1-13-6854/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-13-6854

1

K O H TU O TS U S

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. augustil 2013.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-6854 (13913000021) Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Natalja Bulanova Tõlk Riina Palmi Kriminaalasi

D.N süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 3, § 202 lg 1

järgi, M.B süüdistuses KarS § 294 lg 2 p 1, 3, § 299 lg 1, § 201 lg 2 p 3 järgi, kokkuleppemenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kalmer Kask

Süüdistatavad D.N

Elukoht xxx, isikukood xxx, EV kodanik, keskeriharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub. Tõkendit ei ole kohaldatud.

M.B

Elukoht xxx, viibimiskoht Viru vangla, isikukood

XXX, EV kodanik, kõrgharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta. Varasem karistatus: puudub. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 17.04.2013.a. Kaitsja

Vandeadvokaat Allan Valk RESOLUTSIOON

1) Tunnistada D.N süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks rahaline

karistus 45 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub

kohaldamisele päevamäär 21,70 eurot), s.o summas 976 (üheksasada seitsekümmend kuus) eurot 50 senti.

Tunnistada D.N süüdi KarS § 202 lg 1 järgi ja mõista karistuseks rahaline

karistus 35 päevamäära ulatuses (lähtuvalt isiku keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele päevamäär 21,70 eurot), s.o summas 651 (kuussada viiskümmend üks) eurot.

1-13-6854

2

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista

D.N-ile liitkaristuseks 45 päevamäära ulatuses, s.o summas 976 (üheksasada seitsekümmend kuus) eurot 50 senti.

Määrata D.N-ile KarS § 66 lg 1,3 alusel rahalise karistuse summas 976,50 eurot

tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul 81 (kaheksakümmend üks) euro ja 38 senti kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas,

arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „D.N,

kriminaalasja nr 1-13-6854, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt

tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

2) Tunnistada M.B süüdi KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi ning mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.

Tunnistada M.B süüdi KarS § 299 lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

Tunnistada M.B süüdi KarS § 201 lg 2 p 3 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Vastavalt KarS § 64 lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista M.B-le liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 73 lg 2 alusel mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud pöörata täitmisele

osaliselt. Koheselt kuulub ärakandmisele 3 (kolm) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata M.B eelvangistuses alates 17.04.2013.a kuni

02.08.2013.a, s.o kokku 3 (kolm) kuud 17 päeva karistusaja hulka, karistusest jääb kanda 3 (kolm) päeva vangistust. 3 (kolm) päeva vangistuse kandmise algust lugeda 03. augustist 2013.a.

M.B-le valitud tõkend – vahistamine – jätta muutmata. M.B

vabastada vanglast 05.08.2013.a. KrMS § 306 lg 1 p 9 alusel kohaldada M.B-le

alates 05.08.2013.a tõkend elukohast lahkumise keeld Viru Maakohtu 02.08.2013.a kohtuotsuse jõustumiseni.

Ülejäänud vangistuse osa, s.o 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ja 10 (kümme) päeva KarS § 73 lg 1, 3 alusel täitmisele mitte pöörata, kui M.B ei pane 3 (kolme) aastase 6 (kuue) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kohaldada KarS § 831 lg

1, § 84 ning mõista M.B välja 255 (kakssada

viiskümmend viis) eurot, mis vastab M.B poolt kuriteo tulemusena saadud ja

konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele. Nimetatud summa 255 eurot, oli arestitud Viru Maakohtu 17.07.2013.a kohtumäärusega.

1-13-6854

3

Asitõendid: 4 talverehvi (naast) Kelly Winter Ice, mõõtudega 205/55/R16 91Q (kasutatud),

mis olid antud 15.07.2013 vastutavale hoiule Maanteeameti Ida regiooni liiklusvaldkonna juhule A. Albertile – tagastada omanikule kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista D.N-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 480 (nelisada

kaheksakümmend) eurot, kaitsja Arvo Suubani poolt kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest 108 (ükssada kaheksa) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti.

Määrata, et D.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Mõista M.B-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 45 senti.

Määrata, et M.B on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas, või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus:

„süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-13-6854, menetluskulud“. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning süüdistatav ja kaitsja ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei

ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe .

Asja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas

D.N töötas Maanteeameti Ida regiooni (liiklusregistri) Jõhvi büroo juhatajana alates

26.01.2009 kuni 25.05.2013. D.N-i tegevust juhataja reguleeris 13.01.2010 Ida regionaalse Maanteeameti direktori käskkirjaga nr 4 kinnitatud Liiklusregistri Jõhvi büroo juhataja ametijuhend, aga samuti Maanteeameti põhimäärus ja Maanteeameti Ida regiooni põhimäärus.

Vastavalt eelnimetatud ametijuhendi punktile 5 oli D.N-i kohustuseks büroo töötajate üle

järelevalve teostamine ja nende poolt töökohustuste täitmise tagamine. Vastavalt nimetatud

ametijuhendi p-le 15 oli tema ülesanne tagada büroo põhi– ja väikevahendite arvestus ning

kindlustada nende korrashoid. Büroo juhatajana pidi D.N vastutama ametijuhendi kohaselt

muuhulgas ka (vastutust reguleeriv osa p 4) tema kasutusse antud riigivara säilimise ja sihipärase

kasutamise eest. Samuti vastutas ta ametijuhendile tuginedes oma otsuste eest (p 2) ning teenistuskohustuste õigeaegse, täpse ja korrektse täitmise eest (p 1).

Tulenevalt Maanteeameti põhimääruses ja Maanteeameti Ida regiooni põhimääruses sätestatust, on

büroo juhataja isikuks, kellel on juhtimisfunktsioon, kes teeb riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi, ning osutab avalikke teenuseid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, esindades seda tehes riiki.

1-13-6854

4

Eeltoodu alusel on D.N-i puhul tegemist ametiisikuga KarS § 288 mõttes, kes juhtis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsevat valitsusasutust, täites selles järelevalve- ja juhtimisülesandeid.

D.N, olles Maanteeameti Ida regiooni Jõhvi büroo juhatajana ametiisikuks KarS § 288 lg 1

mõttes, omastas ajavahemikul detsember 2012 kuni 18.04.2013 (täpne kuupäev tuvastamata) tema

õiguspädevuses olevat vara - Maanteeametile kuuluvad ja Maanteeameti kasutuses olevale

ametisõidukile ettenähtud 4 suve-rehvi Bridgestone Turanza ER300, mõõtudega 205/55/R16, maksumusega vähemalt 113 eurot tükk (seega koguväärtuses vähemalt 452 eurot) ning pööras need enda kasuks, kasutades neid isikliku sõiduauto (VW Passat; reg.nr 003 BBE) juures.

D.N omandas teadlikult süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara järgmistel asjaoludel:

M.B, olles Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kt-na ametiisikuks KarS §

288 mõttes, omastas ajavahemikul oktoober–november 2012 (täpne kuupäev tuvastamata) tema õiguspädevuses oleva vara - Maanteeametile kuuluvad ja Maanteeameti kasutuses olevale sõidukile

Toyota Auris [reg.nr 340 BGB], ettenähtud 4 talverehvi (naast) Kelly Winter (Ice), mõõtudega

205/55/R16, maksumusega vähemalt 77.90 eurot tükk (seega koguväärtuses vähemalt 311,6 eurot) ning pööras need ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, andes nimetatud rehvid üle D.N-ile.

D.N, omandanud eeltoodud moel eelnimetatud rehvid, hoidis neid kuni 18.04.2013 Kohtla-

Järvel asuvas garaažiboksis. Seejuures oli D.N M.B’ilt viimase poolt talle pakutavaid

rehve vastu võttes teadlik nende päritolust ja kuuluvusest (s.o et antud rehvid kuuluvad tegelikult Maanteeametile, mitte aga M.B-le).

D.N pani toime KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omastamise, mis on toime pandud ametiisiku poolt.

Samuti D.N pani toime KarS § 202 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise.

M.B töötas Maanteeameti Ida regiooni (liiklusregistri) Narva büroo juhataja kohusetäitjana

(edaspidi tekstis juhataja kt) ajavahemikul 09.09.2010 kuni 17.04.2013. M.B tegevust

juhataja kt-na reguleeris Ida regionaalse Maanteeameti 06.09.2010 käskkiri nr 37-K ja Ida Regionaalse Maanteeameti direktori 07.09. 2010 käskkirjaga nr 173 kinnitatud Liiklusregistri Narva

büroo juhataja ametijuhend, aga samuti Maantee-ameti põhimäärus ja Maanteeameti Ida regiooni põhimäärus.

Vastavalt eelnimetatud ametijuhendi p-le 5 oli M.B kohustuseks büroo töötajate üle

järelevalve teostamine ja nende poolt töökohustuste täitmise tagamine. Vastavalt nimetatud

ametijuhendi p-le 13 oli tema kohustus tagada büroos rangel arvel olevate blankettide, registreerimismärkide, juhtimisõigust tõendavate dokumentide ja pitsatite arvestus, hoidmine, ringlus

ja õiguspärane kasutamine ning väljastamine. Vastavalt p-le 23 oli tema ülesandeks korraldada ja

võtta vastu juhtimisõiguse taotlejatelt juhtimisõiguse omistamiseks vajalikud teooria– ja sõidueksamid.

Tulenevalt Maanteeameti põhimääruses ja Maanteeameti Ida regiooni põhimääruses sätestatust on

büroo juhataja isikuks, kellel on juhtimisfunktsioon, kes teeb riiklikku järelvalvet ja kohaldab riiklikku sundi, ning osutab avalikke teenuseid seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses, esindades seda tehes riiki.

Maanteeameti peadirektori 31.03.2011 käskkirjaga nr 166 kinnitatud Maanteeameti Ida regiooni

põhimääruse p 4.14.1 järgi on liiklusregistri büroode põhiülesanneteks eksamite korraldamine ja

vastuvõtmine mootor-sõiduki, mopeedi ja jalgratturi juhtimise õiguse saamiseks või taastamiseks

ning eksamitulemuste hindamine. Sama põhimääruse p 4.14.2 järgi on liiklusregistri büroode ülesandeks ka mootorsõiduki ja jalgratta juhtimis-õiguse andmine ning juhilubade väljastamine, vahetamine, tagasinõudmine ja selle korraldamine.

1-13-6854

5 M.B puhul oli tegemist isikuga, kes tegutses Liiklusseaduse (LS) § 100 lg 4 alusel, mille järgi

korraldab liiklusteooria- ja sõidueksamite läbiviimist ja kinnitab eksamitulemused ning annab mootorsõiduki juhtimisõiguse Maanteeamet. Konkreetselt korraldatakse sellist tegevust LS § 100 lg

7 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse nr 48 ’Mootorsõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimis-õiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksamisõidukile’ alusel. Eeltoodu alusel on M.B puhul tegemist ametiisikuga KarS § 288 mõttes.

2012.a. augustis-septembris (täpne aeg ja koht tuvastamata) leppis Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo peaspetsialist Xxxkokku eksamipettusi korraldava Xxxiga selles, et viimane hakkab koos Xxxi

ja Xxxiga aitama juhtimisõiguse taotlejatel sooritada Maanteeameti Ida regiooni Narva büroos

(Tiimani 3B, Narva) mootorsõiduki juhtimisõiguse saamiseks või taastamiseks vajalikke

liiklusteooria-eksameid, kasutades selleks teooriaeksamil keelatud abivahendeid (audio- ja

videosidevahendid). Sellisel moel eksami sooritajad pidid registreerima end eksamile just neil kuupäevadel, mil eksameid võttis vastu Xxx, kellele Xxx pidi igakordselt ja eelnevalt teatama

eksamisooritaja nime, eksamile registreerimise päeva ja kellaaja. Xxxkaasas Xxxi teadmisel

omakorda toimuvasse Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kohusetäitjana töötava

M.B , rääkides viimasele pärast Xxxiga eelnimetatud kokku-leppe saavutamist

eksamipettuse skeemist. M.B ja Xxxi jutuajamisele järgnenud M.B tegevusest nähtub, et ta ei järginud oma ametijuhendist tulenevat kohustust pettuseplaanidest teavitada / pettust tõkestada, nagu seda näeb ette tema ametijuhend ning milline kohustus tulenes ka muudest juhataja

kt tööd reguleerivatest eeskirjadest ja õigusaktidest. Sisuliselt nõustus M.B eksamipettuste

skeemis ka ise osalema / seda toetama, kuna just M.B juhataja kt-na määras, kes büroo töötajatest võtab sel või teisel eksamipäeval vastu liiklusteooriaeksameid, mistõttu M.B kaasamine toimuvasse tagas olukorra, et eksamipettuse skeemis osalevad isikute eksamit võttis vastu ’oma inimene’, s.o kas Xxxvõi ka M.B.

Xxxi ja tema kaaslaste eelnimetatud kaasabi eest, aga samuti vastutasuks eksamit vastuvõtvale

Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo ametnikule tehniliste abivahendite abil sooritatud eksami

tulemuse arvestatuks lugemise eest sai Xxxenne liiklusteooriaeksami algust eksamisooritajatelt kas

vahetult või läbi vahendajate kindla rahasumma (tavaliselt 880 eurot). Sellest rahast jättis Xxxosa

endale, Xxxile ja Xxxile, osa (tavaliselt 150 eurot) andis ta aga vastavalt eelnevale kokkuleppele

edasi Xxxile, kes jagas saadud raha M.B-ga . Seejuures olid Xxxja Xxxleppinud kokku, et

vastu-tasuks eelnimetatud rahasumma saamise eest ei pööra liiklusteooriaeksamit vastuvõttev

ametnik eksamipäeval tähelepanu varjatud tehniliste abivahenditega eksamile tulnud ning Xxxi

kaudu ametnikule maksnud eksamisooritajate käitumisele ja tegevusele eksami ajal ega kontrolli

nimetatud isikuid võimaliku eksamikorra rikkumiskahtluse korral. Samuti tuli eksamit vastuvõtval

ametnikul suunata taolised eksamisooritajad kindlate arvutite juurde (millised asusid eksamiklassi

akna all), tagamaks võimalikult hea levi eksamipettuses osalejate kasutuses olnud sidevahendite jaoks.

Eeltoodud asjaoludel M.B, olles juhataja kt ja tegutsedes faktiliselt eelneval kokkuleppel ja koos (s.o grupis) Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo peaspetsialisti Xxxiga, võttis ajavahemikul

alates 2012. aasta septembrist kuni 2013.aasta märtsini korduvalt Xxxi vahendusel altkäemaksu

erinevatelt eksami-sooritajatelt. Seejuures teadsid Xxxja M.B , et nimetatud isikud on

suunatud eksamile Xxxi, Xxxi ja Xxxi poolt koos audio- ja videoülekannet võimaldavate

sidevahenditega. Eelkirjeldatud moel lubati Maanteeameti Ida regiooni Narva büroos sooritada eksamipettuse teel sõiduteooria eksamid järgmistel isikutel: 13.09.2012 - Xxxil B-kategooriale, 04.10.2012 - Xxxil B-kategooriale, 09.10.2012 - Xxx B-kategooriale, 11.10.2012 - Xxxul B-kategooriale, 16.10.2012 - Xxxsel BE-kategooriale ja Xxxil B-kategooriale, 15.11.2012 - Xxxl B-kategooriale, 04.12.2012 - Xxxil B-kategooriale,

1-13-6854

6 06.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 11.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 18.12.2012 - Xxxil BE-kategooriale, 20.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 28.12.2012 - Xxxil B-kategooriale, 03.01.2013 - Xxxil C-kategooriale, 17.01.2013 - Xxxl B-kategooriale, 29.01.2013 - Xxxil CE-kategooriatele, 28.02.2013 - Xxxil B-kategooriale, 04.04.2013 - Xxxil B-kategooriale

Eksamite ajal suhtlesid Xxxja Xxx audio- ja videosidevahendite kaudu eksamisooritajatega, öeldes

neile ette eksamiküsimuste vastused. Seega kasutasid isikud teooriaeksamil selliseid abi- ja lisa-

vahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi, mis mõjutasid nende teooriaeksami ülesannete iseseisvat sooritamist ja on LS § 100 lg 7 alusel kehtestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruse

nr 48 ’Mootor-sõidukijuhi eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded eksami-sõidukile’ § 5 lg 4 järgi keelatud. Sama korra § 5 lg 3 järgi pidanuks eksamit

vastuvõttev ametnik eksami-korra rikkumise põhjendusel taoliste isikute eksamid katkestama ja lugema eksamid mittesooritatuks, mida Xxxja M.B aga ei teinud.

M.B, olles Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kt-na ametiisikuks KarS § 288 mõttes, oli teadlik sellest, et ajavahemikul alates 2012.aasta septembrist kuni 2013.aasta märtsini oli rida isikuid suunatud Narva büroosse liiklusteooriaeksamitele Xxxi, Xxxi ja Xxxi poolt koos audio-

ja videoülekannet võimaldavate sidevahenditega, millede vahendusel suheldi eksamite ajal eksamisooritajatega, öeldes eksamineeritavatele ette eksamiküsimuste vastuseid. Sellest hoolimata ei

astunud M.B samme eksamipettuse tõkestamiseks ning võltsis mitmete talle teadaolevalt

eksamipettuse teel liiklusteooriaeksami sooritanud isiku osas eksamiprotokolle, teades seejuures, et

need isikud on sooritanud eksameid keelatud audio- ja videovahendeid kasutades, s.o ta kinnitas

Maanteeameti andmebaasis ARIS 2 oma kasutajakonto alt teadvalt järgmiste eksamisooritajate sooritatud liiklusteooriaeksamite ebaõigeid andmeid sisaldavad üldised eksamiprotokollid:

13.09.2012 - Xxx 09.10.2012 - Xxx 04.10.2012 - Xxx16.10.2012 - Xxx ja Xxxs

M.B, olles Maanteeameti Ida regiooni Narva büroo juhataja kt-na ametiisikuks KarS § 288

mõttes, omastas ajavahemikul oktoober–november 2012 (täpne kuupäev tuvastamata) tema õiguspädevuses oleva vara - Maanteeametile kuuluvad ja Maanteeameti kasutuses olevale sõidukile

Toyota Auris [reg.nr 340 BGB], ettenähtud 4 talverehvi (naast) Kelly Winter (Ice), mõõtudega

205/55/R16, maksumusega vähemalt 77.90 eurot tükk (seega koguväärtuses vähemalt 311,6 eurot) ning pööras need ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks, andes nimetatud rehvid üle oma tuttavale D.N-ile.

M.B pani toime KarS § 294 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o altkäemaksu võtmise vähemalt teist korda, mis on toime pandud isikute grupi poolt.

M.B pani toime KarS § 299 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o ametialase võltsimise.

Samuti M.B pani toime KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o omastamise, mis on toime pandud ametiisiku poolt.

Kooskõlas D.N-i, tema kaitsja Arvo Suubani ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade

prokuröri Kalmer Kase vahel 26.07.2013.a sõlmitud kokkuleppega prokurör taotleb kohtult D.N-i

süüditunnistamist KarS § 201 lg 2 p 3 järgi ning nõuab karistuseks rahalise karistuse 45

1-13-6854

7

päevamäära suuruses summas (võttes arvesse D.N-i keskmist päevasissetulekut, kuulub

kohaldamisele päevamäära baassumma 21,7 eurot), s.o 976,50 eurot. Prokurör taotleb kohtult D.N-i

süüditunnistamist KarS § 202 lg 1 järgi ning nõuab karistuseks 30 päevamäära suuruses

summas (võttes arvesse D.N-i keskmist päevasissetulekut, kuulub kohaldamisele päevamäära baassumma 21,7 eurot), s.o 651 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult lugeda kergem

karistus kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks rahalise karistuse 45 päevamäära suuruses summas, s.o 976,50 eurot.

Kooskõlas M.B, tema kaitsja Allan Valki ja Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade

prokuröri Kalmer Kase vahel 25.07.2013.a sõlmitud kokkuleppega prokurör taotleb kohtult M.B süüditunnistamist KarS § 294 lg 2 p 1, 3 järgi ning nõuab karistuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Prokurör taotleb kohtult M.B süüditunnistamist KarS § 299 lg 1 järgi ning nõuab karistuseks 5 kuud vangistust. Samuti prokurör taotleb kohtult M.B süüditunnistamist KarS § 201 lg 2 p 3 järgi ning nõuab karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult lugeda kergemad karistused kaetuks raskema karistusega, mõistes liitkaristuseks 2 aastat ja 2 kuud vangistust. KarS § 73 lõigete 1, 2 ja 3 alusel taotleb prokurör kohtult, et mõistetud karistust ei pöörataks osaliselt täitmisele. Prokurör taotleb, et kohus määraks koheselt ärakandmisele 3 (kuud) 20 (kakskümmend) päeva vangistust. Samas taotleb prokurör, et ülejäänud, s.o 1 (ühe) aasta, 10 kuu ja 10 päeva pikkuse vangistuse osas ei pöörataks karistust täitmisele, kui M.B ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 68 lg 1 alusel taotleb prokurör kohtult lugeda eelvangistus alates 17.04.2013 koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse karistusaja

hulka. Kohesele ärakandmisele kuuluva vangistuse karistus-aja lõpp on sel juhul 05.08.2013.a. Kohaldada KarS § 84 ning mõista M.B-lt välja 255 eurot, mis vastab M.B poolt kuriteo tulemusena saadud ja konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

Kohtuistungil D.N ja M.B avaldasid, et saavad sõlmitud kokkuleppest aru, nõustusid sellega, andsid vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe

sõlmimisel avaldasid oma tõelist tahet. Süüdistatavad nõustusid ka kriminaalmenetluse kulude ja asitõendite suhtes võetavate meetmetega.

Prokurör ja kaitsjad toetasid sõlmitud kokkulepet.

Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel

kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud.

Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS § 248-249.

/allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik