Legislator Case Law & Legislation
1-05-48\3 ECLI:EE:TLRK:2005:1.05.48.1302 AI generated

1-05-48\3 · Tallinna Ringkonnakohus

Case Number 1-05-48\3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Outcome Kohtuotsus

Legislator summary

AI generated

2 99 2005 -1/7

Legislator headnote

AI generated

1-05-48\3 · Tallinna Ringkonnakohus: 2 99 2005 -1/7

Keywords

AI generated
economic hardship Russian Federation asylum application Russian national evidence of ethnic persecution lack of procedural indigence insufficient financial means
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2 99 2005 -1/7

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsembril 2005.a.

Tallinn

Kriminaalasja number 2 1 799 2005 - /

Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Jüri Paap ja Priit Pikamäe

Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš

Tõlk Marina Lepiksoo Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 12. detsember 2005.a. Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi U.R-i süüdistuses KarS § 118 p.1,5 ja § 121 järgi

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 26. september 2005.a.

otsus

Apellatsiooni esitaja Süüdistatav U.R

Prokurör Ülle Jaanhold

Süüdistatav U.R Kaitsja

Urmas Simon RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 26. septembri 2005.a. otsus U.R-i suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 14. novembril 2005.a. kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul advokaadi vahendusel alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 26 septembri 2005.a. otsusega mõisteti U . R süüdi ja karistati KarS § 118 p.1,5 järgi 6 aastase vangistusegaja KarS § 121 järgi 1 aastase vangistusega. KarS § 64 lg.1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendati

mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust.

2

KarS § 121 järgi mõisteti U.R süüdi selles, et ta 3. aprillil 2004.a. kella 22.00

ajal Harjumaal Paldiskis Sadama maja juures tänaval lõi Ž. Rootsile rusikaga näkku, põhjustades ninaluu lahtise murru. KarS § 118 p.1,5 järgi mõisteti U.R süüdi selles, et ta 3. oktoobril 2004.a. kella 23.00 ajal Harjumaal Paldiskis Leetse mõisa

puhkekompleksi juures lõi tahtlikult Ž. Rootsile rusikaga näkku ja kaks korda rindkeresse. Löögi tagajärjel muutus nina kõveraks. Lisaks sellele lõi ta 25. oktoobril 2004.a. kella 05.00 ajal Harjumaal Paldiskis reisijaid vedavas autobussis Ž. Rootsile noaga rindu, millega tekitas eluohtliku tervisekahjustuse rindkeresse ja kõhuõõnde tungiva torkelõikehaava näol. Nende tegudega tekitas U.R Ž. Rootsile rasked tervisekahjustused, millega oli põhjustatud oht elule ja millega on põhjustatud nägu oluliselt moonutav ravimatu vigastus.

Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb süüdistatav U.R kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas, sest peab talle mõistetud karistust põhjendamatult karmiks. Ta taotleb mõistetud karistusest osalist või täielikku tingimisi

vabastamist. Apellatsiooni motiivide kohaselt on ta end täielikult süüdi tunnistanud ja kahetsenud. Tal oli olemas eluja töökoht, ehkki küll mitteametlik. Kannatanu on käesolevaks ajaks tervenenud ja loonud uue perekonna.

Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

KarS § 118 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse neljast kuni kaheteistkümne aastani. KarS § 121 näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 45 lg.1 kohaselt on vangistuse minimaalne pikkus kolmkümmend päeva. Seega on kohus karistanud U.R tunduvalt alla sanktsioonide keskmist määra. KarS § 64 lg.1 alusel liitkaristuse mõistmisel on kohaldatud kõige kergemat, s.o. karistuste katmise printsiipi. Lisaks sellele on vähendatud talle mõistetud karistust KarS § 238 lg.2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõistetud lõplikuks karistuseks neli aastat vangistust.

Apellatsioonist ei nähtu, et Harju Maakohus oleks U.R-ile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Apellatsioonis kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Puhtsüdamlikku kahetsust on kohus karistust kergendava asjaoluna juba arvesse võtnud. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse kergendamist. Esimese astme kohtule olid apellatsioonides märgitud asjaolud teada ja need on kohtuotsuses ka ära märgitud. Seega ei ole apellatsioonis

toodud asjaolud aluseks süüdistatavale mõistetud karistuse kergendamiseks ega tema tingimisi vabastamiseks talle mõistetud karistusest.

KrMS § 233 lg.1 kohaselt süüdistatava taotlusel ja prokuratuuri nõusolekul võib kohus kriminaalasja lahendada tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. KrMS § 237 lg.4 kohaselt kohtulikul arutamisel

3 võivad kohtuistungist osavõtjad tugineda üksnes kriminaaltoimiku materjalile. U.R-i kuriteoasja ongi arutatud lühimenetluses toimiku materjalide põhjal. Kohtu seisukoht on väljendatud KarS § 312 nõuetele vastavas kohtuotsuses, milles on muuhulgas ära näidatud kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele tuginetakse, aga samuti tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks ning põhjendused, miks ta neid usaldusväärseks ei pea (tl.138-139). Samas nähtub kohtuistungi protokollist, et esimese astme kohtuistungil neid materjale avaldatud ei ole (tl.127-129). Kohtukolleegium on seisukohal, et kohtuotsuse rajamine tõenditele, mida

esimese astme kohtuistungil avaldatud ei ole, on KrMS § 339 lg.2 kohaselt käsitletav kriminaalmenetlusõiguse muu rikkumisena, millega võib kaasneda ebaseaduslik või põhjendamatu kohtuotsus. KrMS § 341 lg.2 kohaselt saadab ringkonnakohus sellise rikkumise tuvastamise korral kriminaalasja uuesti arutamiseks esimese astme kohtule teises koosseisus vaid juhul, kui rikkumist ei ole võimalik ringkonnakohtu istungil kõrvaldada. Kohtukolleegium pidas võimalikuks eelpoolnimetatud rikkumise ise kõrvaldada ja avaldas kriminaaltoimiku materjalid täies mahus ringkonnakohtu istungil.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg.1 p.1 on kohtukolleegium seisukohal, et apelleeritud kohtuotsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon muutmata.

Meelika Aava

Jüri Paap Priit Pikamäe