1-12-10442/21 · Tartu Ringkonnakohus

1-12-10442

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-10442 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 26. juuni 2013 määrus

vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu L.H kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 ringkonnakohus määras: 1. Jätta Tartu Maakohtu 26. juuni 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.H kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova määruskaebus rahuldamata. 2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Niina Agarjova

Advokaadibüroo kaudu 90 eurot vandeadvokaat Niina Agarjovale tema poolt L.H-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel välja mõista L.H-lt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Niina Agarjova poolt osutatud õigusabi eest 90 eurot riigituludesse.

4. L.H

tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „L.H 1- 12-10442, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse

jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

- 2 - Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

1. Tartu Maakohtu 26.06.2013 määrusega jäeti L.H temale Tartu Maakohtu 16.11.2012 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Tartu Maakohtu 16.11.2012 otsusega tunnistati L.H süüdi KarS § 121 ja § 122 järgi

ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud

karistust 27.03.2012 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o

5 kuud ja 28 päeva vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust. L.H karistusaeg algas 18.12.2012 ja lõpeb 15.06.2014.

2. 12.06.2013 edastas Tartu Vangla maakohtule L.H isikliku toimiku otsustamaks tema vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.

Esimese astme kohtu määruse sisu

3. Maakohus leidis, et L.H tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Maakohus tuvastas, et korduvad kriminaalkaristused L.H, s.h tingimisi karistamine,

mille järel on L.H jätkanud kuritegude toimepanemist, välistavad ennetähtaegse vabastamise elektroonilise valvega käesoleval ajal. Eeltoodu näitab, et L.H vaatamata

lubadustele ei ole valmis täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi. Peale

selle nähtub materjalidest, et L.H on tarvitanud vabaduses süstemaatiliselt alkoholi ning alkoholi mõju all toime pannud kuriteod. L.H ise ei tunnista sõltuvusprobleemi ja nende riskide vähendamiseks ei ole midagi arvestatavat ka toimunud. Lisaks ülalmärgitule ei

vasta L.H tulevane eluruum elektroonilise järelevalve nõuetele ja kõik seal elavad isikud ei ole nõus tema elama asumisega seal. Seega on kõik L.H praegused lubadused

tegelikult reaalse katteta ja kriminaalhooldus elektroonilise järelevalvega paistab äärmiselt problemaatilisena võimalike negatiivsete riskide juures. Võttes arvesse veel L.H poolt toime pandud kuritegude iseloomu ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise kõrget riski 42%

sõltuvusprobleemi taustal, pidas maakohus tema ennetähtaegset vabastamist elektroonilise

järelevalve alla enneaegseks ja põhjendamatuks, kuigi teatud formaalsed tingimused on näiliselt täidetud, s.t et ta on ära kandnud minimaalselt nõutava osa karistusest.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

4.

L.H kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ning L.H tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla.

4.1 Kaitsja märgib, et vangla toetab L.H vabanemist tingimisi enne tähtaega ning leiab, et uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 42% ja uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 23%. L.H töötab vanglas ja töötab soodustuse korras väljaspool vangla territooriumit. Tartu Vangla direktori käskkirjast nr 6-3/132 05.06.2013 nähtub, et L.H käitumine karistuse kandmise ajal on olnud hea ning ta järgib tehtud ettekirjutusi. 4.2 Kaitsja märgib, et L.H on nõus täitma järgmiseid kohustusi: vabanedes vanglast mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele, osaleda

- 3 -

sotsiaalprogrammides, alluda elektroonilisele valvele. L.H on vabanemisel olemas kindel elukoht: XXX talu, XXX vald, Valgamaa. Elektroonilise valve kohaldamiseks antud

aadressile on oma nõusoleku andnud eramu omanik S. T, kes on L.H elukaaslane. Suhted elukaaslaste vahel on head. Lisaks sellele on S. T 6 last, neist kaks on L.H-ga

ühised lapsed. S. T ja lapsed ootavad väga L.H naasmist koju. Kogu pere vajab L.H

kodus ja tema toetust, kuna S. T terviseseisund on kehv, sest hiljuti elas ta läbi peaoperatsiooni. 4.3 Vabanedes ei peaks L.H olema probleeme tööle asumisel. Varem on L.H teinud metsatöid, käinud tegemas juhutöid, pidanud loomi ning tegelenud talupidamisega, mis

on piisavaks töökogemuseks jätkamaks seadusekuulekat elu. L.H

saab

töövõimetuspensioni, mis on samuti üheks tuluallikaks. Need eeldused võimaldavad L.H katta tasumata nõuded summas 499 eurot, mis on väike summa.

4.4 Alkoholi tarvitamise probleemid käesoleval hetkel puuduvad, kuna probleemi tunnistamine on oluline samm probleemi lahendamiseks. L.H on lubanud vabanedes

täiesti kainelt jätkata oma elu. Vangistuses on ta avaldanud soovi osaleda Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupi töös, millest võib järeldada, et L.H on kindlalt tunnistanud oma sõltuvusprobleemi ning on valmis sellega seotud riske vähendama.

4.5 Kaitsja märgib, et olulisteks faktideks on samuti asjaolud, et L.H kannab oma esimest vangistust ning distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Tema käitumine

vanglas on laitmatu, mis on üheks põhjuseks, miks L.H vabanemist allutamisega käitumiskontrollile toetab ka Tartu Vangla. L.H on tunnistanud, et vanglas viibimisest

oli tema jaoks kasu. Tema tulevikuplaanideks on töötada, kasvatada lapsi, ennast ravida.

Seega leiab kaitsja, et vabanemisel on L.H olemas kõik võimalused elada seaduskuulekalt.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

5. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et L.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Maakohus on L.H puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt sedastab ringkonnakohus järgnevat. 6. Kohtukolleegium on seisukohal, et varasem elukäik ei võimalda L.H käesoleval

hetkel tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada elektroonilise valve kohaldamisega.

L.H on kriminaalkorras karistatud 3 korda. L.H suhtes on korduvalt

kohaldatud kriminaalhooldust ja katseaega, kuid need on ebaõnnestunud. Ta on rikkunud kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning viimati pani ta kuriteod toime katseajal. Seega ei teki

ringkonnakohtul vaatamata L.H lubadustele elada edaspidi seadusekuulekalt

veendumust, et katseaeg ning kriminaalhooldus avaldavad talle soovitud mõju, seda ka elektroonilise valve kohaldamisega. 7. Seoses määruskaebuses esitatud väitega, et L.H soovib pühenduda vabaduses oma

perekonnale, märgib kohtukolleegium, et perekond ei ole motiveerinud L.H

varasemalt õiguskuulekalt elama. Tema viimaste kuritegude kannatanuteks olid tema alaealised tütred, mistõttu ei ole kohtukolleegiumi hinnangul ka elektrooniline valve piisav meede uute kuritegude ärahoidmiseks. 8. Ringkonnakohus hindab L.H õiguskuulekat käitumist vanglas, kuid leiab, et edasine vangistuses viibimine avaldaks L.H-le jätkuvalt positiivset mõju, kuna ta saab osaleda

kuriteoriske maandavates programmides. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on

- 4 - L.H-le planeeritud taasühiskonnastavad tegevused 2013. a III kvartalisse. Samuti saab L.H jätkuvalt tegeleda oma alkoholiprobleemiga, mis on eriti oluline, kuna L.H

on kuritegusid toime pannud alkoholijoobes. Ühtlasi leiab kohtukolleegium, et L.H poolt käesolevaks hetkeks ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt väike võrreldes

talle mõistetud kogukaristusega, mistõttu on tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. 9. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 10. L.H peab KrMS § 187 lg 2 alusel hüvitama menetluskulu, milleks on kaitsjatasu 90 eurot maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest.

Tiit Lõhmus Mati Kartau Maarika Kuusk