1-05-656\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

20. detsember 2005. a Tartu Kriminaalasja number

1-715/2005 Kohtukoosseis

Eesistuja Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär

Kristi Suvi Kriminaalasi

M.G süüdistus KarS § 329 järgi Prokurör

Aro Siinmaa Süüdistatav

M.G

EV kodanik, kesk-eriharidus, OÜ Reinland ja OÜ Arrolton müügijuht, karistatus: kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati 12.01.2005 Lääne-Viru Maakohtu otsusega KarS § 424 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mis asendatud KarS § 69 alusel üldkasuliku tööga 360 tundi tähtajaga 9 kuud, lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks Tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja

Advokaadid Kristiina Lee ja Nele Tammemäe

Juhindudes KrMS § -dest 309 lg 3, 311, 312, 313, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada M.G KarS § 329 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 päevamäära, s.o 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.

KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista M.G-lt riigituludesse menetluskuludena

sundraha 4035 (neli tuhat kolmkümmend viis) krooni, kaitsjale kriminaaltoimiku

materjalidest koopiate tegemise kulud 13 (kolmteist) krooni ja määratud kaitsjale makstud tasu 424.80 (nelisada kakskümmend neli krooni 80 senti) krooni.

2

Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tuleb rahalise karistuse summa

tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 Eesti Ühispangas või

221023778606 Hansapangas (Tartu Maakohtu viitenumber 4100065035); menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas (Tartu Maakohtu viitenumber 2800049874).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule kirjalikult

vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu kantseleis 16. jaanuaril 2006 alates kella 14.00-st.

I Süüdistusakti sisu

M.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Lääne-Viru Maakohtu 12.01.2005.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-9/05 KarS § 424 alusel mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobes karistatud 6-kuulise vangistusega, milline karistus on KarS § 69 alusel asendatud 360 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 9 kuud, ja mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmisega 6 kuuks ja milline kohtuotsus on 01.02.2005. a ARK Rakvere büroo poolt

pööratud täitmisele, juhtis 28.02.2005. a kella 09.30 ajal Tartus Vabaduse pst-l mootorsõidukit Mercedes Benz, reg.märgiga 005 AUB.

Sellega pani M.G toime karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud

Tunnistaja Kalev Aas on kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt 2005. a veebruari lõpu poole, umbes 26.-28. veebruaril viis ta tööülesandeid täites läbi liiklusjärelevalvet Tartus Kaarsilla ja Raekoja platsi vahelisel alal. Selle järelevalve käigus peatati sõiduauto Mercedes, mille kohta arvuti näitas selle kasutaja suhtes juhtimisõiguse peatamisele viitavat punast kirja. Selgus, et

sõiduki roolis istus M.G , kelle juhtimisõigus oli peatatud. №ormees põhjendas, et juhtis autot, kuna tema kõrvalistmel istunud tütarlaps ei olnud varem Tartus sõitnud.

Süüdistatav M.G tunnistas kohtus oma süüd ja kahetses toimepandut. Ta võttis omaks, et juhtis nimetatud ajal ja kohas sõidukit selleks juhtimisõigust omamata, kuna ei teadnud, et luba ei kehti. Süüdistatava ütlustest ilmneb, et ta oli koos oma õega Tartus läbisõidul. Tema õde ei osanud Tartus sõita ja süüdistatava sõnul, ehkki ta oli teadlik 12.01.2005. a tema suhtes

3

tehtud kohtuotsusest, millega ta jäeti 6 kuuks ilma mootorsõiduki juhtimise õigusest, ei näinud ta muud võimalust, kui ise rooli istuda.

Kohtus avaldatud Lääne-Viru Maakohtu 12.01.2005. a kriminaalasjas nr 1-9/05 tehtud otsuse

(koopia tl 3-4) kohaselt tunnistati M.G süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust, milline KarS § 69 alusel asendati 360 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 9 kuud. KarS § 50 lg 1 alusel võeti M.G-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Nimetatud kohtuotsus jõustus edasikaebamata 28.01.2005. a.

Kohtus avaldatud Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Rakvere büroo õiendi (tl 5) kohaselt saabus 28.01.2005. a jõustunud Lääne-Viru Maakohtu 12.01.2005. a otsus kriminaalasjas nr 1-9/05 ARK Rakvere büroosse 01.02.2005. a. Samal päeval kanti juhilubade andmebaasi M.G-lt juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, s.o ajavahemikul 28.01.-27.07.2005. a.

III Kohtu järeldused süüdistuse kohta

Kohus, kuulanud istungil ära prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsjad, tunnistaja ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist.

KarS § 329 sätestab kuriteona täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Lääne-Viru Maakohtu 12.01.2005. a kriminaalasjas nr 1-9/05 tehtud otsuse ja süüdistatava ütlustega on tõendamist leidnud, et 12.01.2005. a oli M.G suhtes tehtud kohtuotsus,

millega talle KarS § 424 järgi süüdi tunnistamise eest oli KarS § 50 lg 1 alusel mõistetud lisakaristus mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 6 kuuks.

Lääne-Viru Maakohtu 12.01.2005. a kriminaalasjas nr 1-9/05 tehtud otsuse koopiaga on tõendatud, et see kohtuotsus jõustus edasikaebamata 28.01.2005. a.

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 421 lg 1 kohaselt lisakaristuse (v.a

tegutsemiskeelu) täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus asjaomasele asutusele

süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks või nende piiramiseks ning

süüdimõistetule nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumentide kehtetuks tunnistamiseks või hoiulevõtmiseks. Tulenevalt liiklusseaduse § 62 ning teedeja sideministri 13.12.2001. a määrusest nr 115 „Liiklusregistri volitatud töötleja määramine“, oli käesoleva

kriminaalasja kontekstis eelnevas paragrahvis viidatud asjaomaseks asutuseks Eesti Riiklik Autoregistrikeskus.

Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Rakvere büroo õiend tõendab, et Lääne-Viru Maakohtu 12.01.2005. a otsus kriminaalasjas nr 1-9/05 saabus ARK Rakvere büroosse 01.02.2005. a. Samal päeval kanti juhilubade andmebaasi M.G-lt juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks, s.o ajavahemikul 28.01.-27.07.2005. a. Sellega loeb kohus tõendatuks, et M.G suhtes tehtud karistamisotsus oli täitmisele pööratud.

Tunnistaja K. Aasa ja süüdistatava enda ütlustega loeb kohus tõendatuks, et M.G juhtis 28.02.2005. a kella 09.30 ajal Tartus Vabaduse pst-l mootorsõidukit Mercedes Benz, reg.märgiga 005 AUB.

4 Ülaltooduga on tõendatud, et M.G käitumises olid olemas KarS § 329 sätestatud kuriteo objektiivse koosseisu tunnused.

Kohus leiab, et süüdistatava väide, mille kohaselt ta ei teadnud, et tema luba ei kehti, on paljasõnaline. Kohtus süüdistatav kinnitas, et ta oli teadlik enda suhtes tehtud kohtuotsusest, millega ta jäeti 6 kuuks juhtimisõigusest ilma, ning sellest, millal kohtuotsus jõustub. Kohus

leiab, et neid asjaolusid teades oli M.G teadlik ka sellest, et tal ei ole õigust autot

juhtida, ning sellest, et kui ta seda siiski teeb, siis hoidub ta karistuse täitmisest kõrvale.

Sellele, et M.G teadis endalt juhtimisõiguse äravõtmisest ja sellest, et ta hoidub karistuse kandmisest kõrvale, viitab ka tema enese ütlus, et kuna õde ei osanud Tartus sõita, ei

olnud M.G teist võimalust, kui ise rooli istuda. Eelnevast tulenevalt asub kohus

seisukohale, et süüdistatav pani kuriteo toime tahtlikult. Seega on täidetud ka KarS § 329 sätestatud kuriteo subjektiivne külg.

Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ja asub

seisukohale, et M.G pani toime KarS § 329 ettenähtud teo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

IV Kohtu seisukoht karistuse osas

KarS § 329 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

M.G tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS § 58, ei ole. KarS § 57 järgseks karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust.

Karistusregistri teatise kohaselt on M.G varem kriminaalkorras karistatud neljal korral, põhilistelt varavastaste kuritegude, kuid ühel korral ka liiklusalase kuriteo eest. Väärteokorras on M.G enne kõnealuse teo toimepanemist liiklusalaste süütegude toimepanemise eest karistatud kolmel korral. Käesolevas asjas karistatakse isikut õigusemõistmisevastase kuriteo toimepanemise eest.

M.G töökohtadest OÜ-st Reinland ja OÜ-st Arrolton antud iseloomustused on positiivsed. Mõlemast iseloomustusest nähtub, et M.G tuleb oma töökohustustega hästi toime, kolleegina on ta sõbralik, meeldiv ja abivalmis. Ka Rakvere Elu Sõna koguduse pastor

on süüdistatavat iseloomustatud kui sõbralikku, lõbusat ja heasüdamlikku inimest, kes jõudumööda on toetanud nii kogudust kui ka noortekeskust Stopp.

Töökohtadest esitatud palgatõendite kohaselt oli M.G OÜ-st Reinland ajavahemikul 15.08.2005. a kuni 30.11.2005. a saadud keskmine töötasu 11 035 krooni kuus. Ajavahemikul 01.08.2005. a kuni 30.11.2005. a oli M.G keskmine palk OÜ-s Arrilton 8012 krooni kuus.

Lääne-Viru Maavalitsuse poolt välja antud tõendite kohaselt on süüdistataval kaks alaealist last: 19.10.1992. a sündinud Heleri M.G ja 04.06.1996. a sündinud Kristo M.G. Kuigi

5

mõlemad lapsed elavad M.G-st lahus, toetab süüdistatav enda sõnul neid igakuiselt 4000-8000 krooniga.

Mitte-eelistades eripreventiivseid kaalutlusi teistele teguritele, vaid arvestades ka isiku süü

suuruse ning õiguskorra kaitsmise huvidega, leiab kohus, et M.G puhul on karistuse eesmärkide saavutamine võimalik kergemaliigilise, st rahalise karistuse kohaldamisega. Kohus

leiab, et kuriteo asjaolusid arvesse võttes ei ole M.G süü suur. Samuti tuleb silmas

pidada seda, et M.G on oma teo taunimisväärsusest aru saanud ja tegu siiralt

kahetsenud. Vähetähtis ei ole seegi, et M.G on ära teinud üldkasuliku töö tunnid, millega asendati tema eelmise kohtuotsusega mõistetud põhikaristus (tl 30). See näitab, et M.G

on õiguskorra suhtes siiski positiivselt häälestatud – ta tunnistab oma rikkumisi ja soovib neid heastada. M.G on alaealised lapsed ja töökoht, kus teda on iseloomustatud

kui tublit töömeest ja sõbralikku kolleegi. Vangistuse kohaldamine tooks endaga kaasa M.G

stigmatiseerimise ning töiste jm sotsiaalsete sidemete katkemise, mis edasises perspektiivis pigem soodustab kui hoiab ära isiku kriminaalsete kalduvuste kinnistumist.

Ainuüksi see asjaolu, et eelmise kuriteo eest karistati M.G vangistusega, ei ole

piisavaks argumendiks karistada teda ka seekord mitte vähemaga kui vangistusega. Kohus

rõhutab, et käesoleval juhul pani süüdistatav toime teiselaadilise rikkumise. Eelmisel korral

karistati teda joobeseisundis juhtimise eest, mis seekordse lisakaristuse kandmisest kõrvalehoidumisega võrreldes on raskem kuritegu. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu

väga levinud rikkumisega ja seega nõudsid ka üldpreventiivsed kaalutlused M.G karistamist rangeima karistusliigiga. Kohus leiab, et silmas pidades eeltoodud asjaolusid, on õiglane M.G karistada rahalise karistusega selle keskmises määras, s.o 250 päevamäära ulatuses.

KarS § 44 lg 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse,

lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta

või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.

Kuivõrd M.G 2003. a ja 2004. a keskmise päevasissetuleku suurus peale ettenähtud mahaarvamiste tegemist on 0 krooni, tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 44 lg 2 sätestatud miinimumpäevamäärast, milleks on 50 krooni. Eeltoodust tulenevalt on M.G-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 12 500 krooni.

V Menetluskulud

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 4035 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu 424.80 senti ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 13 krooni. KrMS § 180 lg 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik