1-06-133\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

17. jaanuaril 2006.a. 1-06-133

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Vilja Liigi juuresolekul, prokuröri Aleksander Tšitšerovi ja kaitsja Vello Johansoni osavõtul avalikul kohtuistungil Tallinnas Tartu mnt 85 arutas lühimenetluses kriminaalasja Arlis Kaljusaare süüdistuses KarS § 424 järgi.

Süüdistatav A r l i s KALJUSAAR - isikukood XXXXXXX, haridus 8 klssi, töötab juhutöödel, elukoht: XXXXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud 10.01.2003.a. Lääne- Viru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 – 2 aastat 3 kuud vangistust tingimisi 2- aastase katseajaga; väärtegude eest karistatud korduvalt rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkendit kohaldatud ei ole.

Süüdistus.

A. Kaljusaar isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Lääne-Viru Politseiprefektuuri otsusega 28.05.02.a. oli karistatud rahatrahviga 6 000 krooni, trahv tasumata ning karistatus kustumata, uuesti 09. detsembril 2005.a. kella 02.05 ajal Harjumaal Viimsi vallas Muuga tee ja Niinepuu tänava piirkonnas juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Scorpio registrimärgiga 760 AHR. Sellega pani A. Kaljusaar toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused. Süüdistatav A. Kaljusaar tunnistas kohtuistungil end süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Tema kaitsja advokaat V. Johanson pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

A. Kaljusaare süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 09.12.05.a. (tl.8), alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.9); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 28.05.2002.a. (tl.7), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.14), väljavõttega karistusregistrist (tl.12-13) ja teatisega selle kohta, et maksmata rahatrahve menetlevad kohtutäiturid R. Pärs ja K.Laiõun (tl.15), samuti A. Kaljusaare enda ütlustega eeluurimisel (tl.18 - 19).

Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud ning A. Kaljusaar tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus A. Kaljusaare süüst ning vastutust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (mootorsõidukit juhtis ta kerges alkoholijoobes) ja süüdlase isikut ning leiab, et A. Kaljusaart pole võimalik karistada rahalise karistusega: tal on maksmata mõistetud rahatrahvid, selline karistus pole olnud piisav, et takistada teda uut samaliigilist süütegu toime panemast. Samuti tuleb tal tasuda ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud.

Kohus nõustub prokuröri taotlusega karistada A. Kaljusaart vangistusega tingimisi. Kohaldades tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid on otstarbekohane allutada ta kriminaalhooldaja käitumiskontrollile.

Samuti peab kohus põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist KarS § 50 lg 1 alusel; liiklusalaste rikkumiste arvust lähtudes pole võimalik lisakaristust kohaldada sanktsiooni alammääras.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311 – 313, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada A r l i s KALJUSAAR KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 3

(kolm) kuud vangistus

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel ei pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui A. Kaljusaar 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning kriminaalhooldaja järelevalve all täidab KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõuded. Viru Maakohtu KrHO juhatajal määrata A. Kaljusaarele kriminaalhooldaja.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 alusel ära võtta A. Kaljusaarelt mootorsõiduki juhtimise õigus 7 (seitsmeks) kuuks.

2. Välja mõista A. Kaljusaarelt menetluskulud riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja kaitsetasu 1 221,30 (üks tuhat kakssada kakskümmend üks krooni ja 30 senti).

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtunik