1-13-6837/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juulil 2013. a Tartu kohtumajas Kalevi 1 Tartu Kriminaalasja number 1-13-6837 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Kriminaalasi G.G süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 424 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätete järgi Prokurör prokuröri abi Sirle Melk Süüdistatav G.G

elukoht: XXXX; isikukood: XXX;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud ühel korral - Tartu Maakohtu 30.04.2012. a otsusega KarS § 121 järgi 6 kuu vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Ahto Sirendi

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, 249 ja 2565 lg 1 p 2, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada G.G KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud

vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel mõista G.G-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 8 (kaheksa) kuud vangistust, suurendades G.G-le mõistetud 2 kuu

pikkust vangistust Tartu Maakohtu 30.04.2012. a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 (kuus) kuu vangistuse võrra.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada 8 (kaheksa) kuu pikkune vangistus 480 (nelisada kaheksakümmend) tunni üldkasuliku tööga.

KarS § 69 lg 3 alusel määrata G.G üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta.

2

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:

• elama kohtu määratud alalises elukohas XXXX

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.G-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaks) kuuks.

Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 14. augustil 2013. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise

otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeameti liiklusregistri büroosse.

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.G-lt riigituludesse menetluskuludena ½

sundrahast, s.o (kakssada nelikümmend) eurot ja kaitsjale makstud tasu 240 64 (kuuskümmend neli) eurot senti. 80

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulud summas (kolmsada neli) eurot senti 304

80

tasumisele ositi (kaksteist) kuu jooksul järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisest on 12

G.G kohustatud tasuma igakuiselt vähemalt (viiskümmend) eurot senti kuni 25 40 menetluskulude täieliku hüvitamiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või

333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Juhul, kui G.G ei pea kohtu määratud maksegraafikust kinni, pööratakse pärast esimese makse tegemata jätmist kohtuotsus menetluskulude sissenõudmiseks sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

3

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

G.G süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema 27.07.2013. a kuni kella

07.50-ni juhtis Tartumaal Elvas Vellavere teel mootorsõidukit Audi 80 r/m XXX, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati tal väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,79 mg/l, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.G-le karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 65 lg 2 alusel suurendada G.G-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 30.04.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 6 kuu vangistuse võrra, seega ärakandmisele kuulub karistus 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt asendada 8 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, arvestusega, et

ühele vangistuspäevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, seega 480 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata, et üldkasulik töö tuleb sooritada 1 aasta jooksul.

KarS § 69 lg 4 alusel määrata, et üldkasuliku töö sooritamise ajal on G.G kohustatud järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et G.G on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.G süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas

4

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (palga

alammäär on 320 eurot). Kuna tegemist on kiirmenetlusega, peab kohus põhjendatuks

vastavalt KrMS §-le 2565

lg 2 vähendada sundraha suurust poole võrra. Samuti on

menetluskuludeks riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 21.60 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 43.20 eurot, kokku 64.80 eurot.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda,

kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi.

G.G on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma, paludes võimalust maksta neid ositi ühe aasta jooksul, kuna tal puudub töökoht ja ülalpidamisel on alaealine laps. Kohus

leiab, et G.G taotlus tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel rahuldada, kuna kõigi menetluskulude ühe korraga hüvitamine käib talle ilmselgelt üle jõu. G.G-le tuleb tema maksevõimet arvestades anda võimalus hüvitada menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik