Legislator Case Law & Legislation
1-13-3098/24 AI generated

1-13-3098/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 1-13-3098/24
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1(4) Toimik nr 1-13-3098

Legislator headnote

AI generated

1-13-3098/24 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1(4) Toimik nr 1-13-3098

Keywords

AI generated
vocational rehabilitation measures refusal of vocational retraining reintegration prospects claimant availability inadmissibility of legal aid request withdrawal of legal aid
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1(4) Toimik nr 1-13-3098

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.augustil 2013 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-13-3098 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu Vaike Hanni , tõlk Kohtuasi Viru Vangla materjalid

E.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.08.2013 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

E.L, isikukood: xxx, kannab karistust Viru Vanglas. Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta E.L tingimisi enne tähtaega vabastamata. vangistusest

Rahuldada vandeadvokaat Marina Valge ata tema poolt osutatud taotlus ja määr E.L-ile

õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 97,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 81 16,20 eurot). eurot, ning käibemaks

Välja mõista E.L-ilt kriminaalmenetluse kulud: 97,20 eurot kaitsjatasu o

sutatud õigusabi eest.

E.L tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank või arveldusarvele Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002 viitenumber 2800049900. Maksekorraldused tuleb teostada oma nimelt, näidata ära kohtuotsuse number ja makse liik.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

2(4) Asjaolud

Tartu Vangla esitas 16.04.2013 Tartu Maakohtule mater tingimisi jalid kinnipeetava E.L-i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Tartu Maakohtu 11.06.2013

määrusega edastati materjalid Viru Maakohtule.

E.L on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel 2 aasta 2 kuu ja 28 päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus 20.01.2012 17.04.2014. ja lõpp

Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 20.05.2013.

Kinnipidamisasutus

kinnipeetavat on est E.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et

vangistuse jooksul ühel korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus on kustunud. Vangistuse

jooksul on kinnipeetav läbinud loengute tsükli ni tugigrupi töös, xxx ng osalenud xxx

joogatreeningutes ja sotsiaalprogrammis xxx. Vabanemisel soovib kinnipeetav elama asuda xxx aadressil xxx. Isik on omandanud tele-raadio mehaaniku eriala. Viimane ametliku töö kogemus oli

2007, kui töötas taksojuhina , enne käesolevat vangistust oli tegevuseta. Tartu vangla xxx

15.04.2013 andmetel on tasumata rahalisi nõudeid summas 2927,59 eurot, vabanemisfondis xxx eurot. Vabanedes garanteerib xxx, xxx. Narkootikume tarvitab kinnipeetav kinnipeetavale töökoha

alates 1993. Perioodil 1998- xxx korduvalt viibinud ravil, kuid tegevusetuse 2001 on väidetavalt

tõttu hakkas taas narkootikume tarvitama. Kinnipeetavat on varasemalt allutatud käitumiskontrollile, katseajal jätkas kuritegelikku käitumist. Suhtumine ühiskonna normidesse oli

valdavalt ükskõikne ning suuresti mõjutatud narkootikumide tarvitamisest. Vangla ei toeta E.L-i vabastamist enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldaja andmete kohaselt soovib kinnipeetav peale vabanemist elama asuda xxx. Nimetatud keskus on valmis E.L enda keskusesse võtma. Peale sõltuvusravi läbimist soovib kinnipeetav elama asuda oma elukaaslase xx xx juurde aadressile xxx. xx xx on valmis E.L

materiaalselt ja moraalselt toetama. E.L on varasemalt neli korda karistatud tingimisi vangistusega, mis kõik ebaõnnestusid, kuna kinnipeetav jätkas kuritegude sooritamist.

E.L tingimisi ennetähtaega vangistusest vabaneda Tal on lõppenud soovib . metadooniravi, ravi läks edukalt. Enam ta ei haaka uusi kuritegusid toime panna.

Kaitsja toetab isiku enne

tähtaegset vabastamist. Isikul on pere ja elukoht, tal on läbitud vanglas programmid.

Ta on motiveeritud nüüd alustada seadusekuulekat elu.

Prokurör enne tähtaega vabastamist E.L-i varasem elukäik kirjalikult ei toeta isiku . (kriminaalkorras karistatud 13 korda, reaalset karistust kannab neljandat korda), toimepandud

kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Varasemad karistused ei ole talle

mingit mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole tõenäoliselt võimalik piisavalt efektiivselt ja tulemuslikult korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse

kandmist vangistuses. Väärib märkimist, et vastaval eelnimetatud iseloomustusele on nimetatud vangistatu puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul

85%. Isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise

üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest). E.L-i enne tähtaega vabastamine vangistusest ei ole ilmselt põhjendatud ning võiks riivata ühiskonna õiglustunnet.

3(4) Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega,

ja kaitsja arv used

ära kuulanud süüdimõistetu am ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et E.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas.

KarS § 76 lg 3 alusel, k tähtaega atseajaga tingimi enne si vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab

taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu tema käitumise isikut iseloomustavad andmed - nii kuriteo eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele . le ajal ning sellele järgnenud perioodil

Süüdimõistetu on kolmteist korda kriminaalkorras karistatud, korduvalt kandnud vanglakaristust. Enamus E.L-i ( süstemaatilised vargused) poolt toimepandud kuriteod on varavastased

ning viimasel korral lisaks arvutikelmus. Isik on olnud neljal korral kriminaalhooldusel, kõik katseajal ebaõnnestusid, kuna isik jätkas kuritegude sooritamist. Käesoleval ajal kannab E.L karistust süstemaatiliselt. varguse eest, mis on toime pandud

Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 5-

19 12) on näha, et E.L on väärteokorras korral karistatud, nendest 3 korral NPAS alusel ja 9 korral

väheväärtusliku asja varguse eest.

Eeltoodust nähtub, et mõist ja määratud kriminaalhooldused E.L-i etud karistused puhul ei ole täitnud eesmärki hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta -

enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta

elama õiguskuulekalt.

Vangla koostatud iseloomustuses kinnipeetavat on vangistuse jooksul 1 korral t on näha, et distsiplinaarkorras karistatud, karistus on kustunud.

Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91- on 06), vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks.

Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud sõltlastele mõeldud filmivaatamise grupi töös ja sõltuvusprobleemi käsitleva töövihiku täitmises ning selle arutelus.

Isikul on elamisloakaart kehtivusega 29.12.2016.

Vabanedes xxx. soovib E.L elama asuda

Vabanedes võib süüdimõistetu asuda tööle . Kohus märgib, et arvestades isiku xx juures xx

varasemat Kinnipeetava elukäiku, ei ole kojamehe sissetulek süüdimõistetu jaoks atraktiivne. elukaaslane kinnipeetavat vabanedes materiaalselt ja moraalselt toetama. Enne vangistust on nõus oli E.L tegevuseta.

Arvestades E.L-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid

karistusi (korduvad varavastased kuriteod ),

, muuhulgas süstemaatilised vargused tema käitumist

kriminaalhooldaja järelevalve all olles ( kõik katseajad ebaõnnestusid, karistused pöörati

täitmisele), tema käitumis vabaduses (korduvad väärteokaristused, muuhulgas t narkootikumide

tarvitamine ja pisivargused oha ka katseajal) ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses (töök

puudumine

) ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik oli juba neljal korral kriminaalhooldusele allutatud, mis kõik ebaõnnestusid, kuna

kinnipeetav jätkas kuritegude sooritamist. alhooldus ei osuta E.L-ile Seega krimina

piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varem korduvalt karistatud isik (13 korral), korduvalt kandnud vanglakaristust, kes on juba neljal

korral käitumiskontrolli all viibinud ja seejuures kõik

katseajad on kulgenud mitterahuldavalt, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut

seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue

4(4) kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei

oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtul ei ole veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli

talle juba korduvalt antud ja ta on oma eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude

toimepanemist. Ka varem oli süüdimõistetul kindel elukoht ja lähedaste toetus, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Samas narkootikumide tarvitamine ja suured rahalised nõuded 2 927,59 eurot omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Eelto us s stetu E.L-i odust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab koh üüdimõi

mõistetud vangistuse kandmisest enne temale Viru Maakohtu 03.04.2013 kohtuotsusega tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu