4-13-4815/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

Harju Maakohus

24. juuli 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas

Väärteoasja number

4-13-4815

Kohtukoosseis

Kohtuistungi sekretär

Kohtunik Katre Poljakova

Liilia Kesküla

Väärteoasi

I.Z väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi;

Menetlusalune isik

I.Z,

isikukood XXX, Eesti Vabariigi

kodanik, töökoht: Autoteenindus, elukoht: XXX;

Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus

talituse esindaja Mari-Liis Reidi

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada I.Z Liiklusseaduse § 201

lg 2 järgi mõista temale karistuseks arest 10

(kümme) päeva. 2.

Lugeda I.Z-ile mõistetud karistusest

kantuks 1 päev 24.juuli 2013.a.

3. KarS § 66 lg 1 alusel arvestades I.Z-i

perekondlikku seisu võimaldada aresti kanda ositi,

määrates, et järjest ärakantava aresti kestvus peab

olema vähemalt 2 päeva.

4. Vabastada I.Z kohtusaalis.

5. Kohustada I.Z arest ära kanda hiljemalt

31.augustiks 2013.a Põhja Prefektuuri arestimajas

Rahumäe tee 6.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse

peale

võib

edasi

kaevata

Tallinna

Ringkonnakohtule,

teatades

kirjalikult

apellatsiooni

esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

kättesaadav. Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna jaoskonna politseikadett A. Bõstrov on 24.07.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1271357 selle kohta, et I.Z 24.07.2013.a kella 04.17 ajal Harjumaal, Tallinnas, Magdaleena maja nr 3 juures liikudes Asula põik suunas juhtis mootorsõidukit BMW reg nr XXX, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p1 ja LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab menetlusaluse isiku isikusamasuse, teeb teatavaks kohtukoosseisu. Kohus selgitas 24.07.2013.a kohtuistungil menetlusalusele isikule tema õigusi ja kohustusi (V™S § 19 järgi). Õigused ja kohustused olid menetlusalusele isikule arusaadavad. I.Z selgitas kohtuistungil, et ta ei vaja kaitsjat. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik I.Z tunnistas end Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 24.07.2013.a toimunud kohtuistungil, temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige, märkides, et mootorsõiduki rooli istus ta sellepärast, et tal oli valida, kas sinna läheb lausalkoholijoobes olev isik või tema. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et I.Z tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi arestiga kokku 10 päeva. Karistuse kandmise algust lugeda alates kinnipidamisest. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – I.Z inkrimineeritud väärtegu LS §

201 lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti ning seda seetõttu, et kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 24.07.2013.a puudus menetlusalusel isikul juhtimisõigus, isikul kehtivaid juhilubasid ei ole. Menetlusalune isik I.Z on kinnitanud, et tema sõitis tol päeval lubadeta sundolukorras olles, valida oli, kas istub rooli ise või alkoholijoobes olev isik. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärtegude toimepanemises tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 järgi väärteo toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – I.Z teadis s.t pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus, kuid vaatamata sellele asus I.Z 24.07.2013.a mootorsõidukit juhtima. Kohus märgib, et I.Z karistati samalaadse väärteo toimepanemise eest Harju Maakohtu poolt arestiga 10.06.2013.a. Käesolev väärteoepisood on tõendamist leidnud menetlusaluse isiku 24.07.2013.a antud ütlustega, millistest nähtub, et I.Z kinnitab, et tema juhtis mootorsõidukit omata juhtimisõigust, seda selleks, et takistada purjus isikut rooli minemast, I.Z suhtes 24.07.2013.a koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga, I.Z suhtes 24.07.2013.a koostatud isiku kinnipidamise protokolliga, I.Z suhtes 24.07.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, I.Z suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, Maanteemati Liiklusregistri väljavõttega I.Z juhtimisõiguse andmete kohta, 17.05.2013.a I.Z suhtes koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, Harju Maakohtu 10.06.2013.a kohtotsuse väljatrükiga väärteoasjas nr 4-13-3728.

Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud I.Z käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud toime ühe teo, milleks on sõiduki juhtimisõiguseta juhtimine, isikule mootorsõiduki juhtimisõigust omistatud ei ole. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval hetkel asub kohus seisukohale, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Kohus asub seisukohale, et I.Z ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda, milline näitab temapoolset küünilist suhtumist kaaskodanike elu ja tervisesse. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid ja asjaolu, et menetlusalusel isikul on varasemast kehtivad rahalised karistused, mis on osaliselt tasumata, siis ei pea kohus võimalikuks I.Z karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on I.Z ka varasemalt samalaadse väärteo toimepanemise eest karistatud.

Seega ei ole I.Z hoolimata varem määratud karistusest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Arvestades I.Z-i perekondlikku ja tööalast seisu võimaldada tal arest ära kanda ositi KarS § 66 lg 1 kohaldamisel. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/