.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,05,005606 muutmata ja Toomas Treufeldt`i kaebus rahuldamata.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 07.12.2005.a. Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav: 19.12.2005.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluse käik 11.06.2005.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel I. Tallinn`a poolt väärteoprotokoll nr AB590860 selle kohta, et 11.06.2005.a kella 03.54 ajal Pärnu linnas Kanali tn 2 kõrval juhtis T. Treufeldt mootorsõidukit (SAAB 9000 reg nr 580

4-107-05

2 (5) TFG) ning enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, tagurdades riivas oma auto parempoolse esistange nurgaga paremale poole tema kõrvale pargitud auto vasakpoolset tagumist külge; põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju; osales liiklusõnnetuses mootorsõiduki juhina, tarvitas alkoholi pärast liiklusõnnetust enne selle asjaolude väljaselgitamist sündmuskohal; juht põgenes sündmuskohalt liiklusõnnetuse teatamise nõudeid rikkudes, kui politseile teatamine oli kohustuslik; osales mootorsõiduki juhina liiklusõnnetuses, milles põhjustati ainult varaline kahju ja ei teatanud sellest politseile, kuigi teatamine oli kohustuslik. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) §-de 91, 227, 225 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) §-de 7417; 7431; 7421 ja 7432 järgi.

04.10.2005.a üldmenetluse otsusega nr 2670,05,005606 on määratud T. Treufeldt`ile eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest karistuseks, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, LS § 7431 alusel rahatrahv 170 trahviühiku ulatuses, so 10 200 krooni.

19.10.2005.a esitas T. Treufeldt`i kaitsja vandeadvokaat Marina Valge Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks, kuivõrd kaebaja leiab, et ei ole talle süükspandavat väärtegu toime pannud. Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 58 lg 1 ja 2 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga ja esimest menetlustoimingut tehes teatatakse menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused vastavalt käesoleva seadustiku §-le 19. Nähtuvalt väärteoprotokollist ei tutvustatud menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi ning sellest tulenevalt ei teadnud T.

Treufeldt oma õigusest kaitsjale ja kaitsja abile, mida ta oleks soovinud realiseerida. 11.06.2005.a öösel tekkis kaebajal vajadus sõita Pärnu linnas. Viibides Pärnu linnas Kanali tn 2 ja tulles majast välja nägi kaebaja inimest, kelle poole ta pöördus sooviga olla temale kaineks autojuhiks, kuna kaebaja oli tarvitanud alkoholi. Kaebaja veendus, et nimetatud inimene oli kaine ja tal olid juhiload, T. Treufeldt ise sõitis kõrvalistujana kaasa. Kaebaja ei oska öelda selle isiku nime, kuid tunnistaja Kaido Sadulsepp võib kinnitada, et rooli taha istus võõras inimene, mitte aga kaebaja.

Samuti nägin tunnistaja Liina Õige kaebajat Pärnu linnas ringi sõitmas ning seda, et autoroolis ei istunud mitte T. Treufeldt vaid autoga sõidab keegi võõras. Samuti võib neid asjaolusid kinnitada Krissie Lensment. Tulles tagasi Kanali tn 2, peatati auto maja ette ja kaebaja koos võõra meesisikuga väljusid autost ning läksid maja ette, kuna oli soov majja sisse saada. Sisse ei saanud ja keegi oli kutsunud politsei. Politsei tuli kohale ja hakkas mingit autot pildistama. Maja ees olid kaebaja, võõras mees, kes juhtis kaebaja autot ja veel keegi meeskodanik, kes oli autojuhi tuttav.

Kaebaja auto seisis mingi auto kõrval, mis olevat viga saanud. Politseiga läks kaasa kolm isikut ning kaebajale jäi arusaam, et politsei viis ta kaasa sellepärast, et ta oli alkoholijoobes. Kaebajale on arusaamatu rikkumise ehk väärteo kirjeldus ning see ei ole kooskõlas toimunuga. Kaebaja ei ole põhjustanud liiklusõnnetust, ta ei ole tarvitanud alkoholi pärast liiklusõnnetuse põhjustamist kuni selle asjaolude väljaselgitamiseni, ta ei ole sündmuskohalt põgenenud ning samuti ei ole ta rikkunud LS § 7431 nõudeid. Arvestades eeltoodut palub kaebaja tühistada väärteoasjas tehtud otsus ja lõpetada tema suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Kohtuväline menetleja, oma 27.10.2005.a kirjalikus vastuses, leiab, et väärteoasjas vastu võetud otsus tugineb kogutud tõenditele. Menetlusalusele isikule on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi vastavalt VTMS § 19, mida tõendab menetlusalusele isiku allkiri väärteoprotokollil. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et T. Treufeldt`i poolt 11.06.2005.a kella 03.54 ajal sõiduauto juhtimine joobeseisundis ja liiklusõnnetuse põhjustamine on tõendatud tunnistaja Nele Leppik`u ütlustega. Lähtudes eeltoodust palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi kaebuse juurde ning palus väärteootsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaebuse esitaja leiab, et ei ole eelpoolnimetatud väärtegu toime

4-107-05

3 (5) pannud.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tunnistajate ütlused, leidis, et T. Treufeldt`i poolt on väärteo toimepanek tõendatud ning lähtuvalt eeltoodust kohus asus seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele. Kohus loeb väärteo toimepanemise T. Treufeldt`i poolt tõendatuks alljärgnevate tõenditega – tunnistaja N. Leppik`u kohtuistungil antud ütlustega, kes tõendas, et ööl vastu 11.06.2005.a oli ta parkinud talle kuuluva sõiduauto oma elukoha juurde Pärnus Kanali 2. Umbes kella 4 paiku hommikul kuulis tunnistaja väljas „matsu“ ning vaatas aknast välja. Tunnistaja kinnitas, et nägi sündmuskohalt minema sõitmas sõiduautot, mida juhtis kaebaja T. Treufeldt. Seejärel tunnistaja väljus ning avastas, et temale kuuluvale sõiduautole BMW on otsa sõidetud. N. Leppik kutsus kohale politsei, kes fikseeris liiklusõnnetuse toimumise. Tunnistaja kinnitas kohtus kindlalt, et tema sõidukile otsasõitnud sõiduautot juhtis kaebaja. Kohus leidis, et ei ole alust kahelda N. Leppik`u ütlustes sõidukit juhtinud isiku äratundmise osas, kuna ta oli näinud kaebajat varem, mõni tund enne liiklusõnnetuse toimumist maja ees ning viimase nägu ja riietus jäid talle meelde. Tunnistaja kinnitas, et nägi selgelt nii roolis viibinud kaebaja valget riietust kui ka tema nägu. Kohus leidis, et kuivõrd liiklusõnnetus toimus 11. juunil, so suvisel, valgel ajal, on võimalik kella 4 ajal hommikul aknast lähedalt möödasõitvat sõidukijuhti näha ning tema välimust eristada. Tunnistaja ütlustest nähtub ka see, et liiklusõnnetuse põhjustaja pärast kokkupõrget ei peatunud, lahkus sündmuskohalt ja ei teatanud juhtunust.

- Kohtuvälise menetleja ametniku I. Tallinna` poolt kohtus antud ütlustega. Kohtuväline menetleja kinnitas, et sai politseitöötajana öisel ajal väljakutse Kanali 2 seoses maja juures toimunud liiklusõnnetusega. Sündmuskohal avastati, et liiklusõnnetuse tekitanud sõiduk on sündmuskohalt lahkunud, kuid fikseeriti kannatada saanud sõiduki tehnilised vigastused. Paar tundi hiljem tehti politseile uus väljakutse samast sündmuskohast, kuna liiklusõnnetuse tekitanud sõiduk oli tagasi tulnud. Politseitöötajad toimetasid sündmuskohalt politseisse kaebaja, kes oli tugevas alkoholijoobes ning paigutati politseiprefektuuri kainestusmajja kainenema. Kohtuväline menetleja kinnitas, et kannatada saanud sõiduki omanik nägi liiklusõnnetuse tekitanud sõiduki juhti ja osutas kaebajale kui liiklusõnnetuse tekitajale.

- Tunnistaja, sündmuskohal viibinud politseitöötaja Tauno Järvemetsa` kohtus antud ütlusega, kes andis I. Tallinna` ütlustega sarnaseid ja sama sisuga ütlusi.

- Kohtuvälise menetleja ametniku A. Kase` ütlustest nähtub, et ta lähtus otsuse tegemisel kogutud tõenditest, sealhulgas sellest, et kannatada saanud sõiduki omanik N. Leppik nägi liiklusõnnetuse tekitanud juhti ning tema sündmuskohalt lahkumist.

- Sündmuskohal koostatud liiklusõnnetuse skeemist nähtub, et liiklusõnnetus Kanali tn 2 juures parklas on fikseeritud 11.06.2005.a kell 3.54, so hommikusel valgel ajal. Eeltoodu kinnitab N. Leppik`u ütlusi selle kohta, et liiklusõnnetus toimus valgel ajal ning ta nägi liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduki juhti. Samuti nähtub skeemist, et liiklusõnnetus toimus maja juures asuvas parklas ning selle tagajärjel said sõidukid kannatada küljega kokkupõrke tagajärjel.

- Väärteomaterjalide hulka lisatud fotodest nähtub, et kokkupõrge kaebajale kuuluva sõiduauto Saab ja N. Leppik`ule kuuluva sõiduauto BMW vahel toimus nii, et kaebajale kuuluv sõiduk riivas sõiduki parempoolse esiotsa nurgaga teise, N. Leppik`u sõiduki vasakpoolse külje tagumist osa.

4-107-05

4 (5) Fotodelt on näha sõidukitel kokkupõrke tagajärjel esinenud värvikriimustused. Kohtuistungil ülekuulatud tunnistajate ütlustest nähtub, et sõidukid seisid parklas kõrvuti, esiotsaga maja poole. Seega sai taoline kokkupõrge tekkida nii, et kaebaja, parklast välja tagurdades ning välja pöörates, ei arvestanud pöörderaadiusega ning põrkas oma sõiduki parempoolse esinurgaga kõrvalseisnud sõidukiga kokku. Kohtu hinnangul viitavad fotodel näha olevad tehnilised vigastused sellele, et sõidukid vajasid remonti ning liiklusõnnetusega tekitati materiaalne kahju.

- Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta nähtub, et 11.06.2005.a kella 6.35 ajal, so pärast liiklusõnnetuse toimumist on kaebajal T. Treufeldt`il tuvastatud alkoholijoove 0,83 mg/l.

- Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja vastuväiteid selle kohta, et tema ei ole liiklusõnnetuse toimumise ajal sõidukit juhtinud ning seda alljärgnevatel põhjustel: Kaebaja poole esitatud tunnistajad K. Sadulsepp ja K. Lensment ei kinnitanud kohtuistungil selliseid faktilisi asjaolusid, mis oleks välistanud kaebaja süü õigusrikkumise toimepanemises. Mõlemad eeltoodud tunnistajad kinnitasid, et tarvitasid koos kaebajaga 10.06.-11.06.2005.a Pärnus Kanali tn 2 ühes korteris alkoholi. Kuskil kesköö paiku kaebaja väljus, et minna alkoholi juurde tooma. Kuna ta oli joobeseisundis, siis kutsus ta autojuhiks ühe tunnistajatele, samuti kaebajale tundmatu, juhusliku möödakäija, kes ei olnud kaebaja ütlustel alkoholi tarvitanud. Nii K. Sadulsepp kui K. Lensment kinnitasid, et nägid, kuidas sõidukit asus juhtima eelnimetatud tundmatu meesterahvas, kaebaja aga istus tema kõrvalistmele. Kumbki tunnistaja ei näinud ega kuulunud sõidukite kokkupõrke toimumist. Kohus leidis, et tunnistajate väited ei kinnita kaebaja vastuväiteid, kuna need kirjeldavad sündmusi, mis toimusid „öösel, umbes kesköö paiku“. Samas kinnitavad nii tunnistaja N. Leppik`u poolt avaldatu ning politseitöötajate poolt koostatud kirjalikud dokumendid hoopis seda, et liiklusõnnetus toimus tunduvalt hiljem, hommikul, juba valgel ajal, orienteeruvalt kella 3-4 paiku. Seega, ei oma kohtu hinnangul tähtsust see, kes juhtis kaebajale kuuluvat sõidukit öösel kesköö paiku, vaid tähtis on see, kes juhtis sõidukit hiljem, avarii toimumise ajal. Nimetatud juhtumist aga antud tunnistajad pealt ei näinud. Samuti ei kinnitanud nad seda, et kaebaja oleks hommikul, kokkupõrke toimumise ajal viibinud tunnistajatega koos.

- Tunnistaja L. Õige tõendas kohtus samuti seda, et tundmatu meesterahvas juhtis kaebajale kuuluvat sõidukit kesklinnas Endla teatri juures ning kaebaja istus kõrvalistmel. Samas aga nähtub ka tema ütlustest, et nimetatud sündmus toimus „umbes kesköö paiku“, mitte aga hommikul. Tunnistaja poolt nähtu kellaaega on võimalik tuvastada sellega, et tunnistaja ootas bussipeatuses viimast linnaliini bussi. Kuna Pärnus lõpebki linnaliini bussiliiklus kesköö paiku, siis kinnitavad L. Õige` ütlused sündmusi, mis toimusid hoopis varem, enne liiklusõnnetuse toimumist. Seega, hinnates eeltoodud tunnistajate ütlusi, asus kohus seisukohale, et kaebaja vastuväited on paljasõnalised ning ajendatuna soovist vabaneda vastutusest. Hinnates kohtuistungil antud ütlusi kogumis, kohus leiab, et on tõendatud T. Treufeldt`i poolt talle inkrimineeritava väärteo toimepanemine. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja väiteid selle kohta, et kohtuvälise menetleja poolt on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, so kaebuse esitajale ei tutvustatud tema õigusi ning kohustusi VTMS § 19 kohaselt. Nähtuvalt väärteoprotokoll nr AB590860 pöördel olevast lahtrist „Menetlusaluse isiku õigused ja kohustused“ on kaebaja andnud omakäelise allkirja selle kohta, et on tutvunud menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega. Arvestades eeltoodut kohus eeldab, et T. Treufeldt, kirjutades väärteoprotokollile alla, oli eelnevalt tutvunud oma õiguste ja kohustustega. Samuti ei saa menetluse rikkumiseks pidada asjaolu, et kaebaja kuulati üle mitte kohe, vahetult pärast sündmuse toimumist, vaid alles õhtul, kuna ta oli varem alkoholijoobes ning polnud suuteline adekvaatseid ütlusi andma ning menetlustoimingutest aru saama.

Seega on kohtuistungil leidnud tuvastamist kaebaja poolt väärteo toimepanemine. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ja tegu ise on koosseisupärane. Kohus leiab, et karistus väärteo toimepanemise eest on kohaldatud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang, otsus väärteoasjas on seaduslik ning järgitud on väärteomenetlusõigust. Arvestades

4-107-05

5 (5) eeltoodut puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Teet Olvik Kohtunik