4-05-250\1 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 4-182/05 Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus

28. november 2005 Ida-Viru Maakohus Kohtunik Anu Ernits Juures viibis Sekretär Marge Ojaäär Väärteoasi Gennadi Strugovi kaitsja Maano Saareväli kaebus Ida Politseiprefektuuri 16. 08. 2005 otsusele nr. 2440,05,010006, millega kaebuse esitajat karistati Liiklusseaduse § 74-17 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut 4 200 krooni Asja läbivaatamise kuupäev

21 11 2005 Kohtla-Järve linnas avalikul kohtuistungil kaebemenetluses Menetlusalune isik Kaitsja Kohtuväline menetleja GENNADI STRUGOV, Maano Saareväli, volikiri 02 08 2005 Ida Politseiprefektuuri esindaja korrakaitseosakonna patrullija liiklusjärelevalve talituse juhtivkonstaabel Hermo Piirsalu, volitus - Ida Politseiprefekti käskkiri 01.01.2004 nr.1 RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 132 p 1, § 134 lg 3, § 135, kohus

OTSUSTAS: Gennadi Strugovi kaitsja Maano Saareväli kaebus Ida Politseiprefektuuri korrakaitsetalituse otsuse tühistamiseks ja väärteomenetluse lõpetamiseks – jätta rahuldamata. Jätta muutmata Ida Politseiprefektuuri 16. 08. 2005 otsus väärteoasjas nr 2440,05,010006 Gennadi Strugovit karistamisest Liiklusseaduse § 74-17 järgi rahatrahviga 70 (seitsekümmend) trahviühikut summas 4 200 (neli tuhat kakssada) krooni. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on advokaadist esindaja vahendusel õigus esitada kohtuotsusele kassatsioon 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest teatama Ida-Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtukantseleis kättesaadav 12 12 2005.

1.Kaebus.

Gennadi Strugov kaitsja Maano Saareväli palub tühistada Ida Politseiprefektuuri 16 08 2005 otsus nr 2440,05, 010006, millega teda karistati Liiklusseaduse (LS) § 74-17 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut summas 4200 krooni Liikluseeskirja (LE) § 123 rikkumise eest. Kaebuse esitaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist: Väärteokirjeldusest ei nähtu üheselt, miks ja kuidas liiklusõnnetus toimus ja et kaebuse esitaja oleks selles süüdi. Viited LE § 11, 123, 130 ei ole põhjendatud. Ei ole tõendatud, et külgkokkupõrke tingis liikluseeskirjade rikkumine Gennadi Strugovi poolt-ei ole hinnatud liiklusõnnetuse teise osalise R. Männi käitumist. Kohtuväline menetleja on tõendeid hinnanud valesti, ei ole võetud arvesse menetlusaluse isiku ütlusi.

II. Kohtuistungil uuritud tõendid ja nende alusel tuvastatud asjaolud. Menetlusaluse isiku Gennadi Strugovi ütluste kohaselt sõitis ta haagisega veokiga Scania P93 Tallinn-Narva maanteel Jõhvi suunas. Väärteoprotokollis näidatud teelõigul sõitis tema ees sõiduauto Volkswagen-Golf. Sõiduauto lülitas siis vasaku suunatule ja reastunud telgjoonele, vähendas kiirust. Hinnanud sõidurea vaba osa laiuse piisavaks, sõitis ta VW Golfist paremalt mööda. Sel ajal sõiduauto juht temale ootamatult kaldus vist paremale, mistõttu tema juhitud sõiduk riivas VW Golfi paremat külge.

Liiklusõnnetuses ja VW Golfi vigastustes on süüdi sõiduauto juht. Tunnistaja ütluste kohaselt sõitis tema oma isale kuuluva sõiduautoga VW Golf Tallinn-Narva maanteel. Autos olid reisijadtema naabrid. Sõidu eesmärk oli Saka mõis. Sinna viivale teele tuleb teha maanteelt vasakpööre. Ta nägi peeglist eemalt temaga samas suunas sõitvat veoautot. 100-150 meetrit enne Saka teeotsa (reklaamviitade juures) hakkas ta valmistuma vasakpöördeks: vähendas kiirust 90 km/-lt kuni ca 30km/h-le, lülitas sisse vasaku suunatule ja reastus telgjoone äärde (ta ei ületanud telgjoont ega saanudki seda teha vastutulevate autode tõttu).

Peeglitest nägi ta tagant lähenenud veoautot. See teostas ootamatult paremalt möödasõidu, mille ajal riivas VW Golfi paremat külge ja põhjustas autole vigastusi (küljest rebitud peegel, vigastatud parem poritiib ja parem bamper. Auto remondi hind on 4800 krooni. Tunnistaja ütluste kohaselt sõidutas teda ja tema sugulasi naaber oma isa autoga VW Golf. Tema istus juhi kõrval. Tal on ka endal juhiload. Ta jälgis ka ise kogu aeg teed, sest oli vaja maanteelt pöörata vasakule Saka teele. Kiirus oli väike, et mitte teeotsa maha magada. Üks teerist varem- Saka mõisa reklaamkilbi juuresütles ta , et selle märgi järel tuleb pööre.

Juba enne seda oli juht vasaku suunatule sisse lülitanud ja võtnud telgjoone äärde, pidurdas vastassuunavööndis liikunud sõidukite tõttu. Oma suunavööndist ei väljunud ega teinud ka tagasireastumist. Seda, mil suunatuli oli sisse lülitatud, teab ta seetõttu, et kuulis plõksumist. Täiesti ootamatult sõitis samal ajal VW Golfist paremalt suurel kiirusel mööda suur veoauto. Veoauto peatus järsult, alles siis sai ta aru, et toimus avarii. VW Golfi parem külgpeegel oli ära rebitud. Peatunud veoauto juht kuulas tema pahandamist avarii tekitamise pärast ja ütles „kas ma pidin siis killustiku peale sõitma?“.

Avarii põhjustas veoauto juht, kes ei hoidnud külgvahet. Liiklusõnnetuse aktist 14 07 2005 nähtub, et Tallinn-Narva mnt 148.km Lüganuse vallas osales liiklusõnnetuses 2 sõidukit: OÜ T.R.Tamme Auto kuuluv Scania P93 nr 328 MBV 20-tonnise haagisega nr 977BV, mida juhtis Gennadi Strugov, ja Johannes Männile kuuluv VW Golf nr 558ATP, mida juhtis . VW Golfil oli deformeerunud tagumine parempoolne bamper, parem tagumine poritiib ja uks, vigastatud poritiiva iluliist, katki parem küljepeegel. Scanial olid hõõrdumise jäljed poolhaagise vasakpoolsetel kummidel.

Liiklusõnnetuse kirjelduse kohaselt (juht) hindas valesti liiklusolukorda , sõites paremalt mööda samas suunas liikunud sõiduautost, sooritas külgkokkupõrke. Liiklusõnnetuse skeemilt on näha, et liiklusõnnetus toimus enne Saka mõisa teeristi Alu bussipeatuse lähedal, + kujulise ristmiku lähedal. Maas on VW parema küljepeegli plastmassitükid. Teel on veoauto KAMAZ pidurdusjäljed. Sõidusuuna laius telgjoonest on 4,2 m, teepeenra laius- 0,7m Lubatud kiirus Tallinn-Narva mnt sellel lõigul 90 km/h. Liiklustingimused: valge aeg, selge ilm, püsikattega tasane ja korras põhimaantee.

Liiklusõnnetuse aktil on mõlema osaleja allkirjad.

Kohus loeb mitteusaldusväärseks menetlusaluse isiku ütlused kohtus selle kohta, et VW Golf liikus tee telgjoonel ja vahetult enne kokkupõrget reastus tagasi oma sõiduritta. Need ütlused on ümber lükatud nii tunnistajate ütlustega kohtus kui ka menetlusaluse isiku Gennadi Strugovi kohtuvälises menetluses 14 07 2005 antud ütlustega. Viimaste kohaselt sõitis ta 80 km/h kiirusega. Aa mõisa ristmiku juures jõudis ta järele tumedale VW Golfile, nägi, et sellel on sisse lülitatud vasak suunatuli ja ta surus end tee keskele, paremalt on ruumi liikuda, ja ta hakkas VW Golfist paremalt mööda sõitma.

Kui ta auto kabiin oli sõiduautoga kohakuti ja vaatas ta vasakusse külgpeeglisse, kuulis ta vasakult lööki ja sai aru, et toimus avarii VW Golfiga. Möödasõitu tehes ta ei pidurdanud. Ta pidurdas alles siis, kui kuulis lööki. Menetlusalune isik muutis oma ütlusi seoses kaitsja vastulauses ja kaebuses tõstatatud versiooniga sõiduauto juhi võimalikust LE rikkumisest. Tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütluste ja liiklusõnnetuse aktiga 14 07 2005 loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud: 14 07 2005 kella 13 paiku Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Tallinn-Narva maanteel liikus Narva suunas sõiduauto VW Golf nr 558ATP, mida juhtis .

Sõiduautost olulisel määral tagapool sõitis samas suunas OÜ T.R.Tamme Auto kuuluv Scania P93 nr 328 MBV 20-tonnise haagisega nr 977BV, mida juhtis Gennadi Strugov. Mõlemad sõidukid liikusid lubatud kiirusega (kuni 90 km/h). VW Golfi juht alustas Tallinn-Narva mnt 148.kilomeetril vasakpööret Saka mõisa viivale teele. Selleks ca 100-150 meetrit enne teeristi lülitas ta sisse vasaku suunatule, suundus sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale, milleks oli tee telgjoon, ja vähendas ta kiirust kuni ca 30-40 km/h. Vasakpöörde alustamisest kuni kokkupõrkeni vasakpöördele asunud VW Golf sõitis oma sõidureas, liikumata sel ajal vastassuunavööndisse ja sealt tagasi oma sõiduritta.

Veoauto Scania lähenes tagantpoolt sõiduautole ja juht nägi 100-150 meetrisel teelõigu jooksul sõiduauto märguannet vasakpöörde alustamise kohta. LE § 132 p 2 kohaselt enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et ees sõitev juht pole andnud vasaksuunamärku. Kuna Scania juht oli piisavalt aegsasti veendunud, et VW Golf oli andnud vasaksuunamärku, siis tekkis tal vastavalt LE § 123 kohustus kohandada oma sõiduki kiiruse selliseks, et arvestades kõiki asjaolusid suudaks ta peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees.

LE § 123 kohustab juhti etteaimatava takistuse puhul vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad. Scania ees sisselülitatud vasaku suunatulega sõidutee telgjoone lähedale suundunud ja aeglustuvalt liikuv VW Golf oli Scania juhile etteaimatav takistus LE § 123 mõttes. Scania juht jättis täitmata LE § 123 nõude vähendada takistuse ees kiirust või peatuda. Ta ei vähendanud kiirust ega pidurdanud, vaid alustas paremalt möödasõitu samas sõidureas samas suunas liikuvast VW Golfist. Möödasõit toimus 4,2 meetri laiusel sõidurajal.

Arvestades VW Golfi laiust 1,76 meetrit, oli suunavööndi laiusest hõivatud vähemalt 1,8 meetrit. VW Golfi poolt hõivamata teeosa laius oli maksimaalselt 2,4 meetrit. 2,5m laiusel Scanial puudus võimalus hoida möödasõidul ohutut külgvahet (LE § 130 nõue). Toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel olid sõiduautol VW Golfi järgmised vigastused: oli katki parem küljepeegel, deformeerunud tagumine parempoolne bamper, parem tagumine poritiib ja uks ning vigastatud poritiiva iluliist. Tunnistaja ütluste kohaselt on remondi hind (varaline kahju) 4800 krooni.

Külgvahe puudumine Scania möödasõidul VW Golfist oli sõidukite liiklusõnnetuse vahetu põhjus. Selle vahetu põhjuseni viis Scania juhi poolt vale manöövri valik -kitsal teel samas sõidurajas paremalt möödasõit. Nimetatud vale manöövri valimisega Scania juht Gennadi Strugov rikkus tahtlikult LE § 123 nõuet vähendada etteaimatava takistuse ees kiirust või peatuda. Liikluseeskirja eiramine on toime pandud otsese tahtlusega. Tagajärgedeliiklusõnnetuse ja varalise kahjusuhtes tegutses Gennadi Strugov kaudse tahtlusega: valides kitsal sõidurajal paremalt möödasõidu, pidas 28-aastase staažiga elukutseline autojuht võimalikuks liiklusõnnetust ja sellega kaasneda võivat kahju ning möönis seda.

Gennadi Strugovi tegu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse (LS) § 74-17 lg 1 järgi kui mootorsõidukijuhi poolt liikluseeskirja § 123 nõuete rikkumine, millega on tekitatud varaline kahju.

KarS § 57 karistust kergendavaid ega KarS § 58 karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Menetlusaluse isiku süüd ega teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Väärteokaristus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt. Kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetlusõiguse kohaldamine. VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt peab väärteoprotokollis ja VTMS § 74 p 6 kohaselt peab kohtuvälise menetleja otsuses olema väärteo kirjeldus. Käesoleva väärteoasja menetlemisel ei ole teo kirjelduses viidet varalise kahju olemasolule, mis on LS § 74-17 koosseisuline asjaolu.

Varalist kahju ei vaidlustanud menetlusalune isik ega tema kaitsja: kaitsja kinnitas korduvalt, et nii ilmselge asjaolu väljaselgitamine kohtuniku poolt on ebavajalik, menetlusalune isik kinnitas, et ta kahju ei vaidlusta. Sellest seisukohast lähtudes leiab kohus, et ebatäpsus väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses ei rikkunud menetlusaluse isiku kaitseõigust ega viinud ebaõige otsuse tegemiseni. Seega polnud tegemist olulise menetlusnormide rikkumisega. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida kaebuses LE § 11, § 130 kohta esitatud vastuväiteid, kuna kohtuvälise menetleja otsuse on menetlusalusele isikule süüks pandud vaid LE § 123 rikkumine.

LE § 130 seonduvat käsitleti seoses kvalifikatsiooniga. Põhjendatud pole väide, et kohtuväline menetleja ei ole analüüsinud vastulauset: Vastulause ja kaebuse kohaselt tuleks otsuse tegemisel lugeda õigeks menetlusaluse isiku ütlused ja panna kahtluse alla tunnistajate ütlused, lugeda pidurdusjäljed, mille kohta skeemil on kirjutatud, et need kuuluvad KAMAZ-ile, kuuluvaks Scaniale hoolimata sellest, et Scania juht(menetlusalune isik) on kogu menetluse kestel eitanud pidurdamist, jne. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja otsuses on võimaluste piirides käsitletud ka vastulauses esitatud seisukohti.

Karistuse määramine. LS § 74-17 lg 1 sätestab mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Kohtuvälise menetleja otsusega karistati Gennadi Strugovit LS § 74-17 järgi rahatrahviga 70 trahviühikut summas 4200 krooni. Kergema karistusliigi –rahatrahvikohaldamine on põhjendatud. Trahvi suurus, mis on vähem kui ¼ maksimaalsest trahvimäärast, vastab väärteo raskusele. VTMS § 29, § 30 väärteomenetluse lõpetamise alused puuduvad.

VTMS § 23 alused kaitsjatasu hüvitamiseks riigivõi kohalikust eelarvest puuduvad, mistõttu avaldus kaitsjatasu väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel tuleb jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Anu Ernits (allkiri) Kohtunik KOOPIA ÕIGE

.