1-05-710\3 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1 1-05-710

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg, koht Kohtukoosseis Sekretär Apelleeritud kohtuotsus

Apellant Prokurör Kaitsja

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBUS 11. jaanuar 2006.a., Tallinn Jüri Paap, Meelika Aava, Ivi Kesküla Külli Väina Tallinna Linnakohtu 03.11.2005.a. kohtuotsus K.B süüdistuses süüdistatav K.B Õnne Neare-Vaarmann adv. Imbi Seimar

Tallinna Linnakohtu 03.11.2005.a. kohtuotsus K.B

süüdistuses jätta muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsuse peale võib kaevata kassatsioonikorras

Riigikohtule 30 päeva jooksul. Selle õiguse

kasutamise soovist tuleb samale ringkonnakohtule

teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

2 Asjaolud ja menetluse käik

Varem varavastaseid kuritegusid korduvalt toime pannud

K.B , varem karistatud kohtulikult korduvalt, sissekirjutatud Ida-Viru maakonnas Jõhvi linnas Marja 26-2, vahi all,

tunnistati KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi süüdi ajavahemikus 28.01.2004.a. kuni 25.03.2005.a. toime pandud 33-s varguses ja 1-s varguse katses Tallinnas, neist

29-l juhul tungis ta ruumidesse, milles varastatav vara asus. Varastatu väärtus erinevatel kordadel oli vahemikus 562.- krooni kuni 123 000.- krooni. Selle teo eest mõisteti karistuseks vangistus tähtajaga 3 aastat ja 9 kuud.

Veel tunnistati K.B süüdi KarS § 263 p 3 järgi avaliku korra raskes

rikkumises 05.03.2005.a. kella 18.30 ajal Tallinnas Läänemere tee * maja juures, mil ta joobnuna ja teiste isikute rahu rikkudes nõudis T. U. maja ukse avamist ja majja sisselaskmist, väljendus ebatsensuurselt ja ähvardas kannatanut,

pannes talle pussnoa vastu kõhtu. Selle teo eest mõisteti karistuseks vangistus tähtajaga 1 aasta.

Nimetatud karistused liideti KarS § 64 lg 1 alusel ja liitkaristuseks mõisteti vangistus tähtajaga 4 aastat ja 6 kuud, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, ärakandmisele kuuluvaks mõisteti 3 aastat vangistust.

Apellatsioon ja taotluse sisu Apellant ei vaidlusta tema süüditunnistamist kõnesolevate varguste eest. Samuti ei vaidlusta ta kuritegude kvalifikatsioone. Ta kinnitab, et avalikku korda raskelt

rikkudes ta ei pannud pussnuga kannatanule vastu kõhtu ja ei väljendunud

ebatsensuurselt, palub kergendada talle mõistetud karistust põhjustel, et ta tunnistab puhtsüdamlikult oma süüd ja abistas igakülgselt uurimist, kohus aga karistuse mõistmisel sellega ei arvestanud.

Ringkonnakohtu istungil täpsustas kaebaja oma apellatsiooni ja kinnitas, et

süüdistuses nimetatud avaliku korra rasket rikkumist pole ta toime pannud ja palus ennast selles õigeks mõista.

Ringkonnakohtu seisukoht

Ringkonnakohus peab vajalikuks osutada apellandi tähelepanu, et KrMS § 63

kohaselt on tõendiks kriminaalasjas teiste tõendite kõrval ka süüdistatava ja kannatanu ütlused. Käesolevat kriminaalasja arutati linnakohtus lihtmenetlusena,

mis tähendab seda, et kohtulikul arutamisel tuginetakse kriminaaltoimiku

materjalidele. Kohtuistungi protokolli kohaselt piirdus kohus seetõttu

3

süüdistatava K.B kinnitusega, et ta on süüdistusest aru saanud ja

tunnistab selles ennast süüdi täies mahus enda küsitlemist kohtuistungil

süüdistatav ei taotlenud (tl. 270-272),. Mingit vastuolu süü tunnistamise ja kriminaaltoimiku teiste materjalidekaasa arvatud kannatanu T.U. ja tunnistajate T. T. , R. A. ja M. V. ütluste (toimik I köide, lk. 115-119, 128-131, 138-139, 140-141) - vahel ei nähtu. Need tõendid lükkavad ümber süüdistatava väite, et ta

pole kannatanut noaga ähvardanud. Süüdistatav kinnitas veel ringkonnakohtu istungil, et tõesti tal oli nuga kaasas ja ta viskas selle ära, kui nägi politseinikke

lähenemas. Seega oli linnakohtul täielik alus lugeda tõendatuks K.B

süü muu hulgas noa vastu kannatanu kõhtu panemises ja ebatsensuurses väljendumises.

Apellatsioonis nimetatud asjaolud ei saa olla aluseks mõistetud karistuse muutmisele. Linnakohus on näidanud, mida lisaks kuritegudele ja sellega seotud asjaoludele võeti arvesse süüdlasele karistuse mõistmisel. Muu hulgas nähtub, et apellatsioonis nimetatud puhtsüdamlik kahetsus (ehkki see on üksnes tühipaljas väide, sisuliselt on apellatsioon sellega vastuolus) on kohtu poolt juba arvesse

võetud. Ringkonnakohtu arvates puudub vajadus selle asjaolu enamaks rõhutamiseks. Olulisim on, et K.B ei pane varavastaseid tegusid toime esmakordselt, varastamine oli kujunenud tema peamiseks tegevuseks, tema poolt

tekitatud kahjude hüvitamine on raskendatud tal legaalse sissetulekuallika puudumise tõttu. Apellandile on mõistetud karistus KarS §-s 56 lg 1 nimetatud eesmärki järgides.

Karistuse mõistmine on õigusemõistmise pädevus ja sõltumatu menetlusosaliste seisukohtadest

Kohtuotsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Jüri Paap Meelika Aava Ivi Kesküla