4-13-3469/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-13-3469

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus kohtumaja Jõgeva Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 12. august 2013.a, Suur 1 Jõgeva Väärteoasja number 4-13-3469 Väärteoasi

T.T kaebus Lõuna prefektuuri Jõgeva

politseijaoskonna patrullteenistuse 13.05.2013.a otsusele väärteoasjas nr 2490,13,000922 Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi aeg

Menetlusalune isik: T.T

(isikukood

xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxelefon: xxxxxxxxxxx

Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva

politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent.

Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

Tühistada kohtuvälise menetleja ja Piirivalveameti Lõuna p Politseirefektuuri

korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik

Kajar Pent poolt 2490,13,000922 13.05.2013 väärteoasjas nr .a tehtud kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, s.o. lisakaristuse kohaldamise osas ja teha selles osas uus otsus.

Tühistada liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 2 sel juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolm) alu kuuks

ja kohaldada liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 3 (kolm) kuuks.

Muus osas jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale v Kassatsiooni esitamise soovist tuleb õib esitada kassatsiooni Riigikohtule.

kohtule kirj

. alikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest

Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule alates (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul

päevas on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav t, mil kohtuotsus (12. august 2013.a), s.o alates 13. august 2013.a.

Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu

Politseionna ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaosk

patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent on 13.05.2013.a koostanud otsuse nr

2490,13,000922 (tl. 20-21) selle kohta, et T.T 15.04.2013.a kell 09.27 Põltsamaa

vallas Jõgeva maakonnas Tallinn Võru torsõidukit -Tartu- -Luhamaa mnt 125 km juhtis moo seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,60 mg/l. Võttes arvesse laendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,55 mg/l väljahingatavas õhus.

Antud teoga rikkus T.T liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg. 5 ja § 33 lg. 11 p. 2.

T.T rikkumine on kvalifitseeritud LS § 224 lg. 2 järgi ning KarS § 56 lg. 1 juhindudes ja LS § 224 lg. 2 alusel on isikule määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses,

s.o 800 eurot ning LS § 224 lg. 3 p. 2 alusel on lisakaristusena võetud ära juhtimisõigus 3 kuuks.

T.T kaebus

T.T on esitanud 31.05.2013.a Tartu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr 2490,13,000922 tehtud otsuse peale (tl. 1). Kaebuse kohaselt on isik osaliselt nõus Jana Õimi poolt koost

atud väärteoprotokolliga.

T.T jaoks tekitab vaidlusi lõik protokollist: Kohtuväline menetleja ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendava asjaoluga, milleks

on kahetsus (KarS § 57 lg. 1 p. 3). Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise

iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo

toimepanemisel võib lisakaristuse kohaldamata jätta vaid erandlikel asjaoludel. Väärteoasja

materjalidest ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtumise õiguse äravõtmise kohaldamata jätmise.

T.T kahetseb sügavalt tekitatud olukorda. Saunaskäik venis pikemaks, olid ka

saunaõlled ja sõbrad ning oli vaja maailma paremaks rääkida. Töömaht oli suur ja terviseprobleemid olid ka. Esmaspäeva hommikul oli enesetunne normaalne, kuid alkomeeter

seda ei kinnitanud. Isik palub väga arvestada tema siirast kahetsust. Ta on aru saanud oma

väärteo tõsidusest ning palub karistuseks piirduda vaid rahatrahviga. Autojuhtimisõigust on

vaja tema igapäevatöös iga päev, vastasel juhul on ta ilma autota ka töötu. Töökohast

ilmajäämisel väheneks pere sissetulek 80% ning arvestades tema vanust oleks uue töökoha leidmine väga ebarealistlik.

Menetluse käik 19.06.2013.a edastati kohtule alluvusjärgselt menetlemiseks T.T kaebus (tl. 7). 04.07

.2013.a kohtumäärusega võttis kohus esitatud kaebuse menetlusse.

Seejärel edastas kohus esitatud kaebuse kohtuvälisele menetlejale ja kohustas kohtuvälist menetlejat esitama kirjaliku seisukoha ning kohustas kaebuse esitajat esitama oma seisukoht.

Kohus nõudis välja väärteotoimiku (tl. 8).

08.07.2013.a saabus kohtule menetlusaluse isiku T.T teade (tl. 25), mille kohaselt

isiks ei soovi osa võtta kohtuistungist. Samuti märgib, et kaebuses ei vaidlustanud ta

3

rahatrahvi, vaid lisakaristust. Karistus määrati, kuna ta ei olevat kahetsenud oma tegu, mis on aga väär, kuna ta kahetseb oma tegu. Ta saab aru oma väärteost ning juhiluba on eluliselt vaja töö tegemiseks ja palub arvestada seda kohtuotsuse tegemisel.

Kohtuväline menetleja esitas taotleb jätta kohtuvälise 25.07.2013.a seisukoha, milles menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata (tl. 28-31 ). Kohtuväline menetleja tõendite uurimise tulemusena on teinud kindlaks, et T.T juhtis

15.04.2013.a kella 09.27 ajal Jõgevamaal Põltsamaa vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa mnt-l

sõidukit Volkswagen reg. märgiga 266TGP suunaga Tallinna poole. Maantee 125. km-l

peatas isiku politsei ja indikaatorvahendiga mõõdeti alkoholisisaldus 0,50 mg/l kohta, tõendusliku alkomeetriga lõplik mõõtetulemus 0,55 mg/l kohta. T.T on pannud toime väärteo, mis teo toimepanemise ajal on kvalifitseeritav LS § 224 lg. 2 järgi. Isik tuleb temale etteheidetavas teos süüdi tunnistada ja karistada.

Kohtuväline menetleja ei tuvastanud menetlusaluse isiku käitumises KarS § 57 ja § 58

sätestatud kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Isik ei ole esitanud kohtuvälisele

menetlejale vastulausega ega kahetsuskirjaga puhtsüdamliku kahetsust, samuti ei loe seda

välja väärteoasjas kogutud materjalidest. Kohtuväline menetleja on isikule karistuse valikul arvestanud eelkõige tema mõjutavust hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

Enamus T.T poolt toimepandud õigusrikkumised on LS rikkumised alkoholijoobes

juhtimise eest (viimati 2009.a, ei ole kehtiv). Selline karistusregister osutab, et isik ei ole

eeskujulik liiklusnõuete täitja ning ta ei ole mõjutatav õiguskuulekalt käituma leebete või

keskmiselt leebete mõjutusvahenditega, mistõttu ei ole kohtuvälise menetleja hinnangul

iseenesest liialdatud rakendada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Käesolevalt omab

lisakaristus eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on

proportsionaalne. Sama menetlusaluse isiku poolt on juba varasemalt toime pandud sama kvalifikatsiooniga rikkumisi, mille eest on kohaldatud rahatrahvi ja juhtimisõiguse äravõtmist,

kuid sellele vaatamata on isik jätkanud liiklussüütegude toimepanemist. Isik ei ole olnud

rahatrahvi suhtes karistustundlik ning siinkohal on õigustatud rakendada karistuse valikul

kombineeritult nii süüpõhimõtet kui ka preventsioone. Viide RKL-ile 3-1-1-99-09 ja 3-1-1-

76-07, mille kohaselt kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese

hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki

karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Väärteoasja materjalidest nähtub, et menetlusalust isikut on liiklusalaste väärtegude toimepanemiste eest korduvalt karistatud. Uue väärteo toimepanemise ajaks on küll eelnevad karistused kustunud,

kuid see ei sundinud teda uue liiklusalase väärteo toimepanemisest hoiduma. Selelga on

menetlusalune isik üheselt ja järjekindlalt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liiklus

korraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liiklusseaduse nõudeid.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks

võib üksnes rahatrahvi ning lisakaristuse kohaldamine sanktsiooni keskmises määras

mõjutada T.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest kuivõrd varasemalt määratud karistused ei ole isikule soovitud mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja arvestas otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis,

kui lubatud alkoholi piirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga – selles seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

Kohtu seisukoht ja põhjendused 1. Kohus leiab, et kuna kohtumenetluse pooled avaldasid, et on nõus kirjaliku menetlusega,

siis lahenda on võimalik väärteoasi da . 1 kohaselt kirjalikus menetluses, VTMS § 120 lg juhindudes kohtu -st 132. lahendi tegemisel VTMS § T.T on palunud võimalust mitte

4

osaleda kohtuistungil ning kohtuväline menetleja on pidanud võimalikuks asja lahendamist kirjalikus menetluses vastavalt VTMS §120 lg. 1. Asjaolusid VTMS § 120 järgi, mis tingiksid

suulise menetluse pidamise, ei ole.

2. Kohus, tutvunud u väärteoasja materjalidega, urinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis,

leiab, et kohtuvälise menetleja o tühistada osaliselt, s.o lisakaristuse kohaldamise tsus tuleb

aluse osas, ja teha selles osas uus otsus.

Muus osas tuleb otsus jätta muutmata.

Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo Jõgeva politseijaoskonna

patrullteenistuse vanemliikluspolitseinik Kajar Pent on 13.05.2013.a koostanud otsuse nr

2490,13,000922 (tl. 20-21) selle kohta, et T.T 15.04.2013.a kell 09.27 Põltsamaa

vallas Jõgeva maako Võru Luhamaa mnt 125 km juhtis mootorsõidukit nnas Tallinn-Tartu- - seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,60 mg/l. Võttes arvesse laendmääramatust 0,05 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,55 mg/l väljahingatavas õhus.

Antud teoga rikkus T.T liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg. 5 ja § 33 lg. 11 p. 2.

T.T rikkumine on kvalifitseeritud LS § 224 lg. 2 järgi ning KarS § 56 lg. 1 juhindudes ja LS § 224 lg. 2 alusel on isikule määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses,

s.o 800 eurot ning LS § 224 lg. 3 p. 2 alusel on lisakaristusena võetud ära juhtimisõigus 3 kuuks.

Tulenevalt VTMS § 123 lg. a 2 se tegemise aluseks olnud faktilisi ja

Antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

3. Koh hinnangul , et T.T on tu on käesoleval juhul tuvastatud toime pannud väärteo, mille eest on teda otsusega nr 2490,13,000922 karistatud.

Väärteoprotokolli (tl. 14), tunnistaja ülekuulamise protokolli (tl. 15), indikaatorvahendi ja

tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli (tl. 16 17), menetlusaluse isiku ülekuulamise -

protokolli (tl. 18) ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse (tl. 19) alusel on kohtuväline

menetleja koostanud otsuse nr 2490,13,000922 (tl. 20-21), milles on väärtegu kvalifitseeritud LS § 224 lg. 2 alusel, s.o mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres

on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 0,74 milligrammi.

– Rikutud on LS § 69 lg. 5 ja § 33 lg. 11 p. 2.

Väärteoprotokolli kohaselt on T.T kinni peetud politseipatrulli poolt, kui ta juhtis

15.04.2013.a kell 09.27 Tallinn-Tartu- -Luhamaa mnt 125 km- Võru l Põltsamaa vallas Jõgevamaal mootorsõidukit Volkswagen (reg. märk 266TGP) ning isik liikus Tallinna suunas. Isik juhtis mootorsõidukit seisundis, kui alkoholisisaldus 1 liitris väljahingatavas õhus oli 0,60

mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, ning lõplikuks tulemiks loeti 0,55 mg/l. Mõõdeti alkomeetriga Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005397. Kohus leiab, et kohtule esitatud ja uuritud tõendid tõendavad väärteoprotokollis kirjeldatud ja LS rikkumise toimepanemist T.T poolt. § 224 lg.2 järgi kvalifitseeritava

T.T on menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (tl. 18) tunnistanud, et 14.04.2013.a tarbis enda kodus Tartu linnas alkoholi paiku – jõi õlut ~2 liitrit, viimati 23.00 –

ja hommikul võttis südamerohtu ning asus autoga Tartust liikuma. Juhtis sõiduautot Volkswagen reg. märgiga 266TGP, sõitis Koigile. Kui ta oleks teadnud, et on alkoholinähud, siis ei oleks rooli istunud arvas, et on kaine. –

5

Ka tunnistaja Arvi Muraka ütlustest ülekuulamise protokollis (tl. 15) nähtub, et 15.04.2013.a osales aktsioonis „Kõik puhuvad“ ning 09.27 kontrollis Jana Õim sõiduki reg. nr 266TGP juhi alkoholijoovet ning tuvastas indikaatorvahendiga AlcoQuant 6020 nr A104522 alkoholijoove 0,50 mg/l. Isik, kelleks osutus T.T, kõrvaldati juhtimiselt. Tõendusliku alkomeetriga

Lion Intoxilyzer 8000 nr 80-005397 tuvastati lõplikuks joobeks 0,55 mg/l kohta ning isik

tunnistas, et oli eelmisel õhtul alkoholi tarbinud, kuid arvas sõitma asudes, et on kaineks saanud.

Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist (tl. 16 17) nähtub, et -

menetlusalune isik on allutatud joobeseisundi kontrollile 15.04.2013.a kell 09.27 ning

indikaatorvahendi Alcoquant 6020 (nr A104522) näit oli 0,50 mg/l (kalibreeritud kuni 27.09.2013.a) ning tõendusliku alkomeetri Lion Intoxilyzer 8000 (seeria 80 005397) näit oli - 0,60 mg/l, mõõtemääramatus 0,05, lõplik tulem 0,55 mg/l. -

T.T ei ole esitanud ta ei ole esitanud ka koostatud väärteoprotokollile vastulauset ning

indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse peale vastuväiteid.

Eeltoodu kogumis kinnitab, et T.T juhtis 15.04.2013.a kell 09.27 mootorsõidukit

Volkswagen (266TGP) joobeseisundis 0,55 mg/l Tallinn-Tartu- -Luhamaa mnt- Võru l Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.

LS § 69 lg. 1 sätestab:

Lg. 4 p. 2 kohaselt loetakse a

LS § 69 lg. 5 sätestab:

ei tohi olla

LS § 33 lg. 11 p. 2 sätestab: seisundis isikule.

Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kohtuväline menetleja on käesolevalt kvalifitseerinud T.T-le inkrimineeritud süüteo õigesti. Isik on rikkunud LS § 69 lg. 5 ja § 33 lg.

11 p. 2, mille eest sätestab vastutuse LS § 224. LS § 224 lg. 2 sätestab vastutuse joobeseisundi eest, kui ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25– äesolevalt on T.T 0,74 milligrammi. K väljahingatavas õhus olnud alkoholisisaldus 0,55 mg/l kohta, mis jääb lg. 2 mõjualasse.

T.T süütegu tuleb kvalifitseerida LS § 224 lg. 2 järgi.

T.T poolt toimepandud teos avaid asjaolusid. ei esine õigusvastasust ega süüd välist

4. Kohus leiab, et väärteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel tuleb juhinduda KarS § 56 lgs 1 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetest.

6

LS § 224 sätestab vastutuse joobeseisundis sõiduki juhtimise eest: Lg. 1 kohaselt,

mootors Lg. 2 kohaselt, 1,49 0,74

milligrammi

LS § 224 lg. 3 p. 2 kohaselt

KarS § 56 lg 1 sätestab: .

T.T-le on LS § 69 lg. 5 ja § 33 lg. 11 p. 2 rikkumise tõttu ja LS §

224 lg. 2 alusel

määratud trahviühikut, s.o 80 ning LS § 224 lg. 3 p. 2 alusel rahatrahv 200 0 eurot, lisakaristusena äravõetud juhtimisõigus 3 kuuks.

Kohtule nähtuvalt on isikule määratud rahatrahv keskmises määras sanktsiooni ning lisakaristusena on võetud ära juhtimisõigus sanktsiooni alammääras.

T.T on avaldanud oma 08.07.2013.a e-kirjas (tl. 25), et käesolevalt ei ole ta vaidlustanud rahatrahvi määramist, vaid lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohus osundab s - ellele, et KarS § 56 lg s 1 sätestatut arvestades tuleb süüdlasele karistuse

määramisel lähtuda ühtlasi ka karistuse eripreventiivsest eesmärgist, s.o mõjutada süüdlast

edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Väärteootsusest nr nähtub, 2490,13,000922 et isikul puudusid eelnevalt kehtivad karistused

ning kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud isiku suhtes karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid. Samas on kohtuväline menetleja viidanud karistuspraktikale, mille

kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning jäetakse see kohaldamata üksnes erandlike asjaolude korral.

Karistust kergendavaid asjaolusid (KarS § 57) ja karistust raskendavaid asjaolusid (KarS § 58) kohus käesolevalt ei tuvastanud. ärteotoimikus puuduvad viited isiku puhtsüdamlikule Vä

kahetsusele ning käesolevas menetluses on isik esitanud kahetsuse teo toimepanemise eest alles kohtule esitatud kaebuses (tl. 1). Seega on õige kohtuvälise menetleja vastuses märgitu, et oma käitumisele etteheidete tegemist (ehk kahetsust) ei ole rikkumise asetleidmisel T.T poolt olnud.

Kohtule nähtuvalt on isik viidanud esitatud kaebuses asjaolule, et tema kahetsemist ei ole arvestatud karistuse määramisel ning oma e ud, et „karistus määrati, -kirjas kohtule on ta leidn kuna ma ei olevat kahetsenud oma tegu. See on aga väär. Ma kahetsen tehtud tegu“. Kohus

leiab, et kahetsuse avaldamine pärast karistusotsuse tegemist on soov ära hoida isiku

jaoks soovimatut tagajärge tema poolt toime pandud te , mistõttu ei leia kohus, et isiku ole poolt esitatu on kahetsus KarS § 57 lg. 1 p. 3 tähenduses.

7

Väärteomaterjalide kohaselt ei ole isikul kehtivaid väärteokaristusi, kuid kohtuväline menetleja on isiku iseloomustamiseks ning eripreventiivsete eesmärkide täitmiseks märkinud

ära, et isikut on varasemalt karistatud samalaadsete süütegude toimepanemise eest.

Asjaolu, isikut on ka varasemalt karistatud samalaa et dsete süütegude eest (viimati 2009.a; karistused ei kehti enam), used ei ole näitab seda, et varasemad karist isikule mõju avaldanud. Sealjuures on isikult viimati ära võetud ka juhtimisõigus 3 kuuks. Kohus leiab, et isik peab pärast alkoholi tarbimist olema veendunud oma kainuses enne, kui ta

istub autorooli; vajadusel on võimalus isikul end ka indikaatorvahendiga/alkomeetriga kontrollida. Vastasel juhul on ta seadnud ohtu nii enda kui ka teiste isikute elu ja tervise –

siinkohal nõustub kohus kohtuvälise menetleja seisukohaga, et tegemist on enamohtliku väärteoga.

Juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena on eelkõige eripreventiivse iseloomuga ning on

suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse

liikluskultuuri terviku suhtes. Seega on käesolevalt põhjendatud isikule juhtimisõiguse

äravõtmine lisakaristusena, kuna vaatamata sellele, et teda on juba korra lisakaristusena

juhtimisõiguse äravõtmisega karistatud, ei ole see mõjutanud teda hoiduma edaspidi õigusvastasest käitumisest. Kohus ei leia, et asjaolu, et isiku aluseks vajadus tööalaselt omada juhtimisõigust, võiks olla

jätta lisakaristus kohaldamata. Igapäevase sissetuleku seotus juhtimisõigusega ei ole

iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest KarS 50 lg 2

kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda

sõidukit liikumispuude tõttu. Lisaks sellele: isiku puhul, kes ei ole autojuht, ei ole juhtimisõigusest ilmajäämine vältimatu takistus töötegemiseks ja raskused on ületatavad töö ümberkorraldamisega. Kohus siinkohal märgib lisaks, et isiku puhtsüdamlik kahetsus KarS § 57 lg. 1 p. 3 tähenduses

ei ole erandlik asjaolu, mille tõttu jätta lisakaristus kohaldamata. Kohus leiab, et erandlik asjaolu on pigem mõne oluliselt kõrgema õigushüve tagamine (siinjuures tuleb arvestada igat olukorda eraldi ning ohtu tervikuna).

Kohtule selliseid asjaolusid käesolevalt ei nähtu, mistõttu on kohtuvälise menetleja poolt

tehtud otsus kooskõlas ka karistuspraktikaga (RK 3-1-1-55-07), mille kohaselt isiku

karistamisel korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes tuleb temalt üldjuhul

juhtimisõigus ära võtta ja ainult erandlikel asjaoludel võib kohus jätta lisakaristuse kohaldamata ning kohtule nähtuvalt on isikut varasemalt mitmel korral karistatud samalaadse süüteo eest.

Hinnates selle rikkumise konkreetseid asjaolusid sisuliselt, peab kohus ka asjaolude tõttu

põhjendatuks lisakaristuse kohaldamist. Miks selle teo konkreetsed asjaolud tingivad

lisakaristuse kohaldamise, põhjendab kohus järgmiselt: T.T ütlustest nähtub, et

alkoholi (õlut) tarvitas ta eelmisel õhtul oma kodus, õllejoomine lõppes umbes kella 23 paiku, ärajoodud kogus oli umbes 2 liitrit. Lihtsas inimlikus plaanis hinnates ei ole kahe liitri alkoholi sisaldava vedeliku ärajoomine õhtu jooksul väga väike kogus, see ei ole tavapärase

õllepakendi minimaalne kogus, vaid erineb minimaalsest kogusest oluliselt. Aeg oli aprillikuu ehk siis pigem külm aeg, eriti arvestades käesoleva aasta kevade arengut. 14.aprill aastal 2013 oli pühapäev. See tähendab, et töölkäivale inimesele oli järgmine päev üldjuhul tööpäev. Juua ära suur kogus õlut, lõpetades sellega vastu ööd olukorras, kus järgmine päev

on tööpäev (vaja istuda sõidukirooli) on vastutustundetu ja sellega on juba loodud

soodusolukord rikkumise asetleidmiseks. T.T on peetud kinni 15.aprillil kell 9.27

Tallinn- Tartu- - Võru Luhamaa maantee 125.kilomeetril ehk siis umbes tunniajalise sõidu kaugusel kohast, kust T.T eelduslikult sõitu alustas- Tartust (kodu Kirsi 13 Tartu linn). Sellest saab järeldada, et T.T alustas sõitu Tartus umbes kell 8.30 ehk umbes tavapärase tööpäeva hommikul. Kuna T.T on töötav isik, siis pidi talle juba eelmisel õhtul arusaadav

8

olema, et järgmine hommik algab talle sõidukirooli istumisega. Kui isik jõi õhtul ära suure

koguse õlut ja lõpetas sellega vastu ööd, samas teades, et umbes 8 tunni pärast tuleb tal

istuda sõidukirooli, käitus ta teadlikult ja tahtlikult rikkumise asetleidmist soodustades.

Kohus leiab, et selline suhtumine (suure hulga õlle ärajoomine vastu ööd hoolimata

vajadusest järgmisel hommikul rooli istuda) väärib tõsist hukkamõistu ja ei tohiks olla

sõidukit juhtivate isikute jaoks aktsepteeritav. Käesoleva asja materjalist ja ka T.T enda

seletusest nähtub aga, et sellises käitumisviisis ei näe ta kritiseerimisväärset ja ta ei esitanud endale isegi küsimust oma seisundi kohta (seletuses: arvasin, et olen kaine). Kohtu hinnangul

on selline käitumisviis hukkamõistetav ja isikut tuleb mõjutada edaspidiseid rikkumisi ära

hoidma lisakaristust kohaldades.

Kohus siinkohal ei nõustu kohtuvälise menetleja poolt määratud alusega, mille alusel on isikule lisakaristus määratud.

Kohtuväline menetleja on käesolevalt kohaldanud LS § 224 lg. 3 p. 2, mille korral võib

lisakaristuse määrata, kui isikut on varasemalt karistatud LS § 224 sätestatud süüteo eest. Kohus nendib, et isikut on varasemalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest.

Viimati on isikut karistatud 02.01.2009.a LS § 7419

100 krooni ja järgi rahatrahviga 11 juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Samas leiab kohus, et kuna tegemist on kehtetute süütegudega, siis ei ole võimalik arvestada neid lisakaristuse määramisel. KarRS § 5 lg. 1 sätestab: korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seega

ei saa käesolevalt arvestada isiku poolt varasemaid süütegude toimepanemisi väärteo korduvuse osas, kuna varasema karistused on kustunud.

LS § 224 lg. 3 p. 1 sätestab: kolmest karistatud.

Kohus tuvastas, et kohtuväline menetleja on kohaldanud lisakaristuse määramisel ebaõiget alust, s.o LS § 224 lg. 3 p. 2. Kohtu hinnangul tuleb käesolevalt kohaldada LS § 224 lg. 3 p. 1.

Vaatamata lisakaristuse määramise aluse muutmisele, ei muutu lisakaristuse alammäär ning samuti ei muutu vajadus kohaldada lisakaristust.

Kohus leiab, et sanktsiooni käesolevalt täidab kohtuvälise menetleja poolt määratud

keskmises määras mõistetud ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine

rahatrahv

sanktsiooni alammääras KarS § 56 l eesmärke 3 kuuks igati g. 1 toodud ning on proportsionaalne toimepandud teo raskusega.

Lähtudes e süü raskust ning karistuse eri eltoodust ning arvestades menetlusaluse isiku - ja

üldpreventiivseid eesmärke, on kohtu arvates menetlusalusele isikule määratud karistus, s.o rahatrahv 20 eurot) , 0 trahviühikut (800 ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks põhjendatud ja tuleb jätta muutmata.

5. VTMS § 132 p. 2 kohaselt use, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Kohus leiab, et käesolevalt tuleb tühistada kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas nr

2490,13,000922 13.05.2013.a tehtud kohtuvälise menetleja otsus osaliselt, s.o. lisakaristuse kohaldamise ku aluse osas ja teha selles osas uus otsus. õigusli

9

Tühistada liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks ja kohaldada liiklusseaduse § 224 lg. 3 p. 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist

3 kuuks. Muus osas tuleb jätta väärteoasjas tehtud otsus muutmata.

Kohus juhindub sealjuures - 2 -st 133. VTMS § 132 p st , §

Menetluskulud

Kohtule teadaolevalt ei ole väärteoasja menetlemisel tekkinud menetluskulusid. Sellegipoolest peab kohus vajalikuks teha kindlaks menetluskulude jaotuse ning märkida, et vastavalt VTMS § 38 lg KrMS § 185 lg le 2 jäävad menetluskulud selle isiku kanda, -le 1 ja - kellel need on tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag