1-13-2737/15 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-2737 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Paavo Randma, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 6. juuni 2013 kohtuotsus kokkuleppemenetluses menetluskulude väljamõistmise osas Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav R.H (R.H) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 189 lg-st 3, § 191 lg-st 2, §-st 390, § 337 lg 1 p-st 4:

1. Tühistada maakohtu otsus menetluskulude korraga hüvitamise kohustuse osas.

2. Teha menetluskulude hüvitamise korra osas uus otsus, määrates R.H-le kohustuseks tasuda maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulud 1842,66 ositi ühe aasta jooksul järgmiselt:

- alates 2013. a augustist kuni 2014. a juunini (k.a) igakuiselt menetluskulu osamaksena 153,55 eurot ning 2014. a juulis viimane menetluskulu osamaksena 153,61 eurot,

- igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev,

- menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011, Swedbank nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal nr

333416110002, maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus „R.H 1-13-2737 kohtukulud“.

3. Rahuldada osaliselt R.H määruskaebus.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

1. kokkuleppemenetluses süüdi Viru Maakohtu 06.06.2013 otsusega mõisteti R.H KarS § 422 lg 2 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust, mis jäeti §74 lg 1 alusel tingimisi 2 aastase katseajaga kohaldamata.

1.1. Sama otsusega mõisteti R.H-lt KrMS § 180 lg 1 alusel välja menetluskulud:

sundraha 800 eurot, ekspertiisitasu 1041 eurot 76 senti ja kaitsjale toimiku materjalidest koopia tegemise kulud 90 senti.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu 2. taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude väljamõistmise osas ja uue R.H

määruse tegemist, millega jätta ekspertiisitasu summas 1041,76 eurot ja sundrahast summa

400 eurot riigi kanda ning ülejäänud menetluskulud summas 400,90 eurot määrata hüvitamisele ositi kahe aasta jooksul.

2.1. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus menetluskulude väljamõistmisel süüdistatava varalist seisundit arvestanud. R.H märgib, et tal ei ole menetluskulude täielik tasumine raske varalist seisundi tõttu võimalik. Määruskaebuse kohaselt on R.H tuvastatud liiklusavarii tulemusena 60% ulatuses töövõimetus, tema ainus sissetulek on

töövõimetuspension 161,01 eurot ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot ning ta on töötu, kuna töö leidmine on tervisliku seisundi tõttu raske. Lisaks on R.H 3 alaealist last, tema pensionist peetakse igakuiselt kinni elatis summas 80,50 eurot ning elatise võlg on 01.07.2013 seisuga 3519,28 eurot. Seega jääb määruskaebuse kohaselt R.H igapäevaseks elamiseks ja teiste laste ülalpidamiseks 134,21 eurot.

Vastus määruskaebusele

3. Ringkonnakohus määras 03.07.2013 määrusega määruskaebemenetlustele seisukohtade esitamise tähtajaks 10.07.2013. Määratud tähtajaks ringkonnakohtule täiendavaid seisukohti ei esitatud.

Ringkonnakohtu seisukoht

4. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb maakohtu otsus menetluskulude väljamõistmise osas osaliselt tühistada ja teha uus otsus menetluskulude ositi ühe aasta jooksul tasumise võimaldamise kohta. Määruskaebuses esitatud taotlused menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ja tasumise tähtaja pikendamiseks 2 aastaks kolleegiumi hinnangul põhjendatud ei ole.

5. Vastavalt Riigikohtu lahendi 3-1-1-38-11 p-le 27 arvestatakse menetluskulude riigi kanda jätmise otsustamisel lisaks süüdimõistetu varalisele seisundile ka toimepandud kuriteo iseloomu. R.H kaitsja tasu on juba jäetud riigi kanda ning ringkonnakohtu hinnangul ei esine niivõrd erandlikke asjaolusid, mis tingiksid ka ekspertiisitasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast poole riigi kanda jätmist. Kuigi süüdimõistetule on määratud 60% ulatuses töövõimetus, tal puudub praegu töökoht ning tema sissetulekuks on töövõimetuspension 161,01 eurot ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on alaealised lapsed, ei oleks ringkonnakohtu hinnangul kuriteo iseloomu arvestades menetluskulude riigi kanda jätmine õigustatud. R.H on Viru Maakohtu 06.06.2013 otsuse kohaselt liiklusnõuete rikkumise tõttu põhjustanud kahe inimese surma, mistõttu on tal KrMS § 175 lg-st 1 tulenev kohustus tasuda nii ekspertiisitasu kui ka sundraha. R.H-le seoses üldhaigestumisega määratud 60%-ne töövõimetus 31.10.2012 kuni 31.10.2014 ei takistaks tal kergemate tööde tegemist ning töövõimetusega seoses tekkivate lisakulude katmiseks on süüdistatavale määratud riigi poolt töövõimetuspension ja sotsiaaltoetus. Ringkonnakohus märgib vastuseks määruskaebusele, et ka juhul, kui R.H ei õnnestu menetluskulude tasumiseks oma olemasolevat vara müüa või täiendavat sissetulekut leida, ei pöörata ™S § 66 jj ning § 131 jj kohaselt täitemenetluses tema varale sissenõuet tema perele toimetulekuks hädavajalikule varale.

5.2. välja mõistetud menetluskulude riigi kanda jätmine ei ole kolleegiumi Kuigi R.H-lt

hinnangul põhjendatud, tuleks süüdistatava varalist seisundit arvestades võimaldada tal menetluskulude hüvitamist ositi ühe aasta vältel.

KrMS § 423 ja § 417 lg-st 2 tulenevalt on süüdimõistetu reeglina kohustatud tasuma menetluskulud korraga täies ulatuses kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul. KrMS § 180 lg 3 võimaldab aga kohtul süüdistatava maksevõimet arvestades määrata menetluskulude hüvitamise ositi. Samas ei või KrMS §-st 424 tulenevalt rahalise kohustuse ositi maksmisel selle tasumise tähtaeg ületada ühte aastat. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus R.H on kohtutäituri 10.06.2013 tõendi kohaselt 01.07.2013 seisuga elatise võlg 3519,28 eurot ning tema töövõimetuspensionist peetakse kohtutäituri poolt võlgnevuse katteks igakuiselt kinni ligi 80 eurone summa, R.H sissetuleku moodustavad eelpool nimetatud töövõimetuspension 161,01 eurot ja sotsiaaltoetus 53,70 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on 3 alaealist last, on põhjendatud süüdistatavale menetluskulude ositi tasumise võimaldamine. See annaks võimaluse R.H leida igakuiselt täiendavaid sissetulekuallikaid oma vara müümise või uue töö otsimise kaudu.

6. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus R.H määruskaebuse osaliselt, tühistab maakohtu otsuse menetluskulude korraga hüvitamise kohustuse osas ning määrab R.H-le kohustuse tasuda menetluskulud 1842,66 ositi ühe aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2013. a augustist kuni 2014. a juunini (k.a) igakuiselt menetluskulu osamaksena 153,55 eurot ning

2014. a juulis viimane menetluskulu osamaksena 153,61 eurot; 2) igas kuus tasutava osa tasumistähtaeg on kuu 25. kuupäev.

Tiit Lõhmus

Paavo Randma

Mati Kartau