1-05-349\2

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

eesistuja

Heli Väinaste rahvakohtunikud Heli-Liivia Komp ja Ülle Gaver

sekretäri

Enjar Malm juuresolekul

prokuröri

Sirje Merilo

kaitsja

v.-adv. Lembit Nirgi osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Rakveres 05.10.2005 kriminaalasja

G.F-i, isikukood xxxxxxx, eestlane, Eesti Vabariigi kodanik,

keskharidus, elukoht xxxxxxxxx, töökoht xxxxxxxxx, varem kriminaalkorras ja väärtegude toimepanemise eest karistamata, tõkend – elukohast lahkumise keeld,- süüdistuses KarS § 422 lg 2 järgi.

G.F on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles alkoholijoobes (alkoholi sisaldus veres 2,48 promilli), 13.10.2004 kella 17.20 paiku Lääne-Virumaal

Vihula vallas Võsul Rakvere teel Tõusu tänava ristmiku juures juhtides veoautot Volkswagen Transporter reg nr xxxxxxx asulasisesel teel lubatust suurema kiirusega,

kaldus vastassuunavööndisse ja sõitis otsa teepeenral lapsevankriga liikunud Silvi

Vaidalule ja vankris olnud lapsele Mia-Madlen Vaidalule, kes said eluohtlikke tervisekahjustusi ja surid.

Seega G.F mootorsõiduki juhina, rikkudes Liikluseeskirja §-de 3, 76 p 1 ja 124 p 1 nõudeid ja põhjustades sellega ettevaatamatusest kahe isiku surma, pani toime KarS § 422 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav G.F tunnistas ennast süüdi temale esitatud süüdistuses.

Süüdistatava G.F-i kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et 13.10.2004 päeval kella 2-3 paiku sõitis ta koos Toomas Uuseni ja Hindrek Tambikuga selle sama autoga, millega hiljem liiklusõnnetus juhtus, Käsmu kalale. Süüdistatava G.F-i sõnul tarvitasid nad mere ääres alkoholi, kusjuures ka tema võttis suutäie viina. Süüdistatav

G.F kinnitas, et kui nad Võsule tagasi sõitsid, siis olid nad läinud tema

vanaema juurde, et puud kinni katta ning ka selle käigus jõid nad veel viina. Süüdistatava G.F-i sõnul pidid nad sealt edasi sõitma Võsu pagariärisse, kuid enne sinna jõudmist, juhtus see traagiline õnnetus. Süüdistatav G.F kinnitas, et tema oli roolis ning autos oli veel Toomas Uusen, kes istus kõrvalistmel. Süüdistatava G.F-i sõnul on kurvi läbimiseks aleviku poolt tulles eesõigus. Süüdistatava

G.F-i väitel tundus kõik ohutu olevat, sest vastu autosid ei tulnud. Süüdistatav G.F kinnitas, et kuna sild on väga ohtlik (kitsas), siis tuleb selle

ohutumaks läbimiseks kiirust lisada ning ratta või paari võrra kalduda

vastassuunavööndisse. Süüdistatav G.F tunnistas, et silla ületamisel oli ta kaldunud vastassuunavööndisse, et silda ohutumalt läbida. Süüdistatav G.F väitis, et kui ta märkas peale silda vasakul tee poolel kõndivat naisterahvast vankriga,

siis tegi ta järsu pöörde paremale ning pidurdas. Süüdistatav G.F võttis

tema auto kiirus võis olla 50-60 km/h. Süüdistatava G.F-i väitel ei ole võimalik kiirusega 80 km/h seda silda läbida. Süüdistatav G.F tunnistas, et peale liiklusõnnetust tarvitas ta pagariäris alkoholi. Süüdistatav G.F nõustus kohtuistungil kannatanu Merje Vaidalu 20 000 krooni suuruse tsiviilhagiga.

Kannatanu Merje Vaidalu kinnitas kohtuistungil, et liiklusõnnetuse tagajärjel hukkusid

tema ema, kes oli 63 aastat vana ja tütar, kes oli aasta ja 8 kuune. Kannatanu Merje

Vaidalu jäi kohtuistungil kohtueelsel menetlusel esitatud 20 000 krooni suuruse

tsiviilhagi juurde, milline koosneb saamata jäänud töötasust summas 10 000 krooni,

lapsevankri maksumusest summas 4000 krooni, ravimite maksumusest summas 3000

krooni, psühholoogi teenuse kasutamise tasust summas 1500 krooni ning transpordikuludest summas 1500 krooni.

Süüdistatav G.F hüvitas peale kohtuistungit 12.10.2005 vabatahtlikult kannatanu Merje Vaidalule tsiviilhagi summas 20 000 krooni.

Tunnistaja Toomas Uusen kinnitas kohtuistungil, et ta käis koos G.F-i ja Hindrek Tambikuga G.F-i Volkswageni bussiga kalal, kus nad kõik tarvitasid alkoholi. Tunnistaja Toomas Uuseni teada nad Võsule tagasi tulles ja G.F-i juures kodus puid kinni kattes alkoholi ei tarvitanud. Tunnistaja Toomas Uuseni väitel pidid nad edasi sõitma pagariärisse, kuid teel sinna tehti keskuses peatus, kus Hindrek Tambik läks nende juurest minema. Tunnistaja Toomas Uuseni sõnul pidid nad G.F-iga Hindrek Tambikule pagariärisse järele sõitma, kui peale silda asi juhtuski. Tunnistaja Toomas Uusen väitis, et nägi, kui inimene lendas vastu esiklaasi ja G.F

sõitis paremale poole vastu kivist maja seina. Tunnistaja Toomas Uusen kinnitas, et enne ta jalakäijaid ei näinud. Tunnistaja Toomas Uuseni sõnul ei tundnud ta

mingit külglibisemist. Tunnistaja Toomas Uuseni arvates oli ilm pilvine ning hakkas

hämarduma. Tunnistaja Toomas Uuseni sõnul võis G.F-i auto kiirus olla

maksimaalselt 50-60 km/h. Tunnistaja Toomas Uuseni väitel on kurv ohtlik, sest see kallutab väljapoole.

Tunnistaja Jarmo Kivi kinnitas kohtuistungil, et kohtus G.F-i ja Toomas Uuseniga 13.10.2004 kella 6 paiku Võsul Keskuse kaupluse ees. Tunnistaja Jarmo Kivi

sõnul oli G.F alkoholijoobes. Tunnistaja Jarmo Kivi kinnitas, et kui tema

liiklusõnnetuse toimumise kohta jõudis, siis hoidis G.F väikest last süles, üks naine oli puu all ja buss oli vastu maja seina.

Tunnistaja Epi Lepa kinnitas kohtuistungil, et ta oli spordihoones ja vaatas kella, kell oli

Tunnistaja Hindrek Tambik kinnitas kohtuistungil, et koht, kus liiklusõnnetus toimus, on halva nähtavusega ning seal peab sõitma normaalse kiirusega.

3

Sündmuskoha vaatlusprotokollist 13.10.2004 (tl 4-27) ning sinna juurde kuuluvast

skeemist ning fototabelitest nähtub, et sündmuskoht asub Lääne-Virumaal Võsu

alevikus Rakvere teel Tõusu tänava ristmiku juures. Sündmuskoha vaatlus viidi läbi 13.10.2004 algusega kell 17.50 Võsu keskuse poolt Haljala-Käsmu mnt suunas. Väljas

hämar, hakkab pimenema, ilm pilvine. Sõidutee laiusega 5,9 m, kuiv pinnatud

asfaltkate. Vasakul teepeenar laiusega 1,4 m ja paremal teepeenar laiusega 1,2 m. Sündmuskohal lauge paremkurv, mis läheb üle sirgeks teelõiguks. Kurvi peal sild, peale

kurvi kerge tõus. Peale silda jääb vasakule Tõusu tänav. Vasakule tee äärde jääv

liiklusmärk 231 „Vastassuuna eesõigus“. Vasakul pool teed puud, paremal pool

palkhoone, mille alumine osa ca 1,2 m põllukivist. Veoauto VW Transporter reg nr xxxx asub parempoolse esiosaga vastu hoone kiviseina ning on esiosaga Haljala-Käsmu mnt poole. Vasakul teepeenral asub kõhuli asendis peaga Võsu keskuse poole hukkunu Silvi Vaidalu. Vasakul teepeenral asub paremal küljel lapsevanker, mille rattad jäävad

Haljala-Käsmu mnt poole. Lapsevankril on deformeerunud vasakpoolne esiosa.

Veoautol VW on deformeerunud esikapott, parem esiporitiib, esipaneel, esimene

registreerimisnumber ja esistange ning purunenud esiklaas, iluvõre, parempoolsed

esituled. Kannatanu Mia-Madlen Vaidalu on sündmuskohalt toimetatud Rakvere Haiglasse.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 321 14.10.2004 arvamuslikust osast (tl 47-48)

nähtub, et Silvi Vaidalu surma põhjuseks on pea kinnine tömp trauma kaasnevate

verevalandustega peaaju kestade alla ja vatsakestesse. Silvi Vaidalu surnukeha

välisvaatlusel ja siseuuringul on leitud alljärgnevad vigastused: pea kinnine tömp

trauma, rindkere kinnine tömp trauma, kõhu kinnine tömp trauma ja vaagna luude

hulgalised murrud. Kõik Silvi Vaidalu surnukeha uuringul leitud vigastused on

elupuhused ja tekkisid üheaegselt suure jõuga mõjunud kõva tömbi eseme (esemete)

toimel, löögil liikuva autotranspordivahendi väljaulatuvate osadega vastu kere ja jäsemete paremat tagumist-külgmist piirkonda ja järgneval kukkumisel teekattele. Silvi Vaidalu surnukehal leitud vigastused, rakendatuna elavate isikute suhtes, ohustades elu tekitamise ajal, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul tõid endaga kaasa

surma. Silvi Vaidalu surnukeha vere kohtukeemilisel uuringul etüülalkoholi ei tuvastatud.

Surnu kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 322 14.10.2004 arvamuslikust osast (tl 57) nähtub, et Mia-Madlen Vaidalu surma põhjuseks on rindkere kinnine tömp trauma

kaasneva aordi alaneva osa täieliku rebendi ja järgneva massiivse sisemise

verejooksuga. Kõik Mia-Madlen Vaidalu surnukeha uuringul leitud vigastused on

elupuhused ja tekkisid üheaegselt suure jõuga mõjunud kõva tömbi eseme (esemete) toimel, võimalik, et ekspertiisimääruses märgitud ajal ja asjaoludel ning elavatel isikutel

sellised vigastused, ohustades elu tekitamise ajal, põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse, antud juhul tõid endaga kaasa surma.

Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 61 13.10.2004 (tl 85) nähtub, et AS-s

Rakvere Haigla tuvastati G.F 13.10.2004 kell 19.10 keskmine

alkoholijoove (alkoholi sisaldus veres 2,48 promilli). Süüdistatav G.F on läbivaatust teostanud arstile avaldanud, et tarvitas viimati alkoholi (120 ml viina) kella 15.00 -17.00.

käigus, kus toimus kontakt esipampri ja lapsevankri vasaku nurga vahel, mistõttu

vanker suruti vastu teepinda ja auto lükkas teda mõnda aega enda ees. Tõenäoliselt pääses vanker sõiduki alt ning löögi tagajärjel paiskus kohta, kus ta on fikseeritud. Et kontaktjäljed ja deformatsioonid lapsevankril on esiosas ning deformatsioonide suund

eest tahapoole, siis tuleb järeldada, et vanker asus auto liikumissuuna suhtes vasakul teepeenral suunaga autole vastu. Jalakäija, kes oletatavalt lükkas lapsevankrit, võis sel juhul kõndida (seista) lapsevankri taga ning võis saada otsasõidu hetkel esmase löögi lapsevankrilt. Kuidas toimus jalakäija edasine liikumine kontakti arenedes, seda ei ole võimalik täpselt selgitada, sest on võimalik, et löök vankrilt võis muuta jalakäija asendit sõiduki suhtes ning ei saa välistada, et kontakt sõidukiga võis toimuda vastu kere

paremat tagumist külge vastavalt kohtuarstliku eksperdi arvamusele. Esiklaasi

purunemiskolle selle allservas, milles on näha võimalikke veremäärdumisi, on tõenäoliselt tekitatud löögist jalakäija pea poolt. Vaadeldes jalakäija vigastusi, mis on väga suured aga ka auto konstruktsioonilisi eripärasid, millest tingitult tema traumeeriv mõju jalakäijale on sõiduautoga võrreldes suurem, võib ekspertiisipraktika põhjal väita,

et auto kiirus kokkupõrke hetkel pidi olema suurem kui 60 km/h. Liiklustehnilise

ekspertiisi akti nr LL 109-05/2565 16.05.2005 arvamuslikus osas on kohtuekspert

jõudnud järeldusele, et kokkupõrke koht võis olla lapsevankri poolt tekitatud pikema

jälje alguspunktis (Võsu keskuse poolses otsas) auto sõidusuuna suhtes vasakpoolsel

teepeenral. Auto kiirus fikseeritud külglibisemise jälje alguses võis olla 62 kuni 80 km/h.

Kohus, hinnanud kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil kontrollitud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatava G.F-i süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud. Liikluseeskirja § 76 p 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 61

13.10.2004 on tuvastatud süüdistataval G.F keskmine alkoholijoove

(alkoholi sisaldus veres 2,48 promilli). Süüdistatava G.F-i kohtuistungil

antud ütlusi, et peale liiklusõnnetust tarvitas ta Võsu pagariäris veel alkoholi, peab kohus ebatõenäolisteks, sest süüdistatav G.F ei ole seda öelnud kohtueelsel

uurimisel. Lisaks sellele on süüdistatav G.F läbivaatust teostanud arstile

Rakvere Haiglas avaldanud, et tarvitas viimati alkoholi (120 ml viina) kella 15.00 -

süüdistatav G.F peale liiklusõnnetust tarvitanud Võsu pagariäris veel alkoholi, on ta tahtnud kohtule näidata seda, et alkoholijoobel ei olnud liiklusõnnetuses

määrav osa. Liikluseeskirja § 124 p 1 sätestab, et suurim lubatud sõidukiirus

asulasisesel teel on 50 km/h. Liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr LL 109-05/2565 16.05.2005 sisalduva kohtueksperdi arvamusega on tõendatud, et süüdistatava G.F-i

juhitud veoauto Volkswagen Transporteri reg nr xxxxx kiirus fikseeritud külglibisemise jälje alguses võis olla 62 kuni 80 km/h. Liikluseeskirja § 3 sätestab, et

sõidukite liiklus Eestis on parempoolne. Süüdistatav G.F tunnistas

kohtuistungil, et silla ületamisel oli ta kaldunud vastassuunavööndisse, et silda

ohutumalt läbida. Süüdistatav G.F väitis, et kui ta märkas peale silda

vasakul tee poolel kõndivat naisterahvast vankriga, siis tegi ta järsu pöörde paremale ning pidurdas, kuid ilmselt oli pööre paremale liiga järsk, mistõttu auto ei kuuletunud ja kaotas juhitavuse. Süüdistatava G.F-i kohtuistungil antud ütlustest järeldub, et ta oli kaldunud vastassuunavööndisse, sest vastasel juhul ei oleks tal olnud vajadust hakata oma liikumise trajektoori muutma. Liiklustehnilise ekspertiisi aktis nr LL 109-

G.F-i juhitud veoauto ja lapsevankriga liikunud jalakäija Silvi Vaidalu kokkupõrke koht võis olla lapsevankri poolt tekitatud pikema jälje alguspunktis (Võsu

keskuse poolses otsas) auto sõidusuuna suhtes vasakpoolsel teepeenral. Seega on

tõendamist leidnud, et süüdistatava G.F-i juhitud veoauto kaldus

vastassuunavööndisse ja sõitis otsa vasakul teepeenral lapsevankriga vastu tulnud

jalakäijale Silvi Vaidalule ja vankris olnud lapsele Mia-Madlen Vaidalule. Nii Silvi Vaidalu kui ka Mia-Madlen Vaidalu said toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel kohtuarsti

antud arvamuste kohaselt eluohtlikke tervisekahjustusi ja surid. Süüdistatav G.F kinnitas kohtuistungil, et kuna sild on väga ohtlik (kitsas), siis tuleb selle

ohutumaks läbimiseks kiirust lisada ning ratta või paari võrra kalduda vastassuunavööndisse. Kaitsja on püüdnud kohtule väita, et süüdistatav G.F

tegi kõik endast oleneva, et seda liiklusõnnetust vältida ning kinnitanud, et vastassuunavööndisse kaldumine oli tingitud sillast, sest sild on nii kitsas, et sealt pole

võimalik nii üle sõita, et ei kalduta vastassuunavööndisse. Kaitsja on kinnitanud, et süüdistatava G.F-i poolt peale lapsevankriga jalakäija märkamist tehtud järsk

manööver paremale, mis viis auto külglibisemisse, ei õnnestunud ning oli tehniliselt ebaõige, kuid muid võimalusi otsasõidu vältimiseks ei olnud. Kohus on seisukohal, et ühtegi õigustavat asjaolu süüdistatava G.F-i käitumises ei ole. Seda, et Silvi

Vaidalu oleks jalakäijana Liikluseeskirju rikkunud, ei ole kohtulikul uurimisel tuvastatud.

Süüdistatava G.F-i poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel

õigesti KarS § 422 lg 2 järgi kvalifitseeritud, sest ta mootorsõiduki juhina, rikkus Liikluseeskirja §-de 3, 76 p 1 ja 124 p 1 nõudeid ja põhjustas sellega ettevaatamatusest kahe inimese surma.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Süüdistatava G.F-i karistust kergendavad oma süü tunnistamine,

puhtsüdamlik kahetsus ning tekitatud materiaalse kahju vabatahtlik hüvitamine, tema

karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

toimepandud kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava G.F-i isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat G.F ei ole varem kriminaalkorras

ega väärtegude toimepanemise eest karistatud. KarS § 422 lg 2 näeb karistusena ette

kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohus leiab, arvestades eeltoodut, et

süüdistatavat G.F tuleb karistada vangistusega, milline jääb alla

sanktsiooni keskmist määra. Kannatanu esindaja seisukoht, et süüdistatavale G.F-ile

tuleks mõista vangistus üle sanktsiooni keskmise määra (8 aastat), ei ole kohtu arvates põhjendatud, arvestades mitme karistust kergendava asjaolu olemasolu ja

süüdistatava G.F-i isikut. Kohus ei pea võimalikuks, arvestades kuriteo raskusastet ja rasket tagajärge, rahuldada kaitsja taotlust süüdistatava G.F-i karistusest tingimisi vabastamise osas. Süüdistatava G.F-i suhtes KarS § 50 lg 1 sätete kohaldamist ei pea kohus vajalikuks.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus

Süüdi tunnistada G.F KarS § 422 lg 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) aastat vangistust.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld G.F-i suhtes ära muuta ning ta istungisaalis vahistada.

G.F-i karistuse kandmise alguseks lugeda 28.10.2005.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista G.F-ilt (elukoht

xxxxxxxxx, viibib kinnipidamiskohas) menetluskuluna sundraha 6725 (kuus tuhat seitsesada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista G.F-ilt (elukoht xxxxxxxxx, viibib

kinnipidamiskohas) menetluskuluna ekspertiisitasud 18 400 (kaheksateist tuhat nelisada) krooni riigituludesse.

Asitõend – lapsevanker Emmaljunga, milline asub Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnas asitõendite hoiukambris, kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Menetluskulud tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049913.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru

Ringkonnakohtule Lääne-Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine

kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse

Lääne-Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse

kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Lääne-Viru Maakohtule kirjalikult

viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Eesistuja:

/allkiri/

Rahvakohtunikud: /allkirjad/

H.-L. Komp ja Ü. Gaver

Ärakiri õige

Kohtunik H. Väinaste

Viru Ringkonnakohtus 29.detsembril 2005.a. otsustas:

Jätta Lääne-Viru maakohtu 28.10.2005 otsus G.F-i süüdimõistmises KarS § 422 lg 2 järgi muutmata, apellatsioon rahuldamata.

Kohtuotsus jõustus 01.märtsil 2006.a Riigikohtu määrusega.

Kohtunik