1-03-143/23 · Tartu Ringkonnakohus

1-03-143

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2013 Tartu

Kriminaalasja number

1-03-143 (02259001421)

Kohtukoosseis

Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk

Kohtuistungi sekretär

Kohtuistungil osalesid

Helin Jõgi

_

Vaidlustatud kohtulahend

Lääne-Viru Maakohtu 28. mai 2003 vahistamismäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu

R.E

(R.E)

kaitsja

advokaat Epp Landbergi määruskaebus

RESOLUTSIOON

Juhindudes

KrMS

§-st

tühistada

Lääne-Viru

Maakohtu

28.

mai

2003

vahistamismäärus, rahuldada süüdimõistetu R.E kaitsja advokaat Epp Landbergi määruskaebus ja vabastada R.E, IK xxx, viivitamatult vahi alt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

R.E mõisteti Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2003 otsusega süüdi KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistati 1 aastase vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 19.04.2002 Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud kandmata karistuse 8 kuu vangistuse võrra ning loeti liitkaristuseks 1 aasta ja 8 kuud vangistust, millest KarS § 68 alusel luges kohus kantuks eelvangistuses viibitud aja 12 päeva, misjärel R.E jäi kanda 1 aasta 7 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendas kohus vangistuse 2352 tunni üldkasuliku tööga (ÜKT), mille tegemise ajaks määrati KarS § 69 lg 3 alusel 2 aastat. R.E-le määrati kriminaalhooldaja ning ta allutati KarS § 69 lg 4 alusel käitumiskontrollile.

Kriminaalhooldaja esitas 15.04.2003 erakorralise ettekande R.E ÜKT tegemise peatamiseks, kuna R.E oli teatanud, et ta elab ja töötab Tallinnas, mistõttu ei ole tal võimalik Tapal ühiskondlikku tööd sooritada. 27.05.2003 arutati kohtuistungil kriminaalhooldusosakonna taotlust R.E ühiskondliku töö tegemise aja peatamiseks. R.E kohtuistungile ei ilmunud. Kohtunik tutvustas kohtuistungil Järva Maakohtu määrust, millega oli 20.05.2003 kuulutatud R.E tagaotsitavaks. Prokurör taotles ka käesolevas asjas R.E tagaotsitavaks kuulutamist ja tabamisel vahi alla võtmist.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Lääne-Viru Maakohtu 28.05.2003 määrusega kuulutati süüdimõistetu R.E tagaotsitavaks ning valiti temale tõkendina vahi all pidamine. Lääne-Viru Maakohus tõi määruses välja, et R.E ei ilmunud ühiskondliku töö tegemise aja peatamise arutamiseks kohtuistungile, kuigi kutse oli R.E elukohas vastu võetud. R.E ei ilmunud ka Järva Maakohtu istungile 20.05.2003 ning seal kuulutati ta tagaotsitavaks ning tõkendina valiti vahi all pidamine. Maakohus leidis põhjendatud olevat prokuröri ettepaneku, et R.E tuleb ka käesolevas asjas kuulutada tagaotsitavaks ning valida talle tõkendina vahi all pidamine, muidu tema küsimust lahendada ei saa.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

R.E kaitsja taotleb Lääne-Viru Maakohtu 28.05.2003 määruse tühistamist ning R.E vahi alt vabastamist. Kaitsja on seisukohal, et kuna Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2003 kohtuotsuse täitmine on aegunud, on ära langenud alus R.E vahi all pidamiseks. Kaitsja tugineb KarS § 82 lg 1 p-le 2, mille kohaselt otsust ei asuta täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja toob välja, et karistusotsus jõustus 21.01.2003. Vastavalt Ida Politseiprefektuuri teatele 17.03.2009 teavitati Viru Maakohut, et 12.03.2003 sai Eesti Vabariigi välisministeerium kinnituse Aix en Province’i Cour d’Appel’is peaprokuröri kabinetist Prantsusmaalt, et R.E on süüdimõistetud ja teda on karistatud 4 aastase vangistusega.

Nimetatud teate sai Viru Maakohus kätte 20.03.2009. Kaitsja viitab, et 28.12.2009 toimus Viru Maakohtus kohtuistung, kus arutati Viru vangla kriminaalhooldusosakonna taotlust R.E karistuse täitmisele pööramiseks. Kohtuistungi protokollist nähtub, et istungil osalenud prokurör on leidnud, et Euroopa vahistamismäärust ei ole selles asjas mõtet teha, kuna kardetavasti ei võta Justiitsministeerium seda töösse ning et asi ei aegu, kuni R.E välisriigis viibib. Määruskaebuses leiab kaitsja, et otsuse täitmine ei ole KarS § 82 lg 2 p 4 alusel peatunud.

Kaitsja möönab, et R.E tõepoolest viibis välisriigis, kuid märgib, et ei ole tõendeid selle kohta, et teda ei oleks antud välja või teda ei saanud anda välja Eesti Vabariigile. Kaitsja juhib tähelepanu, et vastavalt Pärnu Maakohtu poolt 17.04.2008 välja antud Euroopa vahistamismäärusele anti R.E Eesti Vabariigile välja, mistõttu ei oleks olnud takistusi taotluse esitamiseks tema väljaandmiseks. Viru Maakohus aga sellesisulist taotlust ei esitanud, seega ei ole täidetud KarS § 82 lg 2 p 4 sätestatud eeldus kohtuotsuse täitmise aegumise peatamiseks.

Kaitsja sõnul on vaieldamatult möödunud 3 aastat eelnimetatud ajast, millal Viru Maakohus oleks saanud taotleda R.E välja andmist, s.o 2009 aastast, seega on kohtuotsuse täitmine aegunud. Lisaks eelpool kirjeldatud aegumisele taotleb kaitsja tõkendi muutmist ka põhjusel, et ettekande tegemise ajal kehtinud justiitsministri 23.08.2002 määrusega kehtestatud „Üldkasuliku töö korraldamise juhend“ (edaspidi: juhend) nägi ette eriregulatsiooni, kuidas toimub üldkasuliku töö puhul erakorraliste ettekannete esitamine. Juhendi § 17 lg 1 sätestas kohustusliku kirjaliku hoiatuse tegemise kohustuse ning lg 3 nõudis, et süüdimõistetu poolt allkirjastatud kirjalik hoiatus lisatakse üldkasuliku töökohustuse täitmise toimikusse.

Juhendi § 18 lg 1 sätestas, et kui süüdimõistetu ei ole oma käitumist parandanud vaatamata kirjalikule hoiatusele, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata süüdimõistetule mõistetud vangistus täitmisele. Kaitsja leiab, et kriminaalhooldaja rikkus juhendit, esitades erakorralise ettekande, kuigi puudusid selleks eelnevalt tehtud kirjalikud hoiatused. Kirjalike hoiatuste puudumist kinnitas kriminaalhooldaja 12.06.2013 toimunud kohtuistungil. Kaitsja arvates puudus alus erakorralise ettekande esitamiseks, kuna olid täitmata selle esitamiseks juhendi alusel sätestatud eeldused, mistõttu on erakorraline ettekanne, mille alusel karistuse täitmisele pööramist taotletakse, ebaseaduslik.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega ning läbivaadatava kriminaalasja toimiku materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja R.E vahi alt vabastada. Ringkonnakohtu hinnangul on Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2003 kohtuotsuse täitmine aegunud KarS § 82 lg 1 p 2 alusel.

2. Esmalt analüüsib ringkonnakohus maakohtu 28.05.2003 määruse seaduslikkust ning põhjendatust määruse tegemise ajal. Kohtuotsusest kõrvalehoidumine oli sätestatud eraldi vahistamisalusena KrMK § 73 lg 1, mille kohaselt vahi alla võtmist tõkendina võis kahtlustatava, süüdistatava või kohtualuse suhtes kohaldada kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmise või uue kuriteo toimepanemise vältimiseks, samuti kohtuotsuse täitmise tagamiseks. Maakohtu määrusest nähtub üheselt ja selgelt, et maakohus lähtus R.E-le tõkendina vahi all pidamise kohaldamisel kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise ohu kaalutlustest. Nimelt tugines maakohus asjaoludele, et R.E ei ilmunud üldkasuliku töö tegemise aja peatamist arutatud kohtuistungile 27.05.2003 ega teatanud ka mingit põhjust kohtuistungilt puudumiseks, kuigi kutse oli tema elukohas vastu võetud. Samuti ei olnud R.E ilmunud Järva Maakohtu kohtuistungile 20.05.2003, misjärel kuulutas Järva Maakohus R.E tagaotsitavaks ning kohaldas tema suhtes tõkendina vahi all pidamist. Juhindudes KrMK § 3371 ja KarS § 74 lg 4 kuulutas ka Lääne-Viru Maakohus 28.05.2003 määrusega R.E tagaotsitavaks ning kohaldas tõkendina R.E suhtes vahi all pidamise. Ringkonnakohus on eeltoodule tuginedes veendumusel, et R.E suhtes tuli kohaldada tõkendina vahi all pidamist ning maakohtu 28.05.2003 määrus oli seaduslik ja põhjendatud.

3. Küll aga on ringkonnakohus seisukohal, et Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2003 kohtuotsuse täideviimine on aegunud, mis tähendab, et R.E suhtes kohaldatud vahistamisalus on ära langenud. KrMK § 325 lg 1 sätestas, et kui apellatsioonkaebust või -protesti ei esitatud, jõustus kohtuotsus nende esitamise tähtaja möödumisel. Maakohtu 10.01.2003 otsusest tulenevalt oli otsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebust või –protesti 10 päeva jooksul (tl 124). Ringkonnakohus nõustub eeltoodu alusel kaitseväitega, et kohtuotsus jõustus 21.01.2003. KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt ei asuta otsust täitma, kui otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat teise astme kuriteo asjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Seega pidi kohtuotsuse täitmine aeguma 21.01.2006. Kuna R.E ei ilmunud Lääne-Viru Maakohtus 27.05.2003 toimunud kohtuistungile ega olnud mõni päev varem ilmunud ka Järva Maakohtu 20.05.2003 kohtuistungile, siis kuulutas maakohus 28.05.2003 määrusega R.E tagaotsitavaks ning kohaldas tõkendina vahi all pidamist. 20.05.2003 oli samad tõkendid määranud R.E-le Järva Maakohus. Nagu maakohtu 28.05.2003 määrusest nähtub, ei olnud R.E põhjused kohtuistungitele mitteilmumiseks teada ega olnud võimalik tema asukohta kindlaks teha, mis on ringkonnakohtu hinnangul küllaldane alus arvamaks, et isik hoidus kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest. Selleks ajaks, mil isik hoidub kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest, peatub KarS § 82 p-st 1 tulenevalt kohtuotsuse täitmise aeg.

3.1. Lääne-Viru Politseiprefektuuri vastuskirjas 02.12.2003 kohtunik L. Sarnetile nenditakse, et R.E asukoht on teadmata (tl 142). Ida Politseiprefektuuri vastuskirjas 24.05.2005 teatatakse, et Rakvere politseiosakonnale on laekunud operatiivinformatsioon, et tagaotsitava võimalik asukoht on Hispaanias (tl 144). Juba kindlamad andmed R.E viibimise kohta Hispaanias nähtuvad Ida Politseiprefektuuri vastuskirjast 24.10.2005 (tl 146).

Ida

Politseiprefektuuri vastuskirjas 15.01.2007 seisab, et R.E viibib Saksamaal või Hispaanias (tl 150) ning vastuskirjas 08.01.2008 on Rakvere politseiosakonnale laekunud operatiivinformatsiooni kohaselt R.E asukohaks Hispaania Malaga piirkond (tl 152). KarS § 82 lg 1 p 4 kohaselt on otsuse täitmine peatunud ajaks, mil isik on välisriigis ja teda ei anta välja või teda ei saa välja anda. Viidatud vastuskirjadest ilmneb R.E viibimine välisriikides. Ringkonnakohtu hinnangul ei saanud vastuskirjadest määratletava ajavahemiku kestel R.E välja anda, kuna ta viibis vabaduses ning politseile laekunud informatsioon ei võimaldanud tema täpset asukohta kindlaks teha. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et ka KarS § 82 lg 2 p 4 eeldused otsuse täitmise aegumise peatumiseks olid täidetud.

3.2. Pärnu Maakohus andis 17.04.2008 välja Euroopa vahistamismääruse (tl 153-156). Ida Politseiprefektuuri 17.03.2009 teate kohaselt sai 12.03.2009 Eesti Välisministeerium kinnituse Aix en Province’i Cour d’Appel’is peaprokuröri kabinetist Prantsusmaalt, et Eesti Vabariigi poolt tagaotsitav R.E on süüdi mõistetud ning karistatud 4-aastase vangistusega, samuti et R.E antakse Saksamaale 2013. a üle (tl 158). Ringkonnakohus leiab, et kui isik on süüdi mõistetud ning kannab karistusena vangistust, siis ei saa ilmselgelt enam tema karistuse kandmisest kõrvalehoidumine kõne alla tulla. Seega langes ära KarS § 82 lg 2 p 1 sätestatud aegumise peatumise alus. Ringkonnakohtu hinnangul on õige kaitseväide, et puudusid takistused taotluse esitamiseks R.E väljaandmiseks, arvestades, et Pärnu Maakohus oli 17.04.2008 andnud välja Euroopa vahistamismääruse. Prokurör väljendas Viru Maakohtu 28.12.2009 kohtuistungil, kus arutati R.E-le Lääne-Viru Maakohtu 10.01.2003 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramist, et Euroopa vahistamismäärust ei ole mõtet selles asjas teha ning järgmises sõnavõtus, et R.E on Eestile välja antud (tl 162). Ringkonnakohus on seisukohal, et kui riigile on võimalik isik välja anda, kuid riik on passiivne ega otsusta isiku kohese väljaandmise kasuks, siis ei saa enam olla tegemist juhuga, kus isikut välja ei anta või teda ei saa välja anda. Aegumistähtaja kulgemine või peatumine sõltub vastavalt sellest, kas riik suudab tagada kohaldatud karistuse täitmist või mitte. Ringkonnakohtu hinnangul oleks Eesti suutnud R.E suhtes karistuse täitmisele pööramist tagada juba 2009. a. Sellest tulenevalt langes aegumise peatumise alusena ära ka KarS § 82 lg 2 p 4 ning aegumistähtaeg 10.01.2003 kohtuotsuse täitmiseks kulges edasi. Ringkonnakohus jagab kaitsja arvamust, et vaieldamatult on nüüdseks kolm aastat möödunud ajast, millal Viru Maakohus oleks saanud taotleda R.E välja andmist.

3.3. Kehtivas õiguses on seadusandja KrMS § 429 näol ette näinud vahistamisalusena süüdimõistva kohtuotsuse täitmise tagamise, kui esineb oht, et süüdimõistetu hoidub kõrvale või võib hoiduda kõrvale kohtuotsuse täitmisest. Kuna ringkonnakohus on eelnevalt tuvastanud, et maakohtu 10.01.2003 otsuse täitmine on aegunud, siis pole alust seda otsust täita ega tagada. Seepärast on vahistamisalus R.E suhtes ära langenud ning maakohtu 28.05.2003 vahistamismäärus ei ole enam seaduslik.

4. Mis puudutab kaitsja teist väidet erakorralise ettekande hoiatamiskohustuse rikkumise kohta, siis jätab ringkonnakohus sellesse süüvimata ning märgib järgnevat. Kaitsja esmane väide põhineb kohtuotsuse täitmise aegumisel. Ringkonnakohus jõudis oma arutluskäigus järeldusele, et kohtuotsuse täitmine on tõepoolest aegunud ning sellele tuginedes rahuldab määruskaebuse täielikult. Sellega on määruskaebuse eesmärk saavutatud ning puudub vajadus kaitsja väidet kriminaalhooldaja poolt „Üldkasuliku töö korraldamise juhendi“ rikkumisest vaagida.

5. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu 28.05.2003 vahistamismääruse, rahuldab määruskaebuse ja vabastab R.E vahi alt. KrMS § 131 lg 5 kohaselt vabastatakse vahistamise aluse puudumise korral isik viivitamata. Sellest lähtuvalt kuulub R.E viivitamatult vahi alt vabastamisele.

Mati Kartau Paavo Randma Maarika Kuusk