1-11-1671/42 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1-11-1671

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. august 2013.a, kell 10.50, Võru kohtumaja Kohtunik Marju Persidskaja Sekretär Merle Vaaks Kriminaalasja number 1-11-1671 Kriminaalasja nimetus

Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna Võru Talituse

kriminaalhooldusametniku Ellen Kiilo erakorraline ettekanne E.G kohta

Süüdimõistetu E.G ,

isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, keskharidus; emakeel: eesti keel; ei tööta; elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx .

Kriminaalhooldusametnik

Riina Mandel

Asja arutamine 08.08.2013 kohtuistungil, osalesid:

süüdimõistetu E.G ning tema kaitsja Feliks Luiksaar kriminaalhooldusametnik Riina Mandel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 427, 432, KarS § § 76 lg 5 kohus määras Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne E.G kohta.

KarS § 76 lg 5 alusel pöörata täitmisele E.G-le Harju Maakohtu 02.12.2011.a otsusega kriminaalasjas 1-11-1671 mõistetud karistuse ärakandmata osa so 1 (üks) kuu ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust.

Karistuse vangistuse) kandmise alguseks lugeda süüdimõistetu E.G ( kinnipidamise aeg so 06. august 2013.

Tõkend - vahistamine - E.G suhtes jätta muutmata kuni käesoleva määruse jõustumiseni, seejärel tühistada.

Määrus saata Tartu Vanglale teadmiseks.

Edasikaebamise kord Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud

tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtus tuvastatud asjaolud

Harju Maakohtu 02.12.2011.a otsusega nr 1-11-13305 tunnistati E.G süüdi KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel 1 aasta 6 kuud 18 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus 30.11.2011.

15.04.2013.a. Tartu Maakohus juhindudes KarS § 76 lg 3 ja KrMS §-st 426, 432 vabastas

E.G (isikukood: xxx) talle Harju Maakohtu 02.12.2011. a otsusega

mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta. Kandmata karistuseks jäi 1 kuu 22 päeva vangistust.

Kohus kohustas E.G täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg. 1 sätestatud

kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg. 2 p. 2, 4, 7 ja 8 alusel määras E.G-le katseajaks järgmised kontrollkohustused:

- mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume;

- otsida endale töökoht ja asuda tööle või registreerima töötuna Töötukassas hiljemalt 2

(kahe) nädala jooksul peale vabanemist;

- mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega;

- osaleda sotsiaalprogrammis, mida kriminaalhooldusametnik soovitab.

Kohus määras E.G katseajaks käitumiskontrollile Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse kriminaalhooldusametniku Ellen Kiilo järelevalve alla.

19.06.2013 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru talituse

kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande E.G kohta

(ettekanne nr 54313). Ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et E.G on rikkunud kontrollnõudeid ja temale kohtu poolt määratud kohustusi. E.G on jätnud registreerimistele ilmumata ja sellest eelnevalt teavitamata kolmel korral (14.05.2013, 24.05.2013 ja 30.05.2013). 10.06.2013.a. saabus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri informatsioon selle kohta,

et 14.05.2013 kella 00.52 ajal tuvastati tõendusliku alkomeetriga E.G alkoholijoove, kus ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi 1,10 milligrammi.

E.G kirjalikust seletusest nähtub, et tüli pärast kodus hakkas ta tarvitama alkoholi ja ei ilmunud seetõttu ka kokkulepitud ajal kriminaalhooldusesse registreerimisele.

Kohtumenetluse poolte seisukoht

Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande juurde, karistus pöörata täitmisele.

Kriminaalhooldusalune E.G selgitas kohtuistungil, et kõik, mis ettekandes on

kirjutatud on õige. Nõustus karistuse täitmisele pööramisega. Registreerimisele ei ilmunud seetõttu, et on alkoholisõltlane ning sõitis Iirimaale tööle.

E.G kaitsja Feliks Luiksaare arvamuse kohasel on E.G probleeme

alkoholiga ning ta vajab spetsialistide abi sellest sõltuvusest loobumiseks. Kaitsja arvates tuleb lähtuda seadusest karistuse täitmisele pööramisel.

Kohtu seisukoht erakorralise ettekande osas

KarS § 76 lg 5 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud

kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.

Kohus, ära kuulanud kriminaalhooldaja, süüdimõistetu ja tema kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus E.G

Harju Maakohtu 02.12.2011. a otsusega mõistetud ning ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kriminaalhoolduse jätkamine E.G

suhtes ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole kandnud oma karistust kohtumääruses ettenähtud tingimustel. Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et kriminaalhooldusalune E.G rikkus talle Tartu Maakohtu 15.04.2013.a. kohtumäärusega määratud kohustusi – mitte tarvitada alkoholi

ning rikkus registreerimisnõuet. Samuti on E.G rikkunud kohustust elada kindlaks määratud elukohas ning ei ole küsinud luba elukohast lahkumiseks rohkem kui 15 päevaks ning lahkus Eestist ilma kriminaalhooldaja loata.

Seega ei ole hooldusalune kasutanud temale kohtu poolt antud võimalusi. Kohtu jaoks on

kõnekas asjaolu see, et rikkumised on leidnud aset katseaja alguses, so vahetult peale

vabanemist pika vangistuse kandmisest. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldaja poolt erakorralises ettekandes kajastatud asjaolud vastavad tegelikkusele. Eeltoodu alusel saab

väita, et E.G-le antud võimalus näidata, et ta on suuteline vabaduses täitma ennetähtaegsel vabanemisel määratud kohustusi ei ole eesmärki täitnud. Kohus ei tuvastanud

E.G puhul mingeid põhjendatud takistusi, mida saaks arvestada mõjuvate põhjustena kohustuste ja kontrollnõuete mittetäitmisel. E.G on kolmeteistkümnel korral kriminaalkorras karistatud sh viimastel aastatel

korduvalt mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Korduvalt on kohus E.G-le andnud võimaluse jätkata elu vabaduses tingimusel, et E.G hoidub uute kuritegude toimepanemisest ja täidab kohtu poolt temale pandud kohustusi. Kuid E.G

on kohtu poolt ülesnäidatud usaldust kuritarvitanud, rikkudes käitumiskontrollile allutatuna temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning jättes täitmata kohustuse

ilmuda registreerimisele kriminaalhooldaja juurde. E.G näol on tegemist

ilmselgelt alkoholi kuritarvitava isikuga, millele viitab korduv karistatus alkoholi tarvitamisega seonduvate süütegude eest.

Kohus on andnud süüdimõistetule võimaluse jätkata elu vabaduses, täites katseaja jooksul ettenähtud nõudeid ja kohustusi. E.G seda teinud ei ole ja oma kergemeelse suhtumisega

on ta näidanud oma vastutustundetut suhtumist mõistetud karistuse kandmisse. Eelnevast

tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks karistuse täitmisele pööramisest leebemate meetmete

kohaldamist. Seega peab kohus põhjendatuks käesoleval hetkel karistuse täitmisele

pööramist. E.G vabastati ennetähtaegselt 26. aprillil 2013.a. Karistuse kandmisele asus E.G 30. novembril 2011.a. Seega kandis E.G 1 aasta 6 kuu 18 päeva pikkusest vangistusest ära 1 aasta 4 kuud ja 27 päeva ning kandmata jäi 1 kuu ja 22 päeva vangistust.

Kohtu seisukoht tõkendi osas

Süüdimõistetule ei õnnestunud kohtukutset kätte toimetada, kuna tema asukoht oli nii kohtule kui ka kriminaalhooldajale teadmata.

Tartu Maakohtu 04.07.2013.a. määrusega kuulutas kohus süüdimõistetu E.G

(isikukood xxx) tagaotsitavaks ning tabamisel kohaldas tema suhtes tõkendina vahistamist. Arvestades süüdimõistetu käitumist kriminaalhoolduse ajal on kohtul põhjendatud kahtlus, et E.G hoidus kõrvale temale mõistetud karistuse kandmisest. E.G ei elanud kohtu poolt määratud elukohas, ei taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba elukoha muutmiseks, rikkus kriminaalhoolduse ajal registreerimiskohustust ning politseile oli tema asukoht teadmata. Seega on alust arvata, et süüdimõistetu on pahatahtlikult ja ilma mõjuva

põhjuseta rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning hoidnud teadlikult nii kriminaalhooldusest, kui ka käesolevast kohtumenetlusest kõrvale. KrMS § 130 lg 5 järgi võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdimõistetu, kuna on alus

arvata, et tingimisi mõistetud karistus pööratakse täitmisele. Arvestades E.G varasemat käitumist kohtuotsuse täitmisel, eelkõige seda, et ta ei elanud kohtu poolt määratud elukohas, ei ilmunud määratud ajal registreerimisele, ei ole alust arvata, et E.G

ilmub määratud ajaks vabatahtlikult vangistuse kandmisele. Seega tuleb kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. E.G peeti kinni ja vahistati 06.08.2013, seega tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg so 06.08.2013.

Marju Persidskaja kohtunik