1-13-2162/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated1-13-2162/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 01.augusti 2013
.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-13-2162 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Olga Dorogan (kirjalik arvamu s) Asja läbivaatamise kuupäev 01.08.2013 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid
K. T. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu K. IZ.T, viibib Viru Vanglas T. Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
MÄÄRAS:
Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. K. T.
Edasikaebamise kord
Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 23.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava
tingimisi enne K. T. tähtaega vabastamiseks. K.
Viru Maakohtu 08.04.2013 kohtuotsusega KarS 275, 274 lg 1 T. on süüdi tunnistatud § järgi ning
2 alusel 1 aasta 6 kuud vangistust. karistuseks mõisteti KarS § 64 lg1, 65 lg 16 päeva Karistuse kandmise . algus 07.07.2012 23 1.2014 ja lõpp .0
Kinnipidamisasutuses
kohta koostatud ise tal on 11 kehtivat K. T. loomustusest nähtub, et
distsiplinaarkaristust . Kinnipeetav asub vabanemise ning menetlusjärgus on veel 2 rikkumist l
elama oma isa juurde aadressil xxx. Tegemist on kasvatusraskustega noormehega, väga probleemne, mis väljendub üksteise peale karjumises, peksmistes ja solvangustes, ei allu mingile
korrale. Perekonnas ei olnud tagatud lapse terve ja õiguspärane kasvukeskkond. Tal on välja
kujunenud heade normide ja tavade ning kommetega vastuolus käitumine. õpib Kinnipeetav
hetkel 8.klassis xxx 2183,71 EUR. Vabaduses tarvitas alkoholi ja . Rahalisi nõudeid on kokku
nuusutas gaasi. Senised meetmed alaealise mõjutamiseks ei ole olnud piisavalt mõjusad,
2
alaealine ei ole lõpetanud õigusrikkumiste toimepanemist, distsipliinile ei allu. Katseajal pani toime uue kuriteo. Isikul puudub motivatsioon käitumise muutmiseks. Samuti pani uued kuriteod toime kinnipidamisasutuses. Viru Vangla toeta
ei K. T. tingimisi enne tähtaega vabastamist.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt
soovib vabanemisel asuda elama isa K. T.
juurde xxxx, kus elab ka . Tegu on 1-
tema õde toalise üürikorteriga, kuid K. T. vabanemisel plaanid isa üürida 2-toalise korteri. pani katseajal toime uue kuriteo
K. T. ning tema senine käitumimne
on näidanud, et ta ei ole teinud järeldusi, mis toetaksid tema seadusekuulekat toimetulemist. Ka vangistuse ajal on ta toime pannud korduvalt rikkumisi.
Prokurör ei
toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. K. T. tao b
tle ennetähtaegset vabastamist.
Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et K.
T. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo
toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi e
nne tähtaega karistusest vabastamine.
Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K. isikut iseloomustavad andmed - T. tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ning sellele järgnenud perioodil. ajal
Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.
K. on kriminaalkorras karistatud 4 korda, vanglas viibib 1. korda. Vaatamata varasemale T.
karistusele paranemise teele ei asunud ning katseajal taas pani toime uue kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud 11 korda ning kriminaalkorras 2 korda.
Kohus leiab, et arvestades ei ole
kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, K. T.
ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks
ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale
mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise
korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.
Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu K. vabastamisega temale Viru Maakohtu T. 08.04.2013
kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega.
Kohtunik
Larissa Prokopenko / / digitaalselt allkirjastatud