1-05-353\3 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

2-1/827 /05

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2005. a, Tallinn Kriminaalasja number 1 – 1462/05 Kohtukoosseis

Eesistuja Priit Pikamäe, liikmed Meelika Aava ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kriminaalasi R.T süüdistusasi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; 202 lg 1 – 25 lg 2 järgi ja Sergei R.T süüdistusasi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8; 263 p 3 ja 275 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tallinna Linnakohtu 12. 10. 2005. a otsus Apellatsiooni esitajad Süüdistatavate Sergei ja R.T apellatsioon id Prokurör Natalia Lebed Süüdistatavad Sergei R.T,

varem kriminaalkorras karistatud 6korral, tõkend – vahistamine alates 21. 02. 2005. a; R.T,

varem kriminaalkorras karistatud 6korral, tõkend – vahistamine alates 21. 02. 2005. a, Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

Tallinna Linnakohtu 12. oktoobri 2005. a kohtuotsus S. R.T ja R.T süüdistusasjas jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule, mille esitamise soovist tuleb

ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle

2(5) resolutiivosa kuulutamisest või kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb

esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav,

kannatanu ja tsiviilkostja võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sergei R.T tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 järgi ja talle mõisteti

karistuseks 2aastat 6kuud vangistust, KarS § 263 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti

vangistus 1aasta 6kuud ning KarS § 275 järgi ja karistuseks mõisteti 1aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel

3aastat ja 6kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja S. R.T-le lõplikuks karistuseks loeti vangistus 2aastat 4kuud. KarS § 68 lg 1

alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg alates 21. 02. 2005. a karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 21. 02. 2005. a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

R.T tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja teda karistati

vangistusega 3aastat ning KarS § 202 lg 1 – 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3kuud

vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja

liitkaristuseks mõisteti 3aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja R.T-le lõplikuks karistuseks loeti 2aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti R.T-le karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 8. – 12.

12. 2004. ning alates 21. 02. 2005. a, vähendades ärakandmisele kuuluvat aega 3päeva

võrra ning lugedes karistusaja alguseks 21. 02. 2005. a. Tõkend vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni.

1.1. S. R.T mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 5, 7, 8 ja R.T KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi süüdi vastavalt 4 ja 5 varguse episoodis;

1.2. Samuti mõisteti S. R.T süüdi KarS § 263 p 3 järgi selles, et tema 06. 08. 2004. a kella 18.30 ajal, olles alkoholijoobes ja viibides Tallinnas Sõle tn * maja hoovis kui avalikus kohas, rikkus avalikku korda ja teiste isikute rahu. Pärast seda, kui N. R. võttis ära oma mobiiltelefoni Nokia 3410 väärtusega 590 krooni, mis oli olnud tuvastamata isiku käes, hakkas S. R.T ebatsensuurselt väljendudes N. R. ähvardama ja noaga vehkima;

1.3. Samuti mõisteti S. R.T süüdi KarS § 275 järgi selles, et tema 06. 08. 2004. a kella 18.35 ajal Tallinnas Sõle tn * maja hoovis, kuhu väljakutse peale saabus politseiautopatrull nr 573, väljendas end ebatsensuurselt politseitöötaja R. H. aadressil ja mitu korda sülgas tema peale;

1.4. R.T mõisteti KarS § 202 lg 1 – 25 lg 2 järgi süüdi selles, et tema, saades 08. 12.

2004. a päevasel ajal Balti jaama juures aadressil Kopli tn * asuval turul eeluurimisega

tuvastamata isiku käest 17 klaaspurki mitmesuguste konserveeritud juurviljadega, kogumaksumusega 295 krooni ja olles eelnevalt teadlik, et kõik need toiduained on 07. 12. 2004. a varastatud Tallinnas Kungla tn * keldriboksist, püüdis ülalnimetatud ajal ja kohas

3(5)

müüa need konserveeritud toiduained naisterahvale 150 krooni eest, kuid tema kuritegelik tahtlus jäi lõpule viimata seoses sellega, et ta peeti kinni politseitöötaja poolt.

2. Linnakohtu süüdimõistva otsuse peale esitasid ringkonnakohtule apellatsioonid süüdistatavad Ruslan ja Sergei R.T.

2.1. R.T poolt esitatud apellatsioonis leitakse, et mõistetud karistus toimepandu eest on liiga range ning palutakse mõista 1aasta reaalset vangistust ning 1aasta tingimisi

katseajaga. Apellatsiooni motiivide kohaselt andis süüdistatav kolmes episoodis

puhtsüdamliku ülestunnistuse, milline asjaolu iseenesest räägib sellest, et ta tegelikult kahetseb toimepandud tegusid, on juba aru saanud oma süüst ja tulevikus enam ei taha korrata minevikus tehtud vigu. Apellatsioonis kinnitab süüdistatav, et ta tahab edaspidi elada seaduskuulekat elu;

2.2. S. R.T poolt esitatud apellatsioonis palutakse kas karistust kergendada või

mõista see tingimisi katseajaga. Apellatsiooni motiivide kohaselt on mõistetud karistus

liiga range, kui arvestada, et toimepandud kuriteod ei ole rasked. Samuti märgitakse apellatsioonis, et eeluurimisel ajal lubas prokurör süüdistatavat allkirja vastu vabastada, kui ta vend suudab meenutada veel 3-4 kuriteoepisoodi, mida vend tegigi, kuid vabaks

teda ikka ei lastud ning sellega seoses tekkis tüli prokuröriga. Seda intsidenti arvesse

võttes lubas prokurör, et süüdistatav veel kahetseb ja prokurör pidas oma sõna. Süüdistatav märgib, et nüüd on tal kahju selle pärast. Apellatsioonis leitakse, et tingimisi mõistetud karistus tuleb enam kasuks kui reaalne vangistus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud linnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus.

4.1. Puutuvalt S. R.T-le ja R.T-le linnakohtu otsusega mõistetud karistustesse märgib kohtukolleegium, et linnakohtu poolt on süüdistatavatele käesoleva

kriminaalmenetluse esemeks olevate kuriteoepisoodide eest mõistetud seaduslikud ja põhjendatud karistused. Kohtukolleegium ei leidnud aluseid süüdistatavatele käesolevas

kriminaalmenetluses inkrimineeritud kuritegude eest mõistetud karistuste liikide muutmiseks ega nende määrade vähendamiseks. Linnakohtu otsusest nähtuvalt on kohus

mõlemale süüdistatavale karistust mõistes põhjendatult tuvastanud nende karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamliku kahetsuse KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes ning leidnud, et

karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes süüdistatavate käitumises puuduvad. Samas on aga linnakohus põhjendatult arvestanud süüdistatavatele karistust mõistes ka

asjaoluga, et mõlemaid süüdistatavaid on varem korduvalt kohtulikult karistatud ning

käesoleva kriminaalmenetluse esemeks olevad kuriteoepisoodid on süüdistatavad pannud toime vahetult pärast eelmise karistuse kandmiselt vabanemist. Kohtukolleegium märgib, et nimetatu on arvestatav süüdistatavate isikuid iseloomustavate andmetena,

mida kohus peab karistuse mõistmisel hindama koos toimepandud kuritegude

raskusega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtukolleegium, et süüdistatavatele linnakohtu

poolt kõigi kuriteoepisoodide eest mõistetud karistused on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad nende eripreventiivset prognoosi

4(5)

ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtukolleegium märgib seejuures, et kuivõrd

süüdistatavad on nõustunud oma kriminaalasja arutamisega lühimenetluses, siis on linnakohus kooskõlas KrMS § 238 lg 2 sätetega õigesti juba vähendanud neile käesoleva

kriminaalmenetluse esemeks olevate kuritegude eest mõistetud liitkaristusi täiendavalt

ühe kolmandiku võrra võrreldes karistusega, mis oleks S. R.T ja R.T tulnud kanda üksnes nende kuritegude ebaõigusest tulenevalt;

4.2. Puutuvalt R.T apellatsioonis esitatud taotlusse kohaldada talle mõistetud karistusest vaid osa reaalselt ja osaliselt teda selle kandmisest tingimuslikult vabastada, märgib kohtukolleegium järgmist. Riigikohus on oma lahendites korduvalt rõhutanud (nt RKKK 3-1-1-14-02), et vangistuse tingimuslik kohaldamine KarS § 74 alusel on võimalik

üksnes väikese raskusastmega kuriteo toimepanemise korral, kui teo toimepanemise

tehiolud ja süüdlase isikuandmed on märkimisväärsete erisustega. Seejuures tuleb

vangistuse tingimusliku kohaldamise küsimuse otsustamisel hinnata terviklikult nii

toimepandud tegu kui süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid. Tallinna Linnakohtu

otsusega on tuvastatud, et R.T on toime pannud 5 varguse episoodi ning ühe

kuritegelikul teel saadud vara turustamise katse episoodi. R.T apellatsioonis märgitud karistust kergendavaid asjaolusid on linnakohus süüdistatavat karistades juba

arvestanud ning nende uus veelkordne arvestamine ringkonnakohtu poolt ei ole

võimalik. Ühtlasi on linnakohus oma otsuses põhistatult kummutanud süüdistatava

väited, et ta on aru saanud oma tegude õigusvastasusest. Varasemalt on R.T

aga kriminaalkorras karistatud analoogiliste kuritegude eest seitsmel korral. Eeltoodust

tulenevalt asub kohtukolleegium seisukohale, et antud kriminaalasjas puuduvad R.T puhul toimepandud kuritegu ja süüdlase isikut puudutavad märkimisväärsed

erisused, mis annaksid alust KarS § 74 kohaldamiseks, so süüdistatava osaliseks tingimuslikuks vabastamiseks talle mõistetud karistusest.

5. Samas peab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni piiridest KrMS § 340 lg 1 alusel väljuvalt vajalikuks märkida, et linnakohtu istungiprotokollist nähtuvalt ei ole linnakohus S. R.T ja R.T kriminaalasja kohtulikul uurimisel uurinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid. Linnakohtu istungiprotokolli kohaselt on kohtulik uurimine

linnakohtus piirdunud kohtumenetluse poolte seisukoha protokollimisega, et nad ei

taotle süüdistatavate ülekuulamist, misjärel on kohus muude taotluste puudumisel kohtuliku uurimise lõpetanud ning asunud kohtuvaidluse ärakuulamisele (III kd, lk 21). Kohtukolleegium osundab, et jättes sel viisil kohtuliku uurimisel uurimata kriminaalasjas kogutud tõendid, on linnakohus eksinud KrMS § 15 lg 1 nõuete vastu, mille kohaselt võib

kohtuotsus tugineda üksnes kohtulikul uurimisel suuliselt esitatud ja vahetult uuritud

tõenditele. Kohtukolleegium märgib, et kuigi KrMS §-des 233–238 sätestatud

lühimenetlus lubab kriminaalasja arutamist tunnistajat ja eksperti välja kutsumata ning tugineda nende poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustele, ei tee lühimenetlus ühtegi erandit kriminaalasjas kogutud kirjalike tõendite uurimise osas. Viimane tuleneb otseselt

KrMS § 233 lg-st 3, mille kohaselt järgitakse lühimenetluses üldmenetluse sätteid, kui

§-des 233–238 ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd kirjalike tõendite uurimise osas ei ole lühimenetluse sätted näinud ette erisusi, siis tuleb ka lühimenetluses kirjalikke tõendeid

uurida KrMS §-s 296 sätestatud korras. Samas märgib kohtukolleegium, et kirjeldatud rikkumise näol on tegemist KrMS § 341 lg 2 alusel apellatsioonimenetluses kõrvaldatava

5(5) rikkumisega. Kohtukolleegium, uurinud linnakohtu süüdimõistva kohtuotsuse tegemise

aluseks võetud tõendeid, nõustub linnakohtu otsuses toodud järeldustega mõlema süüdistatava süüküsimuses ja nende tegudele antud õigusliku hinnangu osas, mistõttu on

nimetatud kriminaalmenetlusõiguse rikkumine käesolevaks ajaks kõrvaldatud ega saa endaga kaasa tuua linnakohtu otsuse tühistamist.

6. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 leiab kohtukolleegium, et Tallinna Linnakohtu 12. oktoobri 2005. a kohtuotsus S. R.T ja R.T suhtes tuleb jätta muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

Meelika Aava

Jüri Paap

Priit Pikamäe