Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
4-13-4563/5 AI generated

4-13-4563/5 · 4-13-4563/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 4-13-4563/5
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev 07.08.2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär Tõlk Menetlusalune isik U.I, isikukood XXX, elukoht XXX töökoht puudub Väärtegu LS § 242 lg 1, § 224 lg 1, § 201 lg 2, § 207 Istungil osalenud isikud Põhja Prefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlusetalituse esindaja Triinu Riigor LÕPPOSA ...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 4-13-4563/5

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse kuupäev 07.08.2013.a. Otsuse teinud kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Julia Vernikova Sekretär

Tõlk

Menetlusalune isik

U.I, isikukood XXX, elukoht XXX töökoht puudub

Väärtegu LS § 242 lg 1, § 224 lg 1, § 201 lg 2, § 207 Istungil osalenud isikud

Põhja Prefektuuri Korrakaitseosakonna liiklusmenetlusetalituse esindaja Triinu Riigor

LÕPPOSA

Tunnistada süüdi U.I LS § 242 lg 1, § 224 lg 1, § 201 lg 2, § 207 järgi ja määrata

talle KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks arest 10 päeva.

Aresti kandmisele tuleb asuda hiljemalt 16.09.2013.a.

Apellatsiooniõiguse kasutamisest tuleb teatada Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsus menetluspooltele tutvumiseks kättesaadav 07.08.2013.a Harju Maakohtus.

Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav.

Tuvastatud asjaolud

Vastavalt väärteoprotokollile nr. AB 20130615225201 juhtis U.I 15.06.2013 kell 15.59

mootorsõidukit, kontrollija nõudel ei olnud juhil esitamiseks kaasas mootorsõiduki

registreerimistunnistust, juht ei olnud kantud liiklusregistrisse omanikuna, kasutajana ega

vastutava kasutajana. Omanik, kasutaja ega vastutav kasutaja ei viibinud kontrollimise ajal

sõidukis. Isik juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,1 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,15 mg/l +- Väärteoasi nr.4-13-4563

2 2 0,05 mg/l. isik juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimisest kõrvaldatud. Juhtis tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit.

Oma tegevusega pani U.I toime LS § 242 lg 1, § 224 lg 1, § 201 lg 2, § 207 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Kohtu seisukoht Menetlusalune isik on teadlik asja arutamise ajast ja kohast, kohtukutse anti perekonnaliikmele -

vanaemale - allkirja vastu, mistõttu loetakse kutse vastavalt V™S § 41 lg 2 isiku poolt kättesaaduks. Menetlusalune isik ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist, seega on alust vastavalt V™S § 90 lg 1 arutada asja tema osavõtuta.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku süü on täielikult tõendamist leidnud menetlusaluse isiku enda

ütlustega selle kohta, et ta saab oma rikkumisest aru ja tunnistab oma süüd; juhtimisest

kõrvaldamise otsusega 16.05.2013.a, mille kohaselt kõrvaldati ta varasemalt juhtimisest;

Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja teiste toimiku materjalidega.

Kohus leiab, et menetlusaluse isiku tegevus on kvalifitseeritud õigesti.

Karistuse määramisel kohus arvestab, et U.I on varem korduvalt väärteokorras karistatud isik, karistusregistri andmetel on tal 7 kehtivat karistust, sh samalaadsete liiklusalaste rikkumiste

eest. Samuti nähtub karistusregistri väljavõttest, et U.I ei ole talle määratud rahatrahve

täies ulatuses tasunud. Sellest kohus järeldab, et U.I ei ole varasematest karistustest

vajalikke ja õigeid järeldusi teinud ning eelmised karistused ei mõjutanud teda elama

seaduskuulekalt. Seega ei ole kohtu arvates võimalik kergemaliigilise karistusega karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Väärteoprotokolli kohaselt ei oma isik töökohta, seega ka

kindlat sissetulekut, mistõttu on alust arvata, et kõnealuste väärtegude toimepanemise eest mõistetav karistus rahatrahvi näol jäetakse taas täitmata. Karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut

rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga. Arvestades süü suurust ja karistuse

eripreventiivseid eesmärke, on kohus seisukohal, et määratava aresti pikkuse võib jätta sanktsiooni keskmise määra piiridesse.

Kohus juhindub V™S § 107 lg 1 p 1, § 109-111.

Julia Vernikova Kohtunik