Legislator Case Law & Legislation
1-12-5240/51 AI generated

1-12-5240/51 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-12-5240/51
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

1-12-5240/51 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
severe personal hardship professional rehabilitation efforts denial of vocational measures cure of procedural defects rape conviction substantiation of statutory violation
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 29.07.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-5240 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Kohtuasi Viru Vangla materjalid K vangistusest tingimisi .H enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

K.H XXX , isikukood , kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx.

Karistuse kandmise algus 05.12.2011 ja 20.11.2014

Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.07.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta K.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud: Viru Vangla esitas 27.05.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K. vangistusest H tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K. 12.12.2012 otsusega H on süüdi mõistetud Viru Maakohtu KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, KarS

§ 215 lg 2 p 1,2, KarS § 209 lg 2 p 1,3 ja KarS § 349 järgi ning K.H liitkaristuseks

mõisteti 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 15 päeva vangistust. K. karistuse kandmise H alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.12.2011. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kohtuistung:

K.

H taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav läheks vabanedes

elama isa juurde. Hetkel garanteeritud töökohta ei ole. Kinnipeetav leiab, et on oma vigadest

õppinud. Sattus eluhammasrataste vahele kuna tal oli väga raske lahutus ja sattus valesse ,

seltskonda. Kriminaalkorras karistatud isikutega enam ei suhtle. Tal on xxxx poeg, kes läheb

sügisel kooli. Praegu saab kuus 15 eurot palka. Kinnipeetav avaldas, et on suuteline kontrollnõudeid täitma, leidma endale töö ja hakkab kuritegudega tekitatud kahjusid tasuma.

Prokurör Prokurör leidis K. vabastamist ei toetanud. , et isik on kriminaalkorras 4-l korral H karistatud. Päris esimest korda ta praegu reaalset vangistust ei kanna, kuna esimese otsusega sai 8

kuud šokivangistust. Viimased kuriteod on toime pandud katseajal ning peeti vajalikuks tema vahistamist. Kohtumääruse põhjendused:

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole kinnipeetaval vabaduses olemas kindlat töökohta. Isikul

on ametlik töökogemus erinevates ettevõtetes, kuid töökogemused on lühiajalised. Isik ei oska

majanduslikult toime tulla, mida näitavad tema toimepandud varavastased kuriteod. Vangistuses olles toetab materiaalselt ema. Meditsiiniosakonna andmetel on isikul tuvastatud alkoholisõltuvus.

Isikul on nõrk probleemide lahendamise oskus, vajab arendamist psühholoogi abil. Kordab sageli

samu vigu. Isiku eesmärgid on ebarealistlikud ja ei pruugi olla teostatavad. Isikut on korduvalt

karistatud kelmuse, omastamise ja varguse toimepanemise eest. Sellisest käitumisest on isikul välja kujunenud kriminaalsed hoiakud. Ta ei näe teisi variante oma elu korraldamiseks. Elu prioriteediks on oma soovide rahuldamine. Vaatamata sellele, et isikut on korduvalt karistatud, ei

ole teinud vastavaid järeldusi. Isik on korduvalt katsejala pannud toime uue kuriteo, mis näitab suhtumist kriminaalhooldusesse.

Kohus leiab, et katseaja mitteläbimine ja toime pandud uued kuriteod näitavad isiku katseajal

suutmatust ühiskonnas kehtestatud normidest kinni pidada ning talle pandud kohustusi järgida,

mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohus on seisukohal, et

kriminaalhooldus ei ole mõjutanud kinnipeetavat positiivselt. Kohtul puudub veendumus, et

kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

Arvestades, et kuritegude toimepanemise põhjusena poolt on täheldatud materiaalse K.

H

kasu saamise eesmärki ja et isikul vabaduses töökohta garanteeritud ei ole, on uue kuriteo

toime

panemine majanduslike raskuste ilmnemisel tõenäoline. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära

kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/digitaalselt allkirjastatud/

Anu Ammer Kohtunik