Legislator Case Law & Legislation
1-05-477\2 ECLI:EE:HMK:2005:1.05.477.1182 AI generated

1-05-477\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-05-477\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid F.G süüdistuses KarS § 330 järgi. Süüdistatav F.G - isikukood XXXXXX, haridus 6 klassi, töötab juhutöödel, elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalko rras karistatud: 1)

Legislator headnote

AI generated

1-05-477\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 330 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega on kindlaks tehtud F.G süü selle kuriteo . toimepanemises Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et 13.11.04.a. oli ta tööl järelevalveta väljaspool vanglat Tallinna linnas. Pärast tööd kohvikusse sööma minnes pakkusid töökaaslased talle õlut juua. Vanglasse naastes avastati alkoholi tarbimine ja lasti puhuda alkomeetrisse.

Keywords

AI generated
financial hardship severance pay compensation for loss of earnings conversion of monetary penalty calculation of wage garnishment daily allowance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

2005

. detsembril .a. 1/1- /05

Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid F.G süüdistuses KarS § 330 järgi.

Süüdistatav F.G - isikukood XXXXXX, haridus 6 klassi, töötab juhutöödel, elukoht: XXXXXXXX; varem kriminaalko rras karistatud: 1)

– 6 13.10.94.a. Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 3 järgi kuud vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga; 2) 12.02.1996.a. Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi – 6 kuud vangistust 2-aastase katseajaga; 3) – 04.12.2001.a. Tartu Maakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 4 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega tingimisi 2-aastase katseajaga;

4) – 10.01.2002.a. Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 2 järgi

7 kuud vangistust tingimisi 2-aastase katseajaga; 5) 02.09.2003.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 järgi - 1 kuu vangistust; liitkaristus 1 aasta 9 kuud vangistust, millest kaetuks loeti eelvangistusaeg; vabanes Murru Vangkast pärast karistuse ärakandmist 29.03.2005.a.; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. F.G

- kinnipeetavana Murru Vanglas karistust kandes, 13. novembril 2004.a. kella

18.15 ajal saabus töölt avavanglaosakonda alkoholijoobes. Sellega pani F.G toime KarS § 330 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. kinnipeetava poolt alkohoolse joogi arsti ettekirjutuseta tarvitamise

Kohtu järeldused.

Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 330 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega on kindlaks tehtud F.G süü selle kuriteo . toimepanemises Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et 13.11.04.a. oli ta tööl järelevalveta väljaspool vanglat Tallinna linnas. Pärast tööd kohvikusse sööma minnes pakkusid töökaaslased talle õlut juua. Vanglasse naastes avastati alkoholi tarbimine ja lasti puhuda alkomeetrisse.

Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Tsiviilhagi antud asjas esitatud ei ole.

Samuti nõustub kohus prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. rahaline karistus 60 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast lähtudes on 3 000 krooni. Rahalist karistust KarS §

44 lg 1 alusel võib kohus kuriteo eest mõista kuni 500 päevamäära. F.G on end eeluurimisel süüdi tunnistanud ja toimepandut kahetsenud ning kohus loeb seda karistust kergendavaks asjaoluks; karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus kaitsetasu osas menetluskulud riigi kanda.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada F.G

KarS § 330 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 60 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 3000 ( kolm tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral 4100064939).

Kohaldades KarS § 66 lg 1, 2 sätteid, määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o. 6 kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist võrdsetes osades, ehk 500 krooni igas kuus.

2. Välja mõista

F.G-lt menetluskulud

riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 035 (neli tuhat kolmkümmend viis) krooni.

Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.

Kohtunik