1-10-389/44 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

Toimik nr 1-10-389

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.augustil 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-10-389 Kohtunik Sekretär Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Natalja Firsova (kirjalik arvamus

Kohtua si

Viru Vangla materjalid L.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 08.08.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

L.H, isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega L.H vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 17.07.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega.

Harju Maakohtu 3. märtsi 2010 otsusega tunnistati süüdi KarS § 199 lg 2 p de 4,7 järgi L.H -

ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust; KarS § 215 lg 2 p de 1, 2 järgi ja mõisteti talle -

karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti süüdistatavale liitkaristuseks 4 kuud vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra, s.o kestuseni 2 kuud 20 päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2, § 64 lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust 30.03.2000.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

5 aastat 9 kuud ja 12 päeva võrra ning - -

2(3)

liitkaristuseks mõisteti süüdistatavale 6 aastat 2 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 30.07.2009.

Tallinna Ringkonnakohtu 12.05.2010 kohtuotsusega tühistati Maakohtu otsus osaliselt, täpsemalt: xx xx ja L.H - xx xx süüditunnistamises ja karistamises KarS § 199 lg 2 p de 4,7, järgi;

ja L.H-lt solidaarselt kannatanu xx xx kasuks 9900 krooni väljamõistmise osas tsiviilhagi katteks; xx xx L.H-le KarS KarS 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas; § 64 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Selles osas tehti uus otsus, millega: xx xx - ja L.H süüdistuses KarS § 199 lg 2 p de 4,7 järgi saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus.

L.H-le KarS § 215 lg 2 p de 1,2 järgi mõistetud karistus kolm kuud vangistust jätta - muutmata. KrMS § 238 lg 2 p 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o kestuseni kaks kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 30.03.2000.a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 aastat 9 kuud ja 12 päeva võrra ning

- - liitkaristuseks mõista süüdistatavale 5 aastat 11 kuud ja 12 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistuse hulka ja karistuse kandmise alguseks määrata 30.07.2009. Karistuse kandmise algus

30.07.2009 12.07.2015. ja lõpp

L.H andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 15 ).

Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse võimaluse avanemine 21.07.2012. vabanemise

Kinnipidamisasutusest L.H

l kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetu distsiplinaarkaristused puuduvad. Vangistuse jooksul on kinnipeetav osalenud sotsiaalprogrammis xxx

ja töös psühholoogiga. Vabanemisel asub elama tuttava, xx x korterisse aadressil xxx. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele, olemas omaniku nõusolek. Isikul on keskharidus. Isikul on vähesed töökogemused/oskused. Töökoha on garanteerinud sõber xx.xx xxx, xx xx : . Kinnipeetav suhtleb kriminaalkorras karistatud sõprade ja sugulasega. Kuriteod on toime pannud alkoholijoobes. Joobes muutub vägivaldseks. Vanglas 2003 tarvitas amfetamiini. Kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo. Vangla ei toeta L.H tingimisi htaegselt vabastamist. ennetä

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx.

Tegemist on xx xx kuuluva 3-toalise korteriga, millest üht tuba saaks kasutada L.H.

Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Korteri omanikule, xx xx, on selgitatud elektroonilise järelevalve põhimõtteid, ning ta on andnud kirjaliku nõusoleku L.H tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega elamaasumiseks aadressil xxx. xx xx on nõus kindlustama L.H-le vabanemise korral töökoha. Isik on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Käesolevat karistust kannab liitkaristusena.

L.H taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Prokurör iku ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ei toeta is .

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ja arvestades

ära kuulanud süüdimõistetu prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et L.H elektroonilise valve kohaldamisega tuleb jätta

tingimisi enne tähtaega vangi süüdimõistetu stusest vabastamata. Kohtu hinnangul on

ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik.

3(3)

KarS § 76 lg 3 alusel, tähtaega katseajaga tingimisi enne vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - nii tema käitumise kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on 12 korral kriminaalkorras karistatud. Korduvalt kandnud vanglakaristust. Kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud raskete isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest pikaajaliste vangistustega. Viimane kuritegu on toime pandud katseajal, ajal mil ta oli vabastatud tingimisi enne tähtaega vanglast.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et L.H

distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud sotsiaalabiprogrammis.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama xx xx kuuluvasse korterisse aadressil xxx. Korter vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Korteri omanik on andnud kirjaliku nõusoleku L.H tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega elamaasumiseks aadressil xxx. Jaan L.H-le garanteerib xx xx vabanemise korral töökoha.

Kinnipeetav dmiseks on veel ligi 2 aastat a karistusaeg lõpeb 12.07.2015, ärakan , mis on vägagi

pikk aeg. Süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Oleks kergemeelne arvata, et varem 12 korral karistatud isik, kes on juba korduvalt vanglakaristust kandnud, kriminaalhooldusel olles (tingimisi ennetähtaegsel

vabastamisel) pani toime uue kuriteo, alustab nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. elukoha omamine ja Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel töökoht ei kaalu üle tema varasemat ilmset kriminaalset tausta.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 75¹, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

L.H

temale elektroonilise valve alla mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko