1-06-683\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2006 Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja Kriminaalasja number 05284000772 Eeluurimiskohtunik Urmas Reinola Taotluse esitaja prokurör Marja-Liina Reissaar Taotlus A.N vahistamistaotlus Istungil osalenud isikud Kahtlustatav A.N

Resolutsioon Vahistada kahtlustatav A.N Edasikaebamise kord

Määrusele võib KrMS § 136, § 386 ja § 387 lg 1 alusel esitada määruskaebuse kümne päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi Kohtumaja kaudu.

Asjaolud

Prokuratuur on esitanud A.N suhtes vahistamistaotluse KrMS § 130 lg 2 ja § 131 lg 1, 2 alusel.

Taotlusest nähtuvalt menetleb Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi Politseiprefektuuri politseivaneminspektor Enn Türk käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust selle kohta, et

ajavahemikul 23.09.2005 -04.10.2005 varastati seintest 8 pakettakent ja muid majapidamisesemeid. Vargusega põhjustati varalist kahju 104 600 krooni. Kuriteos kahtlustatavana peeti 16.01.2006.a. kinni A.N. A.N-i on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud. Viimati karistati teda Jõgeva

Maakohtu poolt 27.03.2001.a. KrK § 139 lg 2 p l, 2 järgi. A.N-i kahtlustatakse teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest Karistusseadustik näeb karistusena ette ainult vangistuse kuni 5 aastat.

Vahistamistaotlust on põhjendatud asjaoludega, et Türi politsei menetluses on samuti kriminaalasi, mille toimepanemises kahtlustatakse A.N-i. Kuivõrd A.N on toime pannud

mitu kuritegu, siis on alust arvata, et vabaduses olles võib ta jätkuvalt toime panna uusi

2

kuritegusid ning kõrvale hoiduda kriminaalmenetlusest. Põhjendatud on kohaldada tema suhtes tõkendina vahistamine.

Menetlusosaliste seisukohad

Vahistatav A.N seletab, et vahistamistaotluse sisu on talle teada, kuid vargust tema

toime pannud ei ole. Ta on mööbli ostnud arvatavalt omanikult 12 000 krooni eest 2005 oktoobris, olles enne seda käinud mööblit vaatamas. Mööbel toodi talle koju tumepunast värvi Mercedes kaubikuga.

Ringkonnaprokurör Marja-Liina Reissaar jääb oma esitatud taotluse juurde.

Vahistatava kaitsja vahistamistaotluse läbivaatamisel leiab, et puudub vajadus kahtlustatava vahistamiseks, sest A.N on kindel elukoht ja puudub alus arvata, et A.N

vabaduses olles võib jätkuvalt toime panna uusi kuritegusid või kõrvale hoiduda kriminaalmenetlusest. Vahistamisest A.N kellelegi teatada ei soovi.

Kohtu põhjendused

Vastavalt KrMS §-le 127 arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse

täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise,

muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava või süüdistatava isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid.

Vastavalt KrMS § 130 lg-tele 1 ja 2 on vahistamine kahtlustatavale või süüdistatavale kohaldatav tõkend, mis seisneb isikult vabaduse võtmises prokuratuuri taotlusel kohtumääruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid.

Vahistamistaotluse läbivaatamisel kohtunik tutvus kriminaaltoimikuga, vahistamistaotluses esitatud põhjendustega, kuulas ära prokuröri arvamuse ning küsitles vahistatavat.

Arvestades kahtlustatava isikut, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, on

küllaldane alus arvata, et ta võib hoiduda kõrvale kriminaalmenetlusest ning jätkuvalt toime panna kuritegusid. Vahistamismenetluses kohtunik leidis, et A.N tuleb KrMS § 130 lg 2 alusel vahistada. Seega esineb KrMS § 130 lg-s 2 sätestatud alus A.N-i vahistamiseks.

Urmas Reinola

Kohtunik