1-13-3218/23 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

24. juuli 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-13-3218 Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 25. juuni 2013

määrus, millega jäeti rahuldamata K.R-i

taotlus talle kehtestatud suhtlemiskeeldude tühistamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatava K.R-i määruskaebus

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 tühistada Tartu Maakohtu 25. juuni 2013 määrus ja saata

K.R-i taotlus talle kehtestatud suhtlemiskeeldude tühistamiseks Tartu Maakohtule uuesti lahendamiseks samas kohtukoosseisus.

Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord.

Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu

Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest.

Asjaolud Tartu Maakohtu 02.05.2013 määrusega anti K.R kohtu alla KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ning kohtuistungi ajaks määrati 22-24.11.2013.

Kohtu alla andmise määrusega tühistati tema suhtlemiskeeld oma ema J.M. ja võimaldati suhelda kirja ja telefoni teel ning kohtuda vastavuses Vangistusseaduses toodule.

K.R esitas 12.06.2013 taotluse tühistada tema suhtes kehtestatud suhtlemispiirangud täielikult ja võimaldada tal suhelda oma tulevase elukaaslasega. Prokurör oma 20.06.2013 kirjaga maakohtule teatas, et ei nõustu K.R-i osas lisapiirangute täieliku tühistamisega.

- 2 - Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohtu 25.06.2013 määrusega jäeti K.R-i taotlus temale kehtestatud suhtlemiskeeldude tühistamiseks rahuldamata. Maakohus leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata selle umbmäärasuse tõttu, kuna K.R on täpsustamata isikute ring, kellega ta soovib suhelda. Ta on märkinud, et soovib suhelda oma tulevase elukaaslasega, kuid ei ole näidanud sellekohaseid isikuandmeid. Maakohus märkis, et kui K.R täpsustab, kellega ta soovib suhelda, siis saab kohtunik ka seisukoha võtta. Ühtlasi maakohus tõi välja ka selle, et üldmenetluses formeeruvad isikulistest tõendiallikatest

lähtuvad tõendid alles kohtuistungil kohtulikul uurimisel ning seetõttu säiliks ka

suhtlemispiirangute tühistamisega reaalne oht kriminaalmenetluse kahjustamiseks. Kuna

prokurör ei ole nõus lisapiirangute täieliku tühistamisega, siis kohtunik ei tohiks menetluslikult prokuröril takistada planeeritud uurimistaktikat läbi viia.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

K.R palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega tühistada tema suhtes kehtestatud suhtlemispiirangud ja lubada tal suhelda oma elukaaslase J.S. ning ka teiste isikutega.

Määruskaebuse kohaselt peaks tal olema võimalus elukaaslase ja ka teiste kriminaalasjaga mitteseotud isikutega suhelda. Kaebaja märgib, et „prokuröri taktika“ ei saa olla põhjuseks, miks ta ei saaks tema kriminaalasjaga mitteseotud isikutega suhelda. K.R märgib ka seda, et ta on oma süüd tunnistanud ja järelikult suhtlemispiirangute tühistamine ei saa enam asja kohtulikku arutamist mõjutada.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja K.R-i taotlus saata maakohtule uuesti lahendamiseks samas kohtukoosseisus.

Selline järeldus tuleneb eelkõige maakohtu enda määrusest, kus leiti, et taotlust ei saa lahendada selle umbmäärasuse tõttu ja kohustati K.R täpsustama isikute ringi, kellega ta soovib suhelda.

Oma määruskaebuses K.R on näidanud isikute andmed, kellega ta soovib suhelda. Samuti on ta ära toonud omapoolsed põhjendused, miks tema taotluse rahuldamiseks ei tohiks menetluslikke takistusi olla. Ringkonnakohus märgib, et nüüd on maakohtul võimalik seisukoht võtta ja konkretiseeritud taotlus lahendada. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat. Ringkonnakohus möönab, et vahistamine piirab oluliselt isikuõigusi, sh vabadusõigust ja ka

perekonnaõigust. Tõene on määruskaebuses esitatud väide, et vahistatu perekonnaelu puutumatus on oluline väärtus, mille suhtes tuleb kriminaalasjades õigusemõistmise huvides rakendada võimalikult vähe piiranguid. Kohtukolleegium märgib, et piirangud on õigustatud juhul, kui nad on saavutatava eesmärgi suhtes proportsionaalsed. Seega kuigi kohtueelne menetlus on kriminaalasjas lõpule viidud ning käesoleval hetkel on kriminaalasi maakohtu menetluses, ei saa ringkonnakohtu hinnangul pelgalt nimetatud asjaolu

pinnalt järeldada, justkui KrMS § 1431

ja VangS § 102 alusel K.R-ile kohaldatud suhtlemispiirangud on automaatselt minetanud oma tähtsuse.

- 3 -

Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et K.R-i suhtes lisapiirangute täieliku

tühistamise taotluse lahendamisel on vajalik kõiki eeltoodud asjaolusid nende kogumis kaaluda ja põhjendada, miks taotlus rahuldatakse või rahuldamata jäetakse.

Mati Kartau

Paavo Randma Maarika Kuusk