1-05-1367\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Toimik nr 1-05-1367 Kriminaalasi nr 05260201009

Kohus Viljandi Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2006 Viljandi Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Aino Männik Kriminaalasi prokuratuur M.E kokkuleppemenetluses versus Prokurör Merike Tikk Süüdistatav M.E süüdistuses KarS 424 järgi) Süüdistatava kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning

juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus alljärgnevad kriminaalmenetluse seadustiku otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. M.E

Tunnistada süüdi (KarS) § 424 karistusseadustiku järgi ja mõista talle

karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest ei pöörata täielikult täitmisele, kui M.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuded; määrata M.E-le

katseajaks 18 (kaheksateist) kuud; määrata M.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxx tühistada M.E-le kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld.

2. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära M.E-lt 9 (üheksa) kuuks

. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 tsiviilhagi ei esitatud

2.2 välja mõista M.E-lt riigieelarve tuludesse sundraha 4500 (neli tuhat viissada) krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2214.25 ( kaks tuhat kakssada neliteist kr ja 25 s ) ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 ( kakskümmend üks ) krooni; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1194.75 ( üks tuhat ükssada üheksakümmend neli kr ja 75 s )

krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

2

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.3 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul

rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (ekspertiisitasu, postikulu, kaitsetasu, sundraha viitenumber 2800049874); 3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Viljandi Maakohtu

kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva

jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda

kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viljandi Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on M.E-le mõistetavaks karistuseks KarS § 424 järgi vangistus 3 kuud tingimisi katseajaga 18 kuud. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta M.E-lt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 9 kuuks.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

M.E esitatud süüdistus

M.E on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema omades kehtivat karistust

väärteoasjas mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes 17.06.2004, juhtis 07.10.2005 kell

19.53 Viljandi maakonnas Vastemõisa vallas mootorsõidukit Audi 80 reg märgiga 105 AUJ

joobeseisundis ja samuti 07.10.2005 kell 22.15 Viljandi maakonnas Vastemõisa vallas mootorsõidukit Audi 80 reg märgiga 105 AUJ joobeseisundis.

M.E on kohtu alla antud ja tema teod on kvalifitseeritud KarS § 424 järgi

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos mille ees

karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

3 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning M.E tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS 424 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine Tsiviilhagi esitatud ei ole.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid M.E

karistamise

kokkuleppemenetluses. M.E karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 4500 krooni, esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära, s. o 7500 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik

KrMS § 45 järgi. Eesti Advokatuuri üldkogu otsusega on kehtestatud riigi õigusabi eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad.

Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse riigi õigusabi seaduse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine

otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks 1019.50 krooni.

Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 1194.75 krooni.

Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

4

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb M.E-lt

välja mõista

kriminaalmenetluse kuludena sundraha 4500 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 2214.25 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigieelarve tuludesse.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik