1-05-1812\1 · 1-05-1812\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 1-05-1812

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2006.a. Tartu, Kalevi 1 (kirjalik menetlus). Kriminaalasja number 1-05-1812 (05278001058) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Kriminaalasi G.E süüdistus KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi käskmenetluses Prokurör Ene Timmi Süüdistatav G.E

Varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 6 korral:

1) 29.03.1993.a. Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg. 2 p.

1, 2, 3 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat;

2) 30.05.1994.a. Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 141 lg. 2

p. 1, 2, 3, § 140 lg. 2 p. 1, 2, 3, § 197 lg. 3 järgi vangistusega 6 aastat tingimisi katseajaga 2 aastat;

3) 19.05.1995.a. Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 140 lg. 2

p. 1, 3 järgi rahalise karistusega 1530 krooni;

4) 09.11.1998.a. Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 140 lg. 2

p. 1, § 139 lg. 2 p. 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 3 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat;

5) 27.12.1999.a. Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg. 2

p. 2, § 143 lg. 2 p. 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud;

6) 10.12.2004.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg. 2 p.

4 järgi vangistusega 3 aastat tingimisi KarS § 74 alusel katseajaga 3 aastat, väärteomenetluses karistatud 3 korral

2 Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON

juhindudes KrMS § 254

Süüdi tunnistada G.E KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o. 5000 (viis tuhat) krooni.

KarS § 68 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.-29.06.2005.a., s.o. 2 (kaks) päeva, millele vastab rahaline karistus 6 (kuus) päevamäära ja mõista G.E kandmisele

kuuluvaks karistuseks 94 (üheksakümmend neli) päevamäära, s.o. 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni.

KarS § 66 lg. 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi järgmiselt: kohtuotsuse jõustumisele järgneval kuul 540 (viissada nelikümmend) krooni ja sellele järgneva 8 (kaheksa) kuu jooksul igakuuliselt 520 (viissada kakskümmend) krooni.

Tasumisele kuuluv rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 4100065035.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista G.E-lt 5187 (viis tuhat ükssada kaheksakümmend seitse) krooni ja 60 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049874.

Edasikaebamise kord

Süüdistataval G.E on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

G.E isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 21.06.2005.a. kella 19.00 paiku leidis

Tartu linnas Pirogovi platsil Xkuulunud mobiiltelefoni №kia 2650 väärtusega 1800 krooni. Kui X

avastas telefoni kadumise ja küsis G.E, ega ta ei ole näinud platsil võõrast telefoni, vastas G.E eitavalt. Järgmisel päeval nägi X G.E jälle Pirogovi platsil, kusjuures kaelas rippus tal X telefon, mille kannatanu äratundis ja tagastamist nõudis. G.E väitis, et on telefoni ostnud ja kannatanu pöördus politseisse, kus talle telefon tagastati.

3

G.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse,

21.06.2005.a. kella 19 paiku omastas Tartu linnas Pirogovi platsil Xkuulunud mobiiltelefoni №kia 2650 väärtusega 1800 krooni.

Seega pani G.E toime KarS § 201 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. leiu enda kasuks pööramise.

Kuriteoga tekitas G.E X kahju 1800 krooni. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kriminaalasjas olnud asitõend: mobiiltelefon №kia 2650 on tagastatud X.

Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada G.E KarS § 201 lg. 2 p. 1 ettenähtud kuriteo eest rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o. 5000 krooni. KarS § 68 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 28.-29.06.2005.a., s.o. 2 (kaks)

päeva, millele vastab rahaline karistus 6 (kuus) päevamäära ja mõista G.E kandmisele kuuluvaks karistuseks 94 (üheksakümmend neli) päevamäära, s.o. 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni. KarS § 66 lg. 1 alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi järgmiselt: kohtuotsuse jõustumisele

järgneval kuul 540 (viissada nelikümmend) krooni ja sellele järgneva 8 (kaheksa) kuu jooksul igakuuliselt 520 (viissada kakskümmend) krooni.

Süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (KarS) § 201 lg. 2 p. 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud

muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest isiku poolt, kes on

varem toime pannud varguse või omastamise - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

KarS § 44 lg. 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära.

KarS § 44 lg. 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise

päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud süüdistatava suhtes karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

G.E on varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral varguste eest koosseisulistel raskendavatel asjaoludel (tl. 22-63).

KarS § 201 järgi kaitstav õigushüve on omandi – omandi koosseisus olev vallasasi. Varasem karistatus varguste eest on omastamise kuriteokoosseisuliseks raskendavaks asjaoluks.

4

Arvestades omastamise tulemusena saadud vara väärtust on G.E võimalik mõjutada hoiduma edaspidi samasuguste süütegude toimepanemisest vastava paragrahvi sanktsioonis ettenähtud

kergemaliigilise karistusega, rahalise karistusega. Rahaline karistus alla KarS § 44 lg. 1 sätestatud keskmise määra, miinimummäära lähedal ei riiva õiguskorra kaitsmise huvisid ja on proportsionaalne G.E kuriteo raskusega.

Kuna G.E keskmise päevasissetuleku suurus on alla miinimumpäevamäära, tuleb KarS §

44 lg. 2 järgi päevamääraks pidada 50 krooni ja seega prokuröri taotletud rahaliseks karistuseks määrata 5000 krooni.

G.E peeti kahtlustatavana kinni 28.06.2005.a. ja vabastati 29.06.2005.a. (tl. 6,7). KarS § 68 lg. 1 alusel tuleb lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 (kaks) päeva, millele

vastab rahaline karistus 6 (kuus) päevamäära ja mõista G.E kandmisele kuuluvaks karistuseks 94 (üheksakümmend neli) päevamäära, s.o. 4700 (neli tuhat seitsesada) krooni.

Arvestades G.E majanduslikku olukorda, on KarS § 66 lg. 1 alusel rahalise karistuse kandmine ositi põhjendatud. Kohtuotsuse jõustumisele järgneval kuul kuulub tasumisele 540 (viissada

nelikümmend) krooni ja sellele järgneva 8 (kaheksa) kuu jooksul igakuuliselt 520 (viissada

kakskümmend) krooni. Rahaline karistus tuleb täielikult tasuda kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust arvates 9 kuu jooksul.

Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine.

KrMS § 179 lg. 1 p. 2 järgi süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on 4500 krooni. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest on 637.20 krooni; KrMS § 175 lg 1 p. 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 50.40 krooni.

Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud, kokku 5187.60 krooni süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel.

Kriminaalmenetluse on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse

jõustumisest. Kriminaalmenetluse vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Tartu, Kalevi 1.

Eelnimetatud tähtajal kohtukulude tasumata jätmise korra pööratakse kohtuotsus kohtukulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Ene Muts Kohtunik