1-05-1256\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

05. jaanuaril 2006.a. 1 05 1256 - -

Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop, Tallinnas Tartu mnt. 85, vaatas läbi käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid J.R-i süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi.

Süüdistatav J.R - isikukood XXXXXXX, põhiharidusega, töötab paigaldajana OÜ-s ITV Grupp, elukoht: XXXXXXX; varem kriminaalkorras karistatud, karistatus kustunud; ; liiklusalase väärteo eest karistatud rahatrahviga (trahv tasutud) tõkendit kohaldatud ei ole.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

J.R ööl vastu

,

12. septembrit 2005.a., viibides XXXXXXXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis ära magamistoa lukustamata sahtlist Silvia Siimoni kaks abielusõrmust (1 200 kr) ja sularaha 400 krooni. Vargusega tekitas ta S. Siimonile varalise kahju kokku summas 1

600 krooni. Sellega pani J.R toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil.

Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 199 lg 1 järgi. Kannatanu S. Siimoni avaldusega politseile (tl.3- - 4) ja tema ütlustega eeluurimisel (tl.5 7); tunnistajate Olev Männi, Meedi Tamme, Aili Maasalu ja süüdistatava enda ütlustega (tl.14- 16), samuti sündmuskoha vaatlusprotokolli ja asitõendite (kahe sõrmuse) vaatlusprotokolliga (tl.17-23) on tõendatud J.R-i süü selle varguse toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga ning tõendamiseseme asjaolud on selged.

Kaks abielusõrmust on kannatanu tagasi saanud ning põhjendatud on tema hagi summas 400 krooni, mis tuleb süüdlaselt välja mõista.

Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui prokurör peab võimalikuks põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust.

Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud rahalise karistusega ning seda määras 40 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast (50 krooni) lähtudes on 2

000 krooni.

J.R on töökoht ning regulaarsed sissetulekud. Oma süüd on ta kahetsenud ning see on tema karistust kergendav asjaolu. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Väärteo eest mõistetud rahatrahv on tal tasutud.

Kohus leiab, et J.R-ile rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada J.R

KarS § 199 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 40 päevamäära, mis miinimumpäevamäärast - 50 krooni - lähtudes on

000 (kaks tuhat) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi 4 kuu jooksul, s.o. 4 kuu jooksul võrdsetes osades ehk 500 krooni igas kuus arvates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Välja mõista J.R-ilt kuriteoga tekitatud kahju katteks (nelisada) krooni Silvia Siimoni kasuks.

3. Välja mõista J.R-ilt menetluskulud

riigieelarve tuludesse (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha 4 500 (neli tuhat viissada) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 360 (kolmsada kuuskümmend) krooni.

Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldises korras.

Kohtunik