1-12-4332/81 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U O T S U S

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juulil 2013. a, Tartus Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-12-4332 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtunikud Kaie Uusen ja Aivar Paapsi Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör T. Liiva Kriminaalasi Erki Lajali (Lajal) süüdistuses KarS § 121 ja § 114 p 1 järgi; Kristo Raua (Raud) süüdistuses KarS § 114 p 1 järgi; P.K süüdistuses KarS § 306 lg 1 järgi; Ege-

Rita Uibose (Uibos) süüdistus KarS § 307 lg 1 järgi Süüdistatav Erki Lajal

Asukoht: Tartu, Turu 56 (Tartu Vangla) Isikukood: 39208222751 Kodakondsus: Eesti Vabariigi kodakondsus Haridus:

XXX Emakeel:

XXX Töökoht: XXX Karistatus: väärteo korras varem karistatud kolmel (3) korral ja kriminaalkorras varem karistamata

Tõkend: alates 14.11.2011 vahistatud, kinni peetud kahtlustatavana 12.11.2011 Kaitsja määratud korras advokaat Rainer Objartel Süüdistatav Kristo Raud

Asukoht: Tartu, Turu 56 (Tartu Vangla) Isikukood: 38907212736 Kodakondsus: Eest Vabariigi kodakondsus Haridus:

XXX Emakeel:

XXX Töökoht: XXX

2 Karistatus: väärteo korras varem karistatud kümnel (10) korral ja kriminaalkorras varem karistamata Tõkend: alates 14.11.2011 vahistatud, kahtlustatavana kinni peetud 12.11.2011 Kaitsja Määratud korras advokaat Heiki Kuningas Süüdistatav P.K

Elukoht:

XXX Isikukood: XXX Kodakondsus: Eest Vabariigi kodakondsus Haridus:

XXX Emakeel:

XXX Töökoht: XXX Karistatus: väärteo - ja kriminaalkorras varem karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 22.12.2011 Kaitsja Kokkuleppel advokaat Ivo Kütt Süüdistatav Ege -Rita Uibos

Elukoht:

XXX Isikukood: 49105212760 Kodakondsus: Eest Vabariigi kodakondsus Haridus:

XXX Emakeel:

XXX Töökoht: XXX Karistatus: väärteo korras varem karistatud ühel (1) korral ja kriminaalkorras varem karistamata Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 13.11.2011 Kaitsja Määratud korras advokaat Rein Napa

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada KarS § 1 järgi ja karistuseks mõista ERKI LAJAL 14 p 1 10 ) aastat (kümme vangistust. Süüdi tunnistada ERKI LAJAL KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta 6 (üks) (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista ERKI LAJALILE liitkaristus kuritegude kogumi eest lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga 0 aastat vangistust. ja mõista liitkaristuseks 1 ( ) kümme

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg Erki Lajali karistusaja hulka ja

arvestada karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates Erki Lajali kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 12. novembrist 2011. a.

Süüdi tunnistada KRISTO RAUD KarS § 22 lg § 114 p 1 järgi ja karistuseks mõista 3 - 8 aastat vangistust. (kaheksa)

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg Kristo Raua karistusaja hulka ja

arvestada karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust alates Kristo Raua kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 12. novembrist 2011. a.

3 Süüdi tunnistada P.K KarS § 306 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta ja ( ) üks 6

vangistust. (kuus) kuud

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamine 20.- 22. detsembrini 2011.a, so 3

aasta (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) 5 kuud 27

(viis) (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamat - a ning ei pöörata täielikult täitmisele, kui P.K ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul (kahe) toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid. -

Süüdimõistetu on katseajal kohustatud:

1. ohas- XXX; elama kohtu määratud alalises eluk

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata P.K katseajaks Tartu Vangla Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS § 301 alusel õigeks mõista EGE RITA UIBOS süüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi - prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu.

Tõkendid:

Erki Lajali (Lajal) ja Kristo R vahistamine- aua (Raud) suhtes valitud tõkend – jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

P.K (P.K) elukohast lahkumise keeld suhtes kohaldatud tõkend – – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Ege- elukohast lahkumise keeld Rita Uibose suhtes kohaldatud tõkend – – tühistada kohtuotsuse kuulutamisest.

Asitõendid ja salvestised Tuginedes KrMS § kohus määras -126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 :

4

5

6 ž 15.11.2011

ž ž

7

S.R. Mu Muud kriminaalasja raames vaadeldud objektid

H

ävitamisele kuuluvad asitõendid hävitatakse peale kohtuotsuse jõustumist. Tagastamisele kuuluvad esemed

tagastatakse peale kohtuotsuse jõustumist.

8

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista -de 2, 3, 4, 9; Erki Lajalilt menetluskuluna: sundraha 800 (kaheksasada) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu seitsesada kakskümmend 3720 (kolm tuhat ) eurot 99 senti; tunnistajatele väljamakstav tasu kolmkümmend üks 31 ( ) eurot 04 senti; ekspertiiside teostamise kulu 7764 (seitse t ) eurot. uhat seitsesada kuuskümmend neli

KrMS § 175 lg 1 p § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 välja mõista -de 2, 3, 4, 9; Kristo Raualt menetluskuluna: sundraha 800 (kaheksasada) eurot; määratud kaitsjale väljamakstav tasu kolm tuhat kolmkümmend üheksa) 3839 ( eurot 15 senti; tunnistajatele väljamakstav tasu 31 (kolmkümmend üks) eurot 04 senti; ekspertiiside teostamise kulu 7884 ( ) eurot . kaheksa tuhat kaheksakümmend neli

KrMS § 175 lg 1 p § 179 lg 1 p ja § 180 lg 1 välja mõista -de 2, 3, 4, 9; 2 P.K-lt menetluskuluna: sundraha 480 ( ) eurot; nelisada kaheksakümmend määratud kaitsjale väljamakstav tasu seitsesada kuuskümmend kaheksa) 768 ( eurot 58 senti; tunnistajatele väljamakstav tasu 31 (kolmkümmend üks) eurot 04 senti.

Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud menetluskulu Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida -

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja nr, menetluskulud”. Menetluskulu 1 kuu on võimalik vabatahtlikult tasuda

jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Ege-Rita Uibose menetluskulu jääb KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast

päevast. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada apellatsioonkaebus, siis

kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei kaudu

19. juulil 2013. a kell 16.00. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 ( ) viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

KOHTUOTSUSE P

ÕHIOSA I Süüdistuse sisu ja kohtus tuvastatud asjaolud ning kohtu seisukoht Erki Lajali s 21 üüdistus KarS § 1 järgi

9 Kriminaalasjas on Erki Lajal´ile esitatud süüdistus selles, et tema ühise alkoholitarbimise käigus, 05.11.2011 Tartumaal XXX Kristo Raua ukohas, tungis kallale seltskonnas viibinud ja laua taga el

istunud K.R. Sellise tegevusega tekitas keda lõi ootamatult selja tagant ühe korra kurikaga pähe.

Erki Lajal K.R. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti füüsilist valu ja tervisekahjustusi. löömisega ning valu tekitamisega, pani Erki Lajal toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

K.R. on 06.11.2011.a esitanud avalduse (kd 1 tl 1). Avalduse kohaselt viibis ta 05.11.2011.a Tartumaal XXX. K.R. on avaldanud, et hetkel kui ta vestles laua taga ühe tütarlapsega, siis löödi teda millegagi kuklasse. Kui ta oli end ümber pööranud, siis nägi ta enda taga Erki lajalit, kellel oli

käes pesapallikurikas. Avalduse kohaselt ründas Erki Lajal selle kurikaga K.R. kohe uuesti, kuid viimane sai enesekait . seks käe ette panna

Patsiendikaart nr. (kd 1 tl 2) kajastab K.R. vigastusi, millised on fikseeritud 06.11.2011.a - XXX

vasakul käsivarrel ja õlavarrel hematoom, kuklas 5 cm suurune verevalum. Patsiendikaardile on kantud patsiendi poolt avaldatud seisukoht selle kohta, et vigastused on tekkinud eelmisel päeval kurikaga kuklasse ja vasaku käsivarre pihta löömisest. Erki Lajal tunnistas end K.R. K.R. kurikaga löömises süüdi. Süüdistatava sõnade kohaselt oli XXX

kurikaga löömise põhjuseks asjaolu, et oli talle rääkinud, kuidas kunagi T.L. K. oli tema vastu vägivalda rääkis, et kunagi seal samas köögis oli tarvitanud

. T. XXX K.R. peksnud ja et Ege-Rita T.

läks kaklusele vahele. Erki Lajal kinnitas, et enne seda kurikaga löömist tal isiklikult K.R. mingit

konflikti ei olnud. Erki Lajal kirjeldas kohtus 05.11.2011.a. sündmusi järgmiselt. Ta tuli katelt kütmast läbi selle toa, kust saab kööki. Toa paremal pool seina ääres oli kurikas ja kui ta nägi, K.

võttis selle ja lõi teda selja tagant ühe korra vastu pead. Kurikas läks peale seda puru. Eelnevalt mingit sõnavahetust süüdistatav ei mäleta

nud. Samuti kinnitas ta seda, et istus vaikselt. Kui

K. K. oli tabamuse saanud, ütles ta midagi ja siis kõik juhtus nii kiiresti, et mingi hetk ta oli maja ees trepi peal

nud. Peale seda, kui ta K. kahekesi, rääkisid, aga mida ja millest, seda süüdistatav taas ei mäleta oli selle kurika puruks löönud vastu pead, sattus tema kätte köögi kapil olev nuga. K.R. ka

Erki Lajali poolt kurikaga K.R. -Rita Uibos. Tema löömist 05.11.2011.a. kinnitas ka süüdistatav Ege sõnade 2011a novembris, mõned päevad hiljem kui ja Kristo Soomest töölt kohaselt tegi ta

K. tulid, allkorrusel süüa. Seejärel istusid nad köögilaua taga ja järsku oli ta taldrikul kurikaga löömisest K. tekkinud puuliist. Hiljem sai Ege-Rita Uibos enda sõnul aru, et Erki Lajal oli löönud kurikaga K.R., kuigi Erkit koos kurikaga ei näinud. Küll aga nägi ta hiljem pooliku kurikaga seismas Erki Lajalit. K. se kaitseks pliidilt ka noa. kargas püsti, hoidis peast kinni ja käskis kiirabi kutsuda. Erki võttis ene

KarS § 121 näeb ette kriminaalvastutuse kehalise väärkohtlemise eest. Kehalise väärkohtlemise all

on nimetatud sätte kohaselt mõeldud teise inimese tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või muu väärkohtlemise läbi valu tekitamist. Süüdistus on Erki Lajalile esitatud selles, et ta lõi K.R. ühe korra kurikaga pähe.

Kohus on seisukohal, et süüdistuses kajastatud teg on tõendamist leidnud nii süüdistatava enda kui u ka Ege-Rita Uibose ja kaudselt ka V.R. Erki ütlustega ning eespool kajastatud kirjalike tõenditega.

Lajali poolt K.R. kurikaga pähe löömine põhjustas hematoomi kuklas ja põhjustas ka valu. K.R.

Kohus on seisukohal, et teo enda olemus ja süüdistatava ning tunnistajate poolt kirjeldatud teo

toimepanemise asjaolud kinnitavad seda, et Erki Lajal pani teo toime kavatsetusega, sest tema eesmärgiks oli lüüa ja ta oli teadlik, et kurikaga löök põhjustab tervisekahjustuse ja valu. K.R.

Eeltoodust tulenevalt tuleb Erki Lajal süüdistuses KarS § 121 järgi süüdi mõista.

10

Erki Lajali ja Kristo Raua süüdistus KarS § 114 p 1 järgi

Erki Lajalit süüdistatakse selles, et tema eelneval kokkuleppel Kristo Rauaga panna toime K.R. tapmine, 10.11.2011 kella 22:00 paiku XXX territooriumil, peale seda kui K.R. oli väljunud koos Kristo Raua ja Erki Lajal´iga talu eluruumidest ja jõudnud talu hoovile, tungis Erkil Lajal kallale K.R. K.R. , keda lõi selja tagant majast kaasa võetud kirvega pähe. Saadud löögist vigastatuna üritas

põgeneda joostes majast eemale, kuid temale koheselt järele jooksnud Kristo Raud tõmbas

K.R.

põllule pikali, takistades sellise tegevusega põgenemist. Peale seda Erki Lajal olles K.R. K.R.

kirvega järele jooksnud lõi maas lamanud veel vähemalt kolmel korral kirvega pähe, mille K.R. tagajärjel gastustesse sündmuskohal. Peale tapmist põletas Erki Lajal koos K.R. suri saadud vi K.R.

Kristo Raua ja P.K-ga K.R. surnukeha sama talu hoovil lõkkes eesmärgiga varjata toimepandud kuritegu.

Teise inimese tapmisega, kui see on toime pandud julmal viisil, pani Erki Lajal toime KarS § 114 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas on Kristo Rauale

esitatud süüdistus selles, et tema eelneval kokkuleppel Erki Lajaliga panna toime K.R. tapmine, 10.11.2011 kella 22:00 paiku, XXX territooriumil, peale seda ku K.R. a i oli väljunud koos Kristo Rau ja Erki Lajaliga talu eluruumidest ja jõudnud talu hoovile ning peale seda kui Erkil Lajal oli tunginud kallale K.R., ja oli löönud viimast selja tagant majast

kaasa võetud kirvega pähe ning saadud löögist vigastatuna oli üritanud põgeneda joostes K.R.

majast eemale, jooksis Kristo Raud koheselt K.R. järele ning tõmbas viimase põllule pikali,

takistades sellise tegevusega K.R. K.R. oli Kristo Raua põgenemist.Peale seda kui poolt põllule

pikali tõmmatud, Erki Lajal olles kirvega järele jooksnud lõi maas lamanud K.R. K.R. veel vähemalt kolmel korral kirvega pähe, mille tagajärjel suri saadud vigastustesse sündmuskohal. K.R. Peale K.R. a ja P.K-ga K.R. surnukeha sama talu tapmist põletas Erki Lajal koos Kristo Rau hoovil lõkkes eesmärgiga varjata toimepandud kuritegu.

Teise inimese tapmisega, kui see on toime pandud julmal viisil, pani toime KarS § 114 p.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil kohtuvaidluse käigus prokurör täpsustas Kristo Rauale esitatud süüdistust ja kvalifitseeris tema teo KarS § 22 lg 3 § 114 p 1 järgi - . Süüdistatav Erki Lajal süüdi. tunnistab d en

Süüdistatava kaitsja leidis, et una toimikus olevatest tõenditest ei nähtu ohvrile tekitatud vigastuste k

hulk, löökide intensiivsus ja tapmisviisi eriline brutaalsus, siis ei ole põhjendatud süüdistada Erki

Lajalit KarS § 114 p 1 järgi ja see tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 113 järgi. Kaitsja esitas

v t ka osas, mille kohaselt Erki Lajalil oli eelnev kokkulepe Kristo astuväi e süüdistuse faabulale, Rauaga toime panna K.R. tapmine: Kaitsja avaldas, et sellist kokkulepet kriminaaltoimiku pinnalt ei nähtu. Kohtuvaidluste käigus viitas kaitsja sellele, et tegemist oli provotseeritud tapmisega, mistõttu

Erki Lajali tegu tuleks kvalifitseerida

KarS § 115 järgi. Süüdistatav Kristo Raud end süüdi ei tunnistanud.

Kristo Raua kaitsja leidis, et esitatud süüdistus KarS § 114 p 1 järgi ei ole õigesti kvalifitseeritud,

sest teos puudub objektiivne ja subjektiivne külg ning süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kaitsja märkis, et Kristo Lajal ei teinud selleks midagi, et oma venda tappa kindlasti ei olnud tal mingit ja

11 eelnevat kokkulepet

kutsuda kiirabi. . Kaitsja sõnul püüdis Kristo Raud oma venda päästa ja

Kohus uuris kriminaalasjas järgmisi tõendeid: Patrullileht (kd 1 tl 3-5) kajastab, et 12.11.2011.a on Lõuna Prefektuuri juhtimiskeskusele kell 02.24 saabunud teade selle kohta, et Tartumaal XXX on väidetavalt lõkkes põletatud inimene.

Sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd 1 tl 6-51) kajastab Tartumaal XXX 12.11.2011.a.

XXX

hommikul fikseeritud olukorda, muuhulgas kohti, kust leiti hambaid ja luukilde, proove.

Sündmuskoha vaatlusprotokollis on foto tuleasemest, mille kõrval on tuvastatud põlenud inimjäänused koos lihaga. Samuti on fotografeeritud autokäru ja selle asendit tuleaseme ja garaaži

suhtes. Garaažis on vaatluse käigus pildistatud vedelikuga täidetud kanistreid Garaaži kõrval on näha kahte labidat ja ukse ees on leitud nuga ning teibiribasid. Vaatlusprotokoll kajastab ka seda, mida nähti elumajas sees ning millistest kohtadest ja esemetelt on võetud DNA proove. Köögis on

näha, et laud asub akna juures, kust on vaade maja taha, so tuleaseme poole. Elutoas on kaks suurt akent, millest avaneb vaade maja taha. Ühel aknalaual on binokkel. Sündmuskoha vaatlusprotokoll kirjeldab tubade asetsemist majas kahel korrusel. Samuti teiselt korruselt toast sündmuskohalt nr 2 leitud kirvest, mida on pildistatud, ja millelt on võetud DNA proove. Samuti on pildistatud riideid ja

jalanõusid, millised sündmuskohalt kaasa võeti ja millelt võeti DNA proovid. XXX territooriumi skeemil on kajastatud, et põllul tuvastati lohk, mille ümber ja sees oli veri, mis asus elumajast 47 m

kaugusel. Tuleaseme kauguseks majast on mõõdetud 65 m ja autokäru asetses tuleasemest 28 m kaugusel.

Täiendav sündmuskoha vaatlusprotokoll (kd 1 tl 52-57)kajastab 15.11.2011.a fikseeritut, muuhulgas esemeid, millised sündmuskohalt kaasa võeti.

Asitõendina on vaadeldud ka sõiduautot BMW reg nr XXX(kd 1 tl 58-66) ja selle juures on sündmuskoha vaatlusprotokolli lisa Tehnilise uuringu protokoll Labori tööleht (kd 1 tl 67 – 68). Meditsiinilise kriminalistika ekspertiisi akt nr XXX (kd 1 tl 75-101) loetleb luufragmente, millised

võeti sündmuskohalt kaasa ja esitati eksperdile uurimiseks. Eksperdiarvamuse kohaselt kuulub suurem osa ekspertiisiks esitatud luude fragmentidest inimesele. Tegemist on erineva lokalisatsiooni

inimese kolju-ja skeletiluude fragmentidega ning teadmata luude fragmentidega. Tugeva fragmenteerumise tõttu ei ole luude sooline kuuluvus määratav. Samas ei välista eksperdid, et luude fragmendid kuuluvad ühele täiskasvanud inimesele. Luufragmentide alusel ei ole võimalik määrata

inimese pikkust ega kehaehitust. Eksperdid on tuvastanud kahe teadmata luukillu traumaatilise

eemaldamise - Eksperdiarvamuse , samuti üla ja alalõualuu hammaste traumaatilised eemaldamise.

kohaselt võivad roidefragmentide vigastused olla tekitatud terava vägivalla toimel tugevatest

löökidest terava sirge servaga esemega või saagimisest. Hammaste vigastused võisid olla saadud eseme/esemete või pindade mehhaanilisest toimest vastava lõualuu/hammaste piirkonda. Sama on

kajastatud kahe teadmata luukillu traumaatilise eemaldamise kohta. Eksperdiarvamuse kohaselt

esinevad mõnedel roidefragmentidel siledaservalised vigastused. Surma põhjust luufragmentide

alusel eksperdid määrata ei saanud. Samuti polnud võimalik tuvastada vigastuste elupuhusust

kohtumeditsiiniliste meetoditega. Samas ei välista eksperdid võimalust, et siledaservalised roidefragmentide vigastused ja hammaste ning kahe teadmata luukillu traumaatiline eemaldamine võisid olla tekitatud ekspertiisiks esitatud kirvega.

Tunnistaja S.L. selgitas kohtus, et 2011 aastal helistas ja soovis kokku saada ühel õhtul tütar T.

XXX tanklas. Autos olid , Erki Lajal ja Kristo Raud.

T.L. T. rääkis tema autos, et poisid läksid

omavahel kaklema. See tähendas, et ütles, et kardab ja et on põllu peal. K.R. oli ka olnud.

T. K.

Tunnistaja selgitas, et tema midagi ette ei võtnud, ütles ainult, et kutsugu kiirabi, ja tuli Tartusse

12 tagasi. Midag K.R. i ette ei võtnud seepärast, et ei uskunud, et midagi võiks seal olla, sest oli väga agressiivne inimene ja terror ning konfliktid on olnud pikki aastaid.

Tunnistaja T.L. selgitas kohtus, et Kristo Raud on tema laste isa, Erki Lajal kasuvend. Erki elas tema juures 2011. a augustist, kuna tal oli kodus probleeme. Kuna olid ka keerulised situatsioonid

endise elukaaslase K.R. ja harva Kristo Rauaga, siis oli Erki Lajal ka julgestuseks. Kui

XXX K.

alkoholi tarbis, siis ta laamendas ümber maja ja tahtis kallale tungida. K.R. helistas kõikidele numbritele, samuti helistas ta 10.11.2011, oli purjus ja ähvardas nagu tavaliselt. Tunnistaja kinnitas,

et tanklas v -

XXX õttis ema autost kaasa 4 5 paari kummikindaid. Koju tagasi jõudes käis ta K. otsimas, oli maja K. kõrval põllu peal. Mis seisundis ta oli ei näinud, sest oli pime. Kristo võttis talt telefoni ära, et ta kuhugi helistada ei saaks.

Tunnistaja K.K. selgitas kohtus, et Kristo Raud viis teda, T.K. M.T. ja K.K. elukohta , T.L.

sünnipäeva tähistama. Kahekesi välisukse taga olles ütles T. talle, et K.R. ei ole enam, keegi oli kirvega löönud. Seejärel viis teda u 50 meetri kaugusele majast lõkkeplatsi juurde ja näitas konte ja

rääkis kuidas kõik toimus. Kondid olid pisikesed valged. Kirves pidi olema trepi all, kus nad tol hetkel rääkisid. palus, et ta ei räägiks sellest kellelegi T. teisele, ainult oma vennale. Tuppa tagasi minnes kutsus T.K. K. 1- T. koridori ja rääkis talle, et selline õnnetus juhtus ja väitis et ta ise mõrvas

2 tunni pärast viis Kristo Raud te üürikorterisse. Seal ütles da koos T.K. M.T. ja K.K. linna

, M.

Kristo hiljem, et asi vastab tõele, hakkas nutma ega tahtnud sellest väga rääkida. Kristo kartis, et temale tehakse sama ja sellepärast ei julgenud rääkida. Ta kartis , võib it. Seejärel T.L. -olla Erki Lajal helistas ta oma emale, kes viis tema ja M.T. politseisse. Politseiga

XXX poole sõites ei uskunud ta

ikka, et see kõik tõsi on, sest T.L. valetab päris palju. Samas oli hirm, et kui ta poleks politseile teatanud, mis siis temast oleks saanud; siiamaani tunneb

T. L. ees ebakindlust. Samal ööl kui see

mõrv oli toimunud, siis olevat ähvardanud Kristo Rauda, et kui ta midagi rääkima S.L. ja T.A. läheb, siis juhtub temaga põhimõtteliselt sama. Erki Lajalit ta ei tunne, on kord paar näinud. Kristo -

Rauda tunneb lähemalt 5 6 aastat, on talle hea sõber. P.K teab kooliajast, - XXX teda ei näinud.

Tunnistaja M.T. koos Kristo, K.K., ja

ütluste kohaselt läksid nad T. K. sünnipäevale. Teel sinna

sõites Kristo sündmustest ei rääkinud. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubas kohus

avaldada prokuröril tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja 12.11.2011 ütlused tl 245- -

246, tl 246 lause „BMW s rääkis Kristo, et too on nii pohhuist, et lõi K. kurika pähe pooleks ja siia jõud küsis, et kes seal on ja siis es sain aru, et see too on Erki Lajal. Teema tekkis kuna

T. Kristo ütles nimesid nimetades selle lause“. Tunnistaja sõnul ütles ta, et nii võis olla, aga täna ta ei

mäleta. Kui koju tagasi jõudis sai teada, et midagi on pahasti, sest K.K., kellega ta koos elab, nuttis. Ei mäleta, kas sünnipäeval juttu kurikaloost oli. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubas

kohus avaldada prokuröril tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja 12.11.2011 ütlused tlk 246, tlk 246 ülevalt 12 reast keskelt lause “Laua taga rääkis korraks Ege 245- -Rita, et kui kurikaga löömine oli, siis tema sõi parasjagu kalapulki. Kurikas läks plaksuga puru nii, et saepuru

oli kalapulkade peal ja tema jutust sai aru, et see keda löödi ( ) oli istunud köögi laua taga K.R. (seljaga ahju poole, avatud köögiruumi poole). Erki ütles, et sihukese litaka sai, et tükk aega vahtis otsa ja midagi ei öelnud ja siis alles sai aru, et löödi“. Tunnistaja sõnul võib

-olla selline jutt isegi oli, võib Kui nad olid koju jõudnud ütles , et löödi maha, või midagi nii. Tema -olla tol ajal oli meeles. K. ütles, et lähme politseisse, et seda asja ei tohi nagu enda teada jätta. Juttu autos ei mäleta.Kaitsja taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubas kohus avaldada kaitsjal tunnistaja ütluste usaldusväärsuse

kontrollimiseks tunnistaja 12.11.2011 ütlused tl 245 246, tl 246 alt viiendast lõigust lause „Juba - auto peal tuli meil omavahel jutuks, et

- K. T. tappis ära kellegi“.Tunnistaja sõnul võib olla tõesti oli selline jut XXX tagasi minna. t, aga ta ei mäleta asjast midagi. Tagasi minnes ütles Kristo, et kardab V -olla ta kartis

õib T.

13

Tunnistaja T.K. avaldas kohtus, et 10.11.2011 sattus ta

T. sünnipäevale. T. oli samal päeval

helistanud ja kutsunud õhtuks sünnipäevale. Sinna tõi teda Kristo Raud, autos olid veel tema õde

K.K. ja K.K K.K. ja . Sellest, mis seal majas juhtunud oli rääkis talle nö sünnipäeval olles esimesena siis L

T. . Nn sünnipäeval olid nad selleks ajaks olnud kolmveerand tundi või tund aega. K. rääkis, et

T. T. o

li öelnud, et K. enam ei ole. Siis rääkis talle, et

K. on maja taga lõkkehunnikus tapetuna.

Kahe-

kolme tunni pärast viis Kristo neid ära. Tartust XXX poole sõites ei tulnud toimunu üldse

jutuks, tagasi minnes sai ta Kristo käitumisest aru, et kõik ongi rääkis. Linnas nii nagu

T. M.T.

korteris olles rääkis Kristo, et XXX maja ees oli Erki Lajal K.R. kirvega pähe löönud, esimesest löögist surma ta ei saanud. Kristo oli palunud Lajalit mitte lüüa, aga ta oli veel löönud. Lõpuks K. põletati. Kristo ütles, et ta ei julgenud politseisse minna, sest

ema ja kasuisa T.A. olid teda T. L.

ähvardanud. muutus alkoholijoobes ullikeseks, agressiivseks küll mitte. Kristo on väga hea K.R.

sõber, vastutulelik, kergesti mõjutatav vahel võis olla kül T.L. poolt. Kristo ja

K. l omavahelisi tülisid.

Tunnistaja K.K. selgitas kohtus, et viibis 11.11.2011

XXX T. L. majas sünnipäeval. Kristo Raud käis neil, s.o järel. Majas olid ja Kristo. Pärast tulid Kristo T.K., M.T. ja K.K. E. T. , Ege-Rita, Erki,

ema ja E.T d 2- , et

. Üritusel viibisid na 3 tundi. Tagasisõidul linna rääkis K. T. oli teda lõkke äärde viinud ja rääkinud mis nad seal teinud olid. Sellest sai ta aru, et oli toimunud mõrv ja K.R. tapeti ära. Kristo, kes oli auto roolis, kinnitas, et oli küll nii. Kui Kristo uuesti linna tuli, rääkis ta kõik ära. Seda kuulsid tema, T.K. K.K., M.T. ja , kellega Kristo oli peale

, E. XXX käiku uuesti linna tulnud. Kristo rääkis nuttes, et neil läks majas tüliks. Lajal oli löönud kurikaga. Kristo ütles, et ta ise ka K. kardab Erki Lajalit ja se

llepärast ta kõike kaasa tegigi. Tunnistaja

E. Z. ütluste kohaselt viibis ta 11.11.2011 mõned tunnid T.L. juures sünnipäeval. Seal olid

, Kristo Raud, T.K. T. L. , Erki Lajal; läbi käis veel rahvast. Hiljem Tartus olles selgitas Kristo Raud närviliselt, et tema vend on surnud ja et ta ei saanud midagi teha oma venna kaitsmiseks. Seda, kes oli tapnud, jutuks ei olnud. Ei mäleta, ka et tapariistast oleks juttu olnud. rokuröri taotlusel ja P KrMS § 289 lg 1 alusel lubas kohus avaldada prokuröril vastuolu tõttu tunnistaja ütlustes K. tapmisriista osas tunnistaja ülekuulamisel antud ütlused tl 254 alt 16 ndast reast: „Kuulsin veel, et - arvatavasti on keegi

K. kirvega löönud ja selle tõttu surnud“. Tunnistaja sõnul võis olla küll, sest siis mäletas täpselt. Tunnistaj M.P. selgitas kohtus, et sai K.R. viimati kokku tema pool

a XXX külas. Kodus olid veel E.V. ja S.R.

Nad jõid kahekesi umbes viis pudelit õlut ja K. rääkis, et vend oli talle tappa tahtnud anda. Samal päeval tuli Kristo autoga nende poole.Prokuröri taotlusel ja KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel

lubas kohus tutvustada tunnistajale 23.11.2011 M.P. p , kuna oolt eeluurimisel antud ütlused tunnistaja ei mäleta . Peale ütlustega tutvumist kinnitas tunnistaja, et mis kirjas on vastab tõele. neid

Autos olid Kristo Raud, P.K, Erki Lajal ja T

. Kristo läks sauna K. juurde, sõimlesid natuke aega ja sõitsid koos ära. lõi enne seda veel lumelabida vastu kaevu puruks. K. K.

Tunnistaja I.V. avaldas kohtus, et K.R. oli tema pool

XXX külas XXX külas. Kuna ta läks ise Põltsamaa Prokuröri taotlusel ja KrMS § 288 lg 9 le, palus ta temaga kaasa tulla, aga ei tulnud. K. K.

p 3 alusel lubas kohus tutvustada tunnistaja le ülekuulamise protokolli alguse, kuna tunnistaja ei mäleta ütlusi. Peale ütlustega tutvumist kinnitas tunnistaja, et K. helistas talle, et ta teda kodukandist XXX P.K

E.V. ega viiks. Võtsid koos abikaasa peale. Teel olles sõitis üks BMW autole ette. Nad jäid seisma ja hüppas autost välja. BMW välja. Erki ja Kristo K. -st tulid Kristo, Erki ja T.K. hakkasid pagasiruumist midagi otsima, sõneleti, kakluseks ei läinud. Kes BMW pagasiruumi lahti

tegi ei mäleta. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel

lubas kohus taas tutvustada

tunnistajale tema poolt kohtueelsel uurimisel 17.11.2011 antud ütlusi. Peale ütlustega tutvumist kinnitas tunnistaja, et pagasiruumi tegi lahti Kristo. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel

14

lubas kohus avaldada prokuröril ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja ülekuulamisel

antud ütlused: „ Kristo ütles veel ia appi“. Tunnistaja sõnul oli küll nii. Kristo võttis T., et tule si

pagasiruumist auto tungraua, Erki võttis auto tagaakna rulookardina. Tundus, et tungraud võeti välja selleks, et peksa anda.

d ka K. K. ütles, et tema ei viitsi nendega kakelda ja tuli autosse. Teised läksi

ära. juurde. Tagasiteel helistas keegi ja küsis, kus Prokuröri taotlusel ja K. V. viis ta vist

K. on. KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel eeluurimisel antud ütlus . Peale ütlustega tutvus tunnistaja veelkord tega

tutvumist kinnitas tunnistaja, et helistati Ege-Rita telefonilt ja helistaja oli Kristo Raud. Tema vastas, et

XXX Purjus K. jäi , kuigi tegelikult ei jäänud. Kristo lubas minna ja ta sealt üles otsida. peaga on vahel maininud, et peaks

K. T. maha lööma, aga ei hakka seda seetõttu tegema, et tal on lapsed.

Viimati võis ta sellest rääkida siis, kui Erki oli teda kurikaga pähe löönud. Mingil määral K. kartis

T. peret, et tulevad mingid mehed ja löövad ta maha. Kaitsja adv M. Lauri taotlusel ja KrMS §

289 lg 1 alusel lubas kohus kaitsjal avaldada ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja

ülekuulamisel antud ütlustest tl 264 viimasest lõigust alt seitsmendast lausest alates: „T. helistas

kellelegi, rääkis midagi ja siis andis telefoni Kristole ja ütles, et räägi, Kristo küsis, kes see on. T. ütles, et e helistas oma emale. Kristo ütles telefoni, et tema ei saa midagi ma, millest sain aru, et

T.

teha ja ütles, et see on poiste omavaheline asi viidates sellega Erki ja K. K. vahelisele vastuolule.

lõpetas kõne ära. T. ja Kristo jutust sain aru, et ema tahab siia mingid mehed saata asja lahendama. Seda juttu kuulis ka K

. K. ütles veel Erkile, et jääb ära, tema ei taha kakelda. Mingi hetk ütles K. Kristole, et lähme siit minema enne kui ema siia koos meestega tulevad. Siis sõitsid S. (S.L. -

) T. Kristo ja

K. minema, ka mina lahkusin.Tunnistaja sõnul oli kord selline jutuajamine. Tunnistaja T.K. selgitas kohtus, et 09.11.2011 kutsus Kristo Raud teda emale appi. Tunnistajale ei tulnud meelde, kas Kristo Raud palus abi ka seoses K.R. 88 lg 9 p 3 Prokuröri taotlusel ja KrMS § 2

alusel lubas kohus tunnistajale tutvustada i tl 266-267. Peale 24.11.2011 eeluurimisel antud ütlus

ütlustega tutvumist kinnitas tunnistaja, et Kristo Raud palus, et ta läheks juurde, võtaks K. mobiiltelefoni ära ja natuke klohmiks teda, kuna ja ähvardas. Kristo tuli talle K. helistas pidevalt

T. järele ja siis sõideti ei jõutud, kuna tuli vastu auto, milles XXX. Autos oli ka Erki Lajal.

XXX K.

peal istus. Nad said selle auto tee äärde peatuma. Kas Ford peatus vabatahtlikult, seda ei oska

vastata. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg 1 alusel lubas kohus prokuröril avaldada tunnistaja

ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja 24.11.2011 ülekuulamisel antud ütlustest tl 267

ülevalt 15 nda rea: „Suure maantee peal sõitis Kristo oma BMW rdist mööda ja siis sõitis - -ga Fo Fordist ette ja siis sundis oma autoga Fordi peatama“. Tunnistaja sõnul sõitsid nad ette, siis Ford

peatus ise. Otseselt sundida ei saanud. Autost läksid välja Kristo Raud ja Erki Lajal. Tagant autost tuli K.R.

, kes hakkas hüppama ja kargama. Löömist ei näinud. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289 lg

1 alusel lubas kohus prokuröril avaldada tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja 24.11.2011 ülekuulamisel antud ütlustest tl 267 lause „ lõi koheselt Erkit vähema K. lt kaks korda rusikaga näkku. Erki sai vist riivata, otse näkku neid lööke ei saanud“. Tunnistaja kinnitab, et

kui

K. tagant välja jooksis, tõmbas kõrvalistuja poolse ukse lahti ja andis Erkile kaks lööki. Kas keegi pagasiruumi lahti tegi ja sealt midagi v

älja võttis ei mäleta. Prokuröri taotlusel ja KrMS § 289

lg 1 alusel lubas kohus prokuröril avaldada tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistaja 24.11.2011 ülekuulamisel antud ütlustest tl 267 ülevalt 20 ndalt realt „Kristo tegi BMW -

pagasiruumi lahti ja võttis sealt välja tungraua ja Erki võttis sealt välja mingi metallist pika eseme“.Tunnistaja kinnitab, et nii see oli ja seejärel jooksis oma autosse ja nad sõitsid ära. K.

Tunnistaja V.R.

tema pool olles talle, et Erki andis ütlusi, et päev enne õnnetut sündmust rääkis K. Lajal oli temale selja tagant kurikaga pähe lajatanud, sest oli Erkile väitnud, et vägistas teda T. K. kunagi.

K. oli ka käe peal suur muhk, mille oli saanud end kaitstes. Tapmisest rääkis talle Kristo. Kristo jutu järgi koju viima ja kutsus Erki ka kaasa, et on pikk maa tagasi sõita. hakkas ta

K. K. oli ees läinud, Kristo oli taga kõndinud ja Erki oli äkki mööda jooksnud, siis Erki oli kirvega pähe K.

15

löönud. Siis oli nagu ära jooksnud ja Kristo oli talle järgi jooksnud või pikali tõuganud. K. Kui

Kristo läks ees oli Erki tema taga, aga tema väidab, et tema teda ei näinud ja siis oli Erki veel löönud mitu korda. Kui Kristo oli tuppa läinud ja ütelnud, et Erki lõi K. maha, oleks seda nagu T.

teadnud ja hakanud kohe asju juhatama, et sina Ege-

Rita lähed ülesse kohe jne. Siis olevat XXX läinud ja emaga kokku saanud. Kindaid oli mingeid ema andnud ja ei teagi, mis täpselt. Kristo ütles, et ja Erki olid pakkinud ka kile sisse. Ta ei saa aru, miks Erki pidi

est kui

T. K. K. maha lööma, s K. ja Kristo omavahel koos olid, siis nad sai nii hästi läbi. Ega seal muud ei olnudki, kui T. seda Erkit mõjutas. Seda ei usu, et Kristo oleks tahtnud teda maha lüüa mingi suhte probleemi pärast. Tedagi on ähvardatud ja suvelgi, kui neil siin raha vargus oli, siis läksid koos

P.K. Tema, tema naine, K., Kristo ja

T. olid väljas ja küsimuse peale, kes selle raha näitas näpuga XXX, siis

T. K. peale, et näed sina ikka , lõpuks andis labakäega näkku ja ütles niiviisi veel, et mees, teen nii, et si XXX nd maha lüüakse või kinni pannakse ja paari kuu pärast löödigi maha. ei olnud äkiline, tore poiss oli, K. heasüdamlik, andis raha, kui vaja oli, aga kui keegi tülis noris, siis nagu noored ikka. juures käis T. kogu aeg, osad väidavad, et juures käinud, kui tal raha oli. T. kutsus. Ege-Rita olevat temaga I. K. ise ka rääkis, et nüüd jookseb ümber kaela, kui raha on. Aga siis kui raha ei ole, siis nagu ei olekski teda olemas. ema on koguaeg tahtnud neist R. T. lahti saada. Et meie oleme kõiges süüdi ja kiusame neid. Ema on suvel helistanud ja öelnud, et küll mehed tulevad ja sellist juttu rääkis telefonis. Tema ema on eluaeg ähvardanud. ähvardas metsa viia. Kristoga oli juttu ka sellest, et peale tapmist läks K. ta koos Karliga kütet XXX.

Süüdistatav Erki Lajal selgitas kohtus, et enne septembris juurde kolimist elas ta ema XXX T.L. juures Tartus. Sel ajal suhtles ta arvuti teel ja said ka kokku. Suhtlesid enne kolimist

XXX T. XXX

kuu aega.

kolimisega. Kuidas Kristo Raud sellesse suhtus, T.L. oli nõus tema XXX ta ei mäleta. Kolis, sest emaga ei saanud mingil hetkel hästi läbi, kodus elasid veel väike õde ja kasuisa. Enne

T.L. oleku ajal ei juurde kolimist käis tööl, pani tänavakive ja vahel käis ka kasuisal abis. XXX töötanud, elatus vanast töökohast saadud palgast.

K.R. - oli ta varem kokku puutunud kõige rohkem 5 6 korda ja ei saanud temaga väga hästi läbi.

Suhted oli pingelised, sest T.L.

rääkis talle, kuidas kunagi ammu oli K. temaga vägivaldselt käitunud. ähvardas telefoni teel kõiki üles puua, maha lüüa. Ta helistas K.R. XXX T. ja Ege-Ritale ja ei tea, kas Kristole ka. Hinge oli jäänud hirm, et võib olla viibki tapmise ja põletamise ähvardused - täide. K.R. oli ka tema suhtes vägivaldne. See juhtus samal päeval, kui kuritegu juhtus ja üks päev enne

seda, 09.11 ja 10.11. 09.11.2011 läksid nad autoga said nad kätte K. K. otsima, Kristo oli roolis.

maanteelt. Sõitsid autoga ette ja pidurdasid, siis jäid nemad ka taga seisma. K. oli I.V. autos. Siis üks hetk tegi auto ukse lahti ja lõi kahel korral rusikaga õlga, sealt õlast tuli löök näkku. Käis K. mingi madin,

K. seal karjus märatses. Siis tegi ta pagasiruumi lahti, võttis sealt tagakaardina ruloo, et ennast sellega kaitsta, kui

K. peaks ründama. Aga ta ei rünnanud rohkem. Kristo Raud väljus ka autost, kas ta võttis midagi pagasiruumist enesekaitseks või mitte ei mäleta. väljus ka autost. T.K. Siis istuti autodesse ja sõideti minema. Nemad sõitsid tagasi XXX tallu. 10. novembril oli Kristo Rauaga kokkulepe tuua teisest talust K.R. ja viia ta ema juurde koju. M

XXX uud põhjust ei mäleta.

Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus süüdistatava 06.01.2012 ütluste

usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldada toimikus tlk 63 66 süüdistatava eeluurimisel antud - ütlused, mille kohaselt „Meil oli plaanis peksa anda, telefon ära võtta ja ta peale seda koju viia. talle Plaani plaanist , Ege- mõtles välja vist Kristo, täpselt ei mäleta, olid teadlikud kõik: mina, Kristo, T. Rita ja P.K“. Süüdistatav kinnitab, et oli d selle päeva eelmise päevaga, plaan ja on kindel, et oli segamini ajanu 09.11.2011, kui nad sõitsid talle sinna järgi, et telefon talt ära võtta. 10. novembril K.R. peksa XXX

16 andmise plaani ei olnud. Peksaandmise plaan oli eelmise päeva kohta, seetõttu tema, Kristo Raud, T.K. ja

itsidki kusagile

juurde. Autoroolis oli Kristo Raud. Tema T. tüdruksõber sõ XXX lähedale K.

läks kaasa, et telefon ära võtta ja peksa anda, et ta ei helistaks enam või Ege K. T. -Ritale ja ei tülitaks. Talle rääkis temaga küll või Ege a telefonis. Ühel K. K. ei helistanud, aga vahepeal

T. -Rit korral

klubis K. ähvardas telefonis teda maha tappa, peksa anda, kui ta väidetavalt nägi teda T. L. suudlemas. Ähvardas ka näost näkku, kolmel korral kindlasti, kui ta purjus peaga - XXX oli, hakkas seal karjuma, märatsema. 10.11.2011 lõuna telefonis tülitama rääkis, et ajal hakkas

K. T. T. ja oli karjumist.

K. lubas tulla ja kõik maha peksta, aga mida täpselt ta ei rääkinud. Kristol tuli mõte viia P.K XXX talust koju , sest helistas, et on vaja koju viia.

V. K. K. koju viima läksid tema, T. ja Kristo, võib olla oli P.K

ka autos. Tema oli Kristoga sellepärast kaasas, et oleks pärast koos seltsis Kristoga tagasi sõitnud. oli sellepärast kaasas, et kui oleks hakanud märatsema, siis suure tõenäosusega oleks T. K. T. ta saanud ainukesena maha rahustada. oleks kuulanud T. Mingit kokkulepet, et on vaja just sel K. päeval peksa anda ei olnud. talus saunas, ei mäleta, kes juurde läks, kas Kristo või K. XXX oli

K. T. L. Pärast olid nad mõlema seal. Mis täpselt sauna juures juhtus ise pealt ei näinud, ainult kuulis, et

käis karjumine ja siis suur ragin. Kuulis kui lumelabidat peksis seal ja tahtis vist kedagi lüüa K. sellega. Konflikt kestis alla 5 minuti. Mingi aeg tuli keegi majast välja ja läks ka sinna, täpselt ei

oska öelda kes, sest pime vabatahtlikult auto peale ja nad sõitsid sealt ära oli. Siis istus

K. XXX tallu. Roolis oli Kristo Raud. Kui

mindi, et tagasi viia ja XXX jõudsid, oli kõik rahulik. XXX T. kohvi juua. Kohvi joomine oli sõbralik, mingit konflikti ei olnud. Majas oldi üle poole tunni vast. Vahetult enne majast välja minekut, kui nad hakkasid K. koju viima ja kui ta pani botaseid jalga, siis

K. nügis teda. Pikali ei kukkunud, aga põrkus vastu seina. Mingit rüselust rohkem ei olnud. Kui minema hakati, siis

K. ütles teistele nägemist. Mis järjekorras täpselt välja liiguti ei tea. Tema oli vist kõige taga. Vahed ei olnud väga suured. Karli, Ege jäid tuppa. -Rita ja

T.

K. lõi ta kirvega ühe korra vastu pead kohe majast välja minnes. Seda ajendas tegema seesama nügimine, mis ajas vihale, marru. Kirve võttis ta maja eest trepi kõrvalt, trepist kaks meetrit. See oli õuel maas. Kirves oli jäänud maja ette paar päeva enne seda juhtumit 10.11.2011, kui Kristo vana auto Audi 90 läks lammutusse ja selle kirvega nad lammutasid Kristo endist autot. Kirves oli sinna

jäänud lohakusest. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 12.11.2011 ütlustest tlk 6 alt 16-ndast reast kaks lauset „Enne seda paar päeva olin garaažist kirve võtnud ja talvepuid teinud all keldris, kirves jäi maja ette murule pikali“. Süüdistatav kinnitab, et see võis ka niipidi olla, aga autot lõhkus ka selle kirvega. Esimest lööki ta ei tea täpselt, millise kirve osaga ta lõi, aga teised kaks või kolm olid kindlasti K.R. tömbi otsaga. Kõigepealt oli üks löök, siis jooks põllule, enne seda ütles midagi. Kristo läks K. K. järgi, ta ütles midagi, ei mäleta mida ja ühel hetkel olid nad kahekesi maas põllu peal. Kuidas nad maas ol -kolme korral id ei näinud, sest pime oli. Seejärel jooksis tema järgi ja lõi põllul veel kahel

selili lamavat

K. pea piirkonda. Rohkem ei löönud. Kristo jooksis ära sealt, kui ta K. kõrvaldas.

Veendunud, et K.R. - XXX on surnud, läks ta majja, kus jõudis olla 5 10 minutit ja siis sõideti tanklasse emaga kokku saama. Enne tanklasse minekut viskas Kristo Raud K.R. T. telefoni garaaži kõrvale kaevu. Ise ta seda ei näinud, aga sellest räägiti pärast, et telefonist võeti kaart välja ja visati

garaaži kõrval olevasse kaevu. Ei mäleta, kes seda ütles, et visati kaevu. Prokuröri taotlusel ja

tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus avaldada prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse

kontrollimiseks süüdistatava 14.11.2011 ütlustest tlk 20 alt 12-ndast reast paremast servast lause: „Seda, et ta mobiiltelefoni just võttis ma ise ei näinud, aga ta ise ütles mulle pärast majas sees olles,

et ta võttis mobiiltelefoni. Nägin, et ta seal garaaži kõrval oleva kaevu juures käis“. Süüdistatav

kinnitab, et see võis nii olla, aga praegu ei meenu.

17 XXX bensiinijaama mindi, sest T.L. ütles, et lähme, saame minu emaga kokku ja arutame juhtunut. T. T. emaga kokku saamas käisid tema, Kristo Raud ja L -Rita ja P.K. Karli . Tallu jäid Ege oli jäänud ülal korrusel tugitooli peale mag rääkis emaga; ama, Ege-Rita vaatas sealsamas telekat.

T. korraks istus ema ka Kristo BMW- T. S. sse ja ütles, et laip tuleks kilekottidesse mässida ja sohu või XXX biga metsa viia. Ja ennast tuli ka kilekottidesse mässida. Kõik juhised, kuidas laipa pakkida, tei kinni tõmmata ja põletada tulid . Siis sõitsitsid nad tagasi. Kui nad tallu tagasi jõudsid, siis S.L XXX mingi hetk sõitis Kristo ootamatult üksi ära. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas

kohus avaldada prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks süüdistatava

06.01.2012 ütlustest tlk 65 ülevalt 18 ndast reast lause: „Natuke peale seda arutelu läksid Kristo ja - Karli kuhugi minema“. Süüdistatav kinnitas, et see võis ka olla nii. Nad olid ära kusagil pool tundi, võis isegi vähem olla.

Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 06.01.2012 ütlustest tlk 65 eelmises taotluses esitatud lausele järgneva lause: „Nad olid ära 30 minutit kuni üks tund“.

Süüdistatav kinnitab, et võis ka nii olla, siis oli tal paremini meeles.

Kui Kristo Raud ja P.K olid ära sõitnud jäid majja tema, Rita läks ka T. ja Ege-Rita. Ege- mingi hetk ära. Rita läks sõ T. jutust sai aru, et Ege- braga kokku saama. Tema ja T.L. pakkisid

K. kilesse. Panid ta kahe kilekoti sisse ja tõmbasid teibiga kinni. Selleks ajaks kui Kristo ja Karli tagasi tulid, oli K.R. ära pakitud. Edasi viisid tema, Kristo ja P.K laiba põllult auto kärule ja käru

lükkasid lõkkeplatsile. Enne kui Kristo ära sõitis arutasid nad, mis laibaga peale hakata. Keegi pakkus, et tuleb

XXX metsa viia või kuskile ja T. ütles, et milleks aega raisata ning tuli mõtte peale K.

surnukeha talu hoovis lõkkes ära põletada.

Seejärel tõstsid tema, Kristo ja Karli laiba lõkkeplatsile. Ümberringi panid prahi ka, mis oli lõkkeplatsilt tuulega ära viidud ja viisid ka suure käru pealt puid. Siis kallas ta bensiiniga lõkke üle ja P.K süütas lõkke. oli sel ajal majas. Mingi aeg läksid nad majja tagasi ja tõid veel puid T. juurde. Lõke põles hommikuni ja hommikul pani ta uuesti põlema. Verega koos riided, mis seljas olid, vahetas ta pärast lõkke põlema panemist ära ja põletas need maja all katlas. Enne kuriteo sündmust said nad Kristo Rauaga hästi läbi, väga hästi, P.K oli mõned T.

L.

korrad näinud. Mingil määral pidas oma kasuõeks, tema isa ja T.L. T. ema elasid kunagi ammu koos. Mingi väikse aja elust kasvasid koos üles. XXX K. K.R. T.L. kurikaga löömise põhjuseks oli see, et rääkis talle, kuidas kunagi oli tema vastu vägivalda rääkis, et kunagi seal samas köögis oli tarvitanud

. T. XXX K.R. peksnud ja et Ege-Rita T. läks kaklusele vahele. Tal isiklikult enne seda kurikaga löömist K.R. mingi konflikt ei olnud. Ta tuli katelt kütmast läbi selle toa, kust saab kööki. Toa paremal pool seina ääres oli kurikas ja kui ta K. nägi, võttis selle ja lõi teda selja tagant ühe korra vastu pead. Kurikas läks peale seda puru.

Eelnevalt mingit sõnavahetust ei mäleta, oli tabamuse saanud, ütles ta K. K. istus vaikselt. Kui

midagi ja siis kõik juhtus nii kiiresti, et mingi hetk ta oli maja ees trepi peal kahekesi, rääkisid, K.

aga mida ja millest, ei mäleta. Peale seda, kui ta oli selle kurika puruks löönud vastu K.R. pead, sattus tema kätte köögi kapil olev nuga.

Eelnevat kokkulepet Kristo Rauaga, nagu süüdistuses on märgitud, panna toime K.R. tapmine, ei olnud. Kindlasti oleks olnud võimalik neid süütegusid ära hoida ja oleks saanud rääkida ja sõnadega ära lahendada. Tegu oli väga arusaamatu. Ei olnud piisavat põhjust, mis oleks väärt midagi sellist

tegema. Keegi ei kihutanud teda maha lööma. Sooviks vabandada lähedaste ees, et sellise jubeda K. teoga hakkama sai, väga kahetseb oma kuritegu ja väga vabandab nende ees.

18

Süüdistatav Kristo Raud andis kohtus ütlusi selle kohta, et 04.11.2011 tulid nad koos vennaga Soomest töölt. Neil olid head suhted, kuigi tülitsesid, aga need tülid on väiksed olnud. võis K. K. hetkeliselt närvi ajada, aga ta ei ole pika vihaga inimene.

Kolmapäev ehk 09.11 purjus tüütas ja ähvardas helistades , kõik maha K. T. telefonile tulla XXX tappa ja auto põlema panna. Hinge läks see, et ähvardas autot jälle põlema panna. K. XXX oli siis

ema juures. Vihastas ning seepeale sõitis ta koos Erki Lajaliga ja ning tema sõbratariga T.K. , kelle ta Tartust peale võttis, , võib natukene rääkida ja XXX. Neil ei olnud konkreetset plaani -olla et

K. temalt telefon ära võtta, et ei tüütaks purjus peaga. Peaaegu taluni jõudes tuli vastu K. I.V. autoga ja kõrval oli Keeras otsa ringi, sõitis taga, vilgutas tuledega ja andis signaali, et nad seisma jääks. K. Maanteele jõudes, sõitis neist mööda ja pidurdas ees, et nad seisma jääksid. Kui nad seisma jäid, siis läks autost välja. tuli ka autost välja karjus, et ära tee, aga kõrvalistuja V. K. K. tegi kohe tema auto

ukse lahti lõi koheselt ilma sõnagi lausumata Erki Laialit mitmeid kordi rusikaga näkku. Erki

vihastas ja võttis pagasiruumist tagaakna ruloo seest metallvarda enese kaitseks. Tema ise võttis tungraua enese kaitseks.

K. oli kaine peaga oli väga hea vend, purjus peaga oli väga agressiivne. Siis K.

istus autosse ja nemad ka ja sõitsid edasi. 10.11.2011 läks ta koos T. , P.K ja Erki Lajaliga

I.V. juurde tallu. L. K. järele XXX külla

Plaan oli

koju viia; Erki Lajal pidi kaasa , kes K. ära XXX sõitma. Kõigepealt väljus autost T.L. rääkis kõigepealt 10 minutit omavahel. Siis mingil hetkel hüüdis teda ja ta läks ka rääkima. K. 5- K. Kui Erki Lajal väljus autost, siis läks närvi, ta ei tahtis rünnata Erkit, kuna Erki oli talle löönud K. kurikaga vastu pead.

K. lõi labida puruks ja ütles, et tal on ka nüüd kaigas ja on ka nüüd kõva mees.

Sealt ära tulles mindi XXX tallu, sest soovis kohvi juua ja T.L. K. pidi koju jääma. Jõid kohvi, surusid kätt võistluse mõttes. See kestis umbes tund aega. Õhkkond oli normaalne. Kell oli palju ja mingil ajal ütles ta , et viib teda koju ära ning kutsus ka Erki Lajali kaasa tagasisõitmise mõttes. K. Hakkasid välja minema, Erki Lajal hakkas jalanõusid jalga panema. nagu müksas või tõukas ja K. Erki Lajal selle tagaj

ärjel käis vastu seina.

Hakkasid minema auto juurde.

K. kõndis kõige ees, tema oli teine ja Erki Lajal tuli selja tagant.

Mingil hetkel Erki möödus joostes ja lõi kirvega pähe. Tema ehmatas ära, venna saapad, mis K.

käes olid kukkusid maha. Esimene löök oli kõva laksatusega, mille peale pistis jooksu. Löögi K. momendil oli ta ja Erkist 4- K. 5 meetri kaugusel. Peale seda kui vend esimest korda piha sai jõudis

veel joosta 30-40 meetrit. Ta ise üritas vennale järgi joosta ja karjus, et jää seisma, kutsun sulle

kiirabi.

K. jooksis ja kukkus. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus

prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 08.12.2011 ütlustest tlk 119 ülevalt 19 ndast reast laused: „ Ma ei tea, miks, kas olin šokis või midagi, aga ma -

jooksin

K. järgi ja tõukasin ta põllule pikali, lükkasin ta lihtsalt selja tagant pikali“. Süüdistatav

kinnitab, et kõigil ülekuulamistel, on ta olnud šokis ja ei ole suutnud rääkida normaalset juttu. Praegu räägib tõtt, sest Erki Lajal rääkis tõtt.

Kui oli pikali, oli tema toa poole teel. Mis peale K. seda juhtus, kui

K. maha kukkus ta ei näinud. Prokurör taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas

kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava

08.12.2011 ütlustest tlk 119 avaldatud lausest edasi kolm lauset: „ kukkus pikali ja mina jäin K. sinna seisma, siis tuli Erki ja lõi veel K. kirvega. Ma ei tea, et mitu korda, kolm korda oli kindlasti. K.

kukkus selili ja ta pööras ennast kukkumise peal ümber“. Süüdistatav kinnitab, et kui kukkus maha ja siis tema edasi löömist enam ei näinud. Siis valetas, K. et Erkile hullem karistus ei tuleks. Peale seda, kui

ta kutsuks K. kukkus, jooksis ta ise tuppa, ütles T., et Erki lõi K. kirvega pähe ja et kiirabi.

- T. hakkas selle peale naerma ja ütles Ege Ritale, et sa mine nüüd üldse üles ära. Peale seda oli

teadlik kogu sellest asjast. T. nagu rõõmus sellest. Tema arvates oli T.

19

Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste

usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 08.12.2011 ütlustest tlk 119 alt 18-ndast reast lause: „Ütlesin neile, et on surnud, et Erki lõi ta kirvega maha“. K.

Süüdistatav kinnitab, et oli nii, nagu ta kohtus ütles, et tahtis kiirabi välja kutsuda. Ootas kas

T.

kutsub või ei kutsu. Vaatas, et keegi kiirabi ei kutsunud ja läks umbes 10 minuti pärast välja K.

aitama ja mõtles, et läheb seob vennal salliga pea kinni. Ta ise ei saanud kutsuda, sest ei olnud telefoni millega on surnud. Erki riided olid verised, kutsuda. Vastu tuli Erki Lajal, kes ütles, et K. aga mismoodi ei näinud, sest pime oli väljas. Prokuröri taotlusel ja tuginedes ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava

ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 08.12.2011 ütlustest tlk 119 alt 23- ndalt realt järjest kolm lauset: „Läksin sinna, kus K. oli, Erki oli seal, Erki oli teda jalaga peksnud.

Erki ütles, et tahtis tal kaela ära murda. Vaatasin ta jalgu ja need olid põlvedeni ülesse verised. Samuti olid tossud verised“. Süüdistatav kinnitab, et siis ta valetas, et näidata, et Erki oli hullemini käitunud, et Erki karistus oleks suurem. Oli Erki peale väga vihane. karjus köögiaknast, et ta T.L. võtaks telefoni ära. Jõudis venna juurde, vend oli vait ja verine. Prokurör taotlusel ja tuginedes K.

KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 08.12.2011 ütlustest tlk 119 alt 20 ndalt realt lause: „ - K. pea oli sodiks taotud. Otsa ei vaadanud aga oli näha, et kõik oli verine“.

Süüdistatav kinnitab, et kõik oli verine, otsa talle ei vaadanud. Võttis telefoni, telefon oli taskust poolenisti väljas. Erki Lajal käis sel ajal toas. Tuppa tagasi läks pärast seda, kui võttis K. telefoni,

lammutas selle laiali ja viskas kaevu. Selle telefoniga abi ei kutsunud, sest

T. käskis telefoni ära võtta. Täitis käske ja kartis oma elu pärast. T.

Toas olid ja Erki. T.L. T. käskis temal ja P.K labidas võtta ja auk kaevata. Läks üles korrusele, ajas P.K üles, võtsid keldrist labidad ja läksid lauda taha. P.K-le ütles, et Erki tappis

K. ära. P.K oli šokis. Auku ei kaevanud, P.K jäi õue, tema läks tuppa. Toas ütles tanklasse sõ T.L., et peab

XXX itma, et saab emaga kokku. Ema teab, mida laibaga teha. T. T. oli emale helistanud ja ema

XXX tanklasse kutsunud. Sinna sõitsid tema, Erki Lajal ja L. T.L. istus ema autosse, seal olid nad 15 minutit. Teda sinna autosse ei lubatud. Siis T.L. ja S.L. istusid tema autosse. S.L. ütles, et kummikindad te saite. Tagaistmel T. ja Erki vahel oli kaks paari

kummikindaid. Ja hakkas õpetama mida peab laibaga tegema, et tuleb ennast nagu kile sisse mässida, et riided verega kokku ei saaks. tuleb täielikult ära pakk K. ida. Tema pidi auto pagasiruumi tühjaks tegema, kõik polstrid ja kõik asjad välja võtma, auto pagasiruumi kilega ära isoleerima nii,

et kuskile verd ei läheks ja metsadesse viima, et näidata, et see asi on nagu seal juhtunud. XXX Edasi

tagasi. T.L. S. väljus ja sõitis minema, nemad sõitsid XXX käskis temal ja Erki Lajalil minna K. pakkima. Tema keeldus sellest kategooriliselt, siis T.L. ütles, et läheb ise, et ma olen nõrk. Enne kui T.L. varastama, pakkima läks, tuletas talle meelde, et ta peab minema kütet et küte maha müüa

ja raha saaks. Tema läkski keldrisse pani pumba, millega ta kütet varastab, koos P.K-ga

kokku. Kütust läks üksi. Prokurör taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus varastama

prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 08.12.2011 ütlustest tlk 120 alt 20 ndast reast lause: „ Olete öelnud, et saime pumba kokku, siis läksime Karliga -

kütusele järgi“. Süüdistatav kinnitab, et siis valetas, sest oli kõigi peale vihane. Karli ei osalenud

kütuse varguses. Tõi 400 liitrit. Pärast vargust tuli küttega tagasi, pani selle garaaži, ise läks tuppa. Majas olid T. , Erki Lajal ja L.

P.K. Ege- - Ritat ei näinud. Ege Rita viis ta enne kütuse vargile minekut kilomeeter maad majast eemale vana kuivati ette.

T. ütles, et nüüd lähete ja tassite laiba lõkkesse. Ta ei saanud aru, et

miks lõkkesse, kui ema oli käskinud selle laiba kuskile metsa viia. Ta ei olnud nõus tegema ja

20 hakkas vastu vaidlema, siis

T. ütles talle „või muidu“. Siis ta sai aru, et ei ole muud väljapääsu, kui peab nii tegema. See oli ähvardus, et kui ei tee, siis võib olla lüüakse maha. -

Kella 01.00 paiku öösel läksid välja põllu peale tema, Erki Lajal ja P.K, võtsid kilest kinni, tõstsid auto kärule, mis oli natukene eemal ja siis selle auto käruga viisid ta lõkkeplatsi juurde. Siis tõstsid ta lõkkeplatsile. Tõstsid auto kärust asju ja traktori käru pealt puid peale. Erki Lajal valas bensiiniga üle ja P.K süütas. oli ainuke õnnelik selles seltskonnas. ütl

T. T.L. es veel sellise asja, et kui tema isa L.R.

ei lõpeta terroriseerimist, siis lüüakse isa ka maha. Järgmisel päeval ehk reedel, pidi ta sünnipäevale. T. T. korraldusel tooma inimesed nii nimetatud

Emale läks ta ka järele, ta pidi tulema lapsi hoidma. Emale rääkis, et tõi eelmisel päeval P.K

ära, sest käskis nii öelda. Annelinna korteris, kui ta T. K. ja teised linna tagasi viis, siis oli jutt

selline, et T.L. K.K., et oli tahtnud last vastu seina sodiks oli rääkinud samal reedesel päeval K. visata ja selle T.L.

tagajärjel oli haaranud ise kirve ja löönud K. pähe mitmeid kordi ja K. oli üldse surnud trepi ees. Seal kinnitas, ta et on surnud ja palus neil politseisse helistada, sest ta ise ei K. julgenud. Sellest, et Erki Lajal kurikaga kuulis ta

est. Ka

K. T. L. kä K. rääkis sellest, et istus köögi laua taga,

äkki ründas teda kurikaga Erki Lajal ja lõi talle pähe, üritas siis majast põgeneda, koridoris Erki Lajal tuli talle järele ja Lajal oli löönud teda vastu vasakut kätt 5-6 pauku, siis oli kurikas pooleks läinud ja Erki Lajal oli siis noa võtnud. Samal päeval nägi, et käsi oli paistes. K.

Ta ise ei võtnud autot ja ei läinud politseile teatama, sest ei julgenud minna, kartis enda elu pärast. Sai aru, et

T. nagu teadis sellest tapmisest midagi ja kui ta üritab kuhugi minna, siis võibolla Erki Lajal jookseb järgi ja ründab. Kunagi kui oli väga vägivaldne K. K. ja koos elasid, siis T.

T. L. T.L. on mitu korda soovinud

T.L. on ise mitmeid kordi

K. halba, et teda maha lüüaks. K. rünnanud ja ka teda korduvalt löö ennast purju joob tuleb ta kallale, ikka iga nädal. Ise teda vastu ei ole nud. Kui

T. mitte kunagi löönud. võimendas neid asju liiga palju üle ja rääkis meelega võib T. -olla Erkile. Erki on natukene loll, kes uskus L.

, kui Erki lihtsalt tegi selle, mis T. T. nii kaua utsitas või keeras üles

tegi. S.L.

on küll ähvardanud nii teda, kui ka K. mingite meestega, kes tulevad lööma. K. käest kuulis kunagi, et

ema laskis teda kunagi metsa viia. kartis S.L. ja said ja ei saanud T. L. K. K. T. läbi. ähvardas pidevalt maja põlema panna, kõik ära tappa, kes majas on ja auto põlema panna. K. Seda ütles talle viimati vahetult enne seda sündmust mõned päevad. Kindlasti ähvardas K. T.L. Ege- Rita Uibost, et ta peab hoidma oma suu kinni.

Süüdistatav P.K andis kohtus ütlusi selle kohta, et tunneb Kristo Rauda ammusest ajast.

Suhted on olnud tööalased, mõnikord on käinud tema juures, aidanud autot remontida. K.R. ei tundnud, oli teda ainult paaril korral näinud. Ege-Rita Uibose ja Erki Lajaliga sai tuttavaks XXX. T.L.

lapsepõlve tuttav. Nende omavahelistest suhetest teab ja on kuulnud, et on nääklemisi olnud.

10.11.2011 läks ta tallu, et viia kartuleid ja porgandeid lastele söögiks. Seejärel käisid nad XXX Kristoga Tartus pumpa ostmas.

, et XXX tagasi jõudsid nad 1,5 tunni pärast. Hiljem sõideti XXX

K.R. I.V. juurest XXX tuua. Autos olid Kristo Raud, Erki Lajal, T.L. ja tema. suhtles K.R. esimesena L. kindlasti karjus seal, aga ka. Kristo ja

T. K. T. K. vahel mingit suuremat sõnavahetust

ei mäleta. Prokurör taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava

ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 22.12.2011 ütlustest tlk 178 alt 15- ndast reast lause: „Siis oli seal üks suur sõimlemine Kristo ja vahel“. Süüdistatav kinnitab, et võis K.

nii olla, aga täpselt ei mäleta.

T.L. ja K.R. tallu. oli alkoholi tarvitanud.

tulid sauna juurest auto juurde, sõideti XXX K. XXX

tagasi jõuti kaheksa üheksa kanti, pime oli. Tagasi jõudnud, läks tema üles telekat vaatama ja jäi -

magama. Ärkas üles selle peale, et Erki Lajal tuli trepist üles ja ütles, et on surnud. Prokuröri K.

21 taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse

kontrollimiseks avaldada süüdistatava 22.12.2011 ütlustest tlk 179 ülevalt 4-ndast reast lause: „Järgmine hetk oli see, kui Kristo üles jooksis ja ütles, et me tapsime ära“. Süüdistatav kinnitas K.

kohtus, et ta ei mäleta. 22.12.2011 ülekuulamisel oli ta šokis ja ei suutnud kindlasti adekvaatseid vastuseid anda. Praegused ütlused on tõesed. Seejärel kuulis, et auto lahkus maja juurest ning majas ringi liikudes nägi ainult Ege-Ritat. Kui auto

oli tagasi tulnud tuli Kristo üles ja nad läksid keldrisse pumpa kokku panema. Seejärel võtsid

keldrist labidad kaasa ja läksid välja, aga nende labidatega midagi õues ei teinud. Labidad jäid garaaži ette. Ta oli šokis ja läks tuppa tagasi ülemisele korrusele, siis mingi hetk kutsus Erki Lajal

teda välja, et mingit käru oli vaja lükata. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas

kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 22.12.2011 ütlustest tlk 179 alt 22 ndast reast lause: „Umbes 15 minuti pärast tuli ka Kristo üles ja - ütles mulle, et tule välja“. Süüdistatav kinnitab, et see kindlasti nii ei olnud. Välja kutsus Erki.

Käru juures olid Kristo ja Erki Lajal. Kärus olid autoistmed ja paremal pool küljes oli piklik

kasvuhoone kilesse mässitud surnukeha. Verd näha ei olnud. Aitas käru lükata alla lõkkeplatsi juurde. Seejärel tõstsid surnukeha lõkkeasemele. Kes ütles, et peaks kütuse järele minema, seda ei

mäleta. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste

usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 22.12.2011 ütlustest tlk 180 ülevalt 6-ndast reast lause: „Kristo mõte oli laip põlema panna, sest tema ütles Erkile, et too bensiini, et sa tead, kus see on“. Süüdistatav kinnitas, et ei mäleta.

Erki Lajal tuli bensiini kanistriga garaažist ja valas lõkke bensiiniga üle. Prokuröri taotlusel ja

tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse

kontrollimiseks avaldada süüdistatava 22.12.2011 ütlustest tlk 180 esimesest reast lause: „Kristo valas kogu lõkke üle“. Süüdistatav kinnitab, et see väide on vale, seda tegi Erki Lajal.

Kuna tal olid tikud, proovis ta mitu korda tuld tõmmata, aga kuna käed värisesid, siis ei saanud lõket põlema. Siis võttis Erki Lajal ja viskas tiku ning lõke süttis.

Lõkke ääres seletas Erki, et Kristo oli oma venda löönud kirvega pähe mitmeid kordi. Erki enda tegevuse kohta midagi ei rääkinud. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus

prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 22.12.2011 ütlustest tlk 180 ülevalt 12 ndast reast lause: „Erki rääkis, et Kristo ja läksid omavahel tülli, ja - K.

temal oli ka mingi vana vimm, algul oli

agant K. jooksnud uksest välja, siis oli Erki teda selja t kirvega visanud aga ju tabas kirves halvasti, sest

K. jooksis edasi, siis jooksis Kristo kirvega järgi K.

põllul ja lõi seal ta maha“. Süüdistatav kinnitab, et need ütlused olid antud Kristo vastu

kättemaksuks. Seejärel viis Kristo ta koju. See oli kindlasti peale südaööd. Kristo seletas, et Erki

tegi seda kõike. Süüdistatav Ege Rita Uibos andis kohtus ütlusi selle kohta, et asus

XXX elama 2011 aasta augustis, kuna ta jäi Võnnus oma üürikorterist ilma. oli suur maja, siis ta pakkus võimalust peatud T. a tema juures oma kahe väikse lapsega. Kristo Rauda ja teadis seitse aastat. Erki Lajalit nägi esimest K.R. korda septembri alguses. , kui ta oli kaine, olid suhted normaalsed, purjus peaga ei soovinud K.R. suhelda. Kristo Raua ja Erki Lajaliga olid hea suh K.R. ted. Kui seal elas nägi, et kasutas vägivalda Kristo Raua, Erki Laiali ja ka

K.R. T.L. vastu. Oli tavaline, et nad omavahel kätega asju lahendasid. oli kõigi peale armukade, kes ümbritsesid . Tülide algataja pool oli ja suurem osa tülisid oli T.L K.R. siis, kui ta oli alkoholi tarvitanud, sest kaine peaga ta oma kodukohast ei lahkunud. Erki Lajali XXX viis sellise jõleda teoni K. provokatsioon, kindlasti provotseeris teda L. T.

Novembris mõned päevad hiljem kui ja Kristo Soomest töölt tulid t llkorrusel süüa, istusid K. egi ta a

22 K. köögilaua taga ja järsku oli ta taldrikul kurikaga löömisest tekkinud puuliist. Hiljem sai aru, et

Erki Lajal oli löönud kurikaga , kuigi Erkit koos kurikaga ei näinud. Prokuröri taotlusel K.R.

ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 223 ülevalt 11 nda lause „ Kui üles -

vaatasin, siis seisis Erki poolik kurikas käes selja taga.“ Süüdistatav kinnitab, et kui kurikas on K.

pooleks tehtud, siis ta ei ole enam kurikas. Pooliku kurikaga nägi seismas Erki Lajalit. kargas K. püsti, hoidis peast kinni ja käskis kiirabi kutsuda. Erki võttis enese kaitseks pliidilt ka noa.

10.11.2011 oli ta kodus. K.R. T.L. hel oli päev otsa talle ja istanud ja ähvardanud neid mõlemaid maha lüüa, seejärel põlema panna ja veel igasuguseid imetrikke teha. Nad teadsid, et tuleb lõpuks K. niikuinii tallu. Kristo , Erki Lajal ja

K.R. oli XXX L. T.L., võib olla ka P.K käisid K. järel. alkoholi tarvitanud.

K. läks koos Erki ja Kristoga kööki. T. tuli suurde tuppa tema juurde ja ütles, et ära muretse, viiakse varsti ära. Majas olid nad maksimaalselt tund. Kristo pidi K. K.R. viima XXX

ja Erki Lajal pidi kaasa minema Tema oli sellepärast, et üksinda ei ole pikka maad meeldiv sõita. ikka veel all toas arvuti taga, Kristo ja Erki

ütlesid, et nad viivad K. ära, K. ütles ukse peal tšau ja rohkem ta teda ei näinud. Võis minna mööda umbes 15 minutit, kui Kristo Raud jooksis tuppa näost kaamvalge ja ütles, et ei ole enam ja ütles vist , et kutsugu kiirabi. Nagu teised on öelnud, oli K. T.L.

ta üles läinud, aga enda mäletamist mööda jäi ta alla. Kaitsja adv R. Napa taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus kaitsjal süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 224 ülevalt 16 ndast reast kaks lauset „ ütles, et sina rahune - T. maha ja mine ülesse ära, teleka ette. saatis mu ise ülesse teleka ette, mässis mu teki sisse ja läks T. alla tagasi“. Süüdistatav kinnitab, et ta ei ole kindel, kas teda saadeti üles või mitte. Kristo näost oli

näha, et seal on midagi hullemat juhtunud, kui lihtsalt peksa andmine. Kui Erki Lajal tuppa tuli, siis tema riided olid verised. Pükste alumised sääred olid rohkem verised ja soki randid jalgade ümber olid verised. Kas seljas olnud T- P tuginedes KrMS särk ka verine oli, ei mäleta. rokuröri taotlusel ja

§ 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tl ndast lõigust lause „Siis tuli tuppa ka Erki, kellel olid k 224 4- seljas hallid dressipüksid, mis olid paksult verised kuni põlvini ning seljas kollane T särk, mis oli - eest verine“. Süüdistatav kinnitab, et võis nii olla.

Erki Lajal ütles, et Kristo viis ta kuivati juurde, sealt sõitis ta sõbraga K. on surnud. XXX tanklasse ja sõber tõi ta tagasi tallu, sest ta kaks väikest alaealist last olid seal. Selle isiku nimi oli XXX I.S. Miks ta I. kaitset või abi ei otsinud, ei oska põhjendada, kuigi võimalus oli. Tagasi tulles olid kodus T.L., Erki Lajal ja Kristo Raud ja neli last. P.K võis ka olla, magas

ülal korrusel nagu tavaliselt. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus

prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 226 ülevalt teisest lõigust lause „Mul tuli meelde, et Karli (nime ei tea, võib olla P.K,

elab

XXX

XXX kuskil tee ääres), oli ka 10.11.11. kell 20.00 õhtul.“ Süüdistatav kinnitab, et ei mäleta. dv I. Küti taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus kaitsjal süüdistatava Kaitsja a

ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 226 teisest lõigust lause „See tuli meelde mulle, kui enne rääkisin, et kui mina oli teisel korrusel toas diivanil,

vaatasin televiisorit ja Kristo tuli ja istus diivani äärele, siis Karli istus tugitoolis ja tukkus.“

Süüdistatav kinnitas, et võis olla nii. Siis hakati seletama mis juhtus. ütles, et T. K. tapeti kirvega.

Mida Kristo Raud ja Erki Lajal tegema hakkasid ei mäleta. Prokuröri ja adv R. Napa taotlusel

ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse

kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 224 alt neljandast reast laused

„Küsisin, et mis te tegema hakkate? Erki vaatas mulle otsa ja ütles, et nad hakkavad „Jaanituld“ tegema. Kuna ma ei osanud midagi arvata, siis ütlesin, et võtke katlaruumist ka prügi ja põletage see ära“.Süüdistatav kinnitas, et võis olla küll nii, aga ei ole kindel.

23 Vestlust, kus räägiti lõkke bensiiniga põlema panemisest ei mäleta. Prokuröri taotlusel ja

tuginedes

KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 228 alt kuuendast reast lause „Kristo ütles Erkile, et

paneme lõkke bensiiniga põlema“. Süüdistatav kinnitab, et see väide on vale, sest sellist jutuajamist tema ei ole kuulnud ja järelikult ta valetas, kuna uurimise ajal oli kõigi nende inimeste peale, kes seal majas viibisid vihane, siis võis anda täiesti tahtlikult ja teadlikult valeütlusi. Ei mäleta, et keegi oleks kirve kohta mingeid juhiseid

andnud.

Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 224 viimasest

reast lause „Üles korrusele minnes kuulsin, kuidas Erki ütles , et kirves tuleb ära T. panna.“Süüdistatav kinnitab, et ei mäleta, aga see võis nii olla. Hommikul ärkas sest Kristoga oli kokkulepe, et nad lähevad linna. Kristo Raud ütles, et varakult,

kui oled vait, siis ei juhtu sinuga mitte midagi ja seni kaua kuni tema majas on on kõik korras. Kristo kartis Erki Lajalit, kindlasti kartis ta

S.L. Autos toimunust juttu T.L. ja võis ka karta

ei olnud.

Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava

ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 226 alt neljandast lõigust lause „Reede päeval, kui Kristoga linnas kõik käisime, siis Kristo rääkis, et millise „pohhuistliku“ käitumise ja olekuga Erki tappis, tal ei olnud silm ka pilkunud ja tänu sellele, ma K. ka eile teile ei rääkinud midagi, mul on siiski kaks last ja ma ei oleks soovinud lõpetada nii nagu K.“.

Süüdistatav kinnitab, et võis nii olla, aga ei ole kindel.

Käisid mitu korda edasi tagasi niimoodi, sest kumbki ei tahtnud seal maja läheduses olla. Tõid Kristo Raua ema S.R.

T.K. juurde. Lapsi vaatas sel ajal sinna, läksid XXX poodi, Kristo Raua sõbra

T.L S.R. ja T.L. . Koju tulles läks ta oma tuppa pikali. Kui alla tuli, siis võtsid suures toas viina. Kristo ja Erki Lajal olid kained. Kaitsja adv R. Napa taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus kaitsjal süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 22515 ndast reast laused „Kui ma üles ärkasin, siis olid - T., Kristo ema ja Erki alkoholi

joobes juba. Kristot ei olnud. Läksin alla, Erki naeris ja ütles, et ära põe üks läinud, kaks veel“. Süüdistatav kinnitab, et ta ei mäleta. Õhtul tulid sünnipäevale küsis tema käest all toas, et kas seal M.K. K.K.,

, ja K.K.. K.K. T. T. E. maja taga suitseb K.R

. Kuna talle oli seda öelnud, kas T. või Erki või Kristo, vastas ta selle peale jaatavalt. T.L.

ütles seepeale, et kas sina võid kõigile rääkida ja mina pean oma suu kinni hoidma. T. vastas, et

K. võib usaldada. Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril

süüdistatava ütluste usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 225 alt 25-

ndast reast lause „T. vastas, et ära muretse, teiste jaoks olen mina süüdlane mitte Erki.“

Süüdistatav kinnitab, et ei mäleta täpselt. Sel päeval ütle Kristo ütles talle, et ta peab siit ära

minema, sest ta kardab, et ta on j

ärgmine. Oma algsetes tunnistustes väitis ta, et tema põletas XXX olevas keldri katlas ära Erki Laiali riided, aga see on vale. Ta lihtsalt nägi ja võttis automaatselt need riided oma toast põrandalt, läks trepist alla ja viskas katlasse tulle. Kirves leb

as trepi all, Erki Lajal võttis selle kirve sealt ja läks kuhugi.

Prokuröri taotlusel ja tuginedes KrMS § 289 lg 1 lubas kohus prokuröril süüdistatava ütluste

usaldusvääruse kontrollimiseks avaldada süüdistatava 13.11.2011 ütlustest tlk 227 ülevalt kolmand

ast lõigust lause „Nägin, et ta jooksis kirvega üles ja läbi T. toa rõdule“. Süüdistatav kinnitab, et nii see oli, aga kuhu ta suundus, seda ei oska öelda. Hirm oli ka temal väga

suur - terve 2012 aastast suurema jao veetis ta XXX ja , XXX vajadus kestab. XXX

24 Kannatanu S.R.

andis kohtus ütlusi selle kohta, et Kristo Raud sai väga hästi K. läbi. Vahel oli küll mõni ütlemine, aga see läks nii kähku üle ja siis nad olid jälle ninapidi koos. K. ja suhted ei T.L.

olnud eriti head. K.R. kartis pidevalt , sest T.L.

T.L. ähvardas oma ema ja tolle elukaaslasega K. metsa viimisega.

T.L. - K. on rääkis sellest palju. ähvardas ka talle peksa anda. Ege Rita on väga hea südamega tüdruk, hoidis ka vahepeal lapsi, kui oli vaja pidu panema minna, sest Kristo käis tööl, T.

tema ei saanud pidevalt lapsi hoida. Ege-Rita nii kartis

T. kui ka sõltus temast, tegi mis kästi. 13.11.2011 bussijaama juures bensiinijaamas ütles käis ta T.L., et tema tappiski K. Enne surma K. XXX poiss. sagedasti, siis nägi ta seal ka Erki Lajalit, tema oli rahulik

DNA ekspertiisi tulemusena koostatud akt nr XXX (kd 1 tl 97-106) on eksperdid avaldanud, et is

kirvelt võetud proovid täisprofiilid pärit ü nr , ja on XXX XXX XXX ja on helt isikult ja need on kokkulangevad K.R. DNA. Ki saadi võrdlusproovidest määratletud rveteralt võetud proov nr XXX täisprofiil, mis oli pärit enam kui ühelt isikult. Segaprofiilis oli aga eristatav peamine DNA profiil,

mis oli kokkulangev K.R. - ide nr võrdlusproovist määratletud DNA ga. Kirvevarrelt võetud proov XXX XXX , , XXX ja XXX p peal K.R. ka uhul on eksperdid arvamusel, et selles ei saa välistada Erki Lajalilt pärineva bioloogilise materjali pärinemist. Kirvelt võetud proovid ei olnud seostatavad

Kristo Raua, Erki Lajali ega Ege- lidega. Rita Uibose võrdlusproovidest määratletud DNA profii Teibirullidelt võetud proovidel ei välista eksperdid Kristo Raua bioloogilise materjali olemasolu.

Ekspertiisiakt nr XXX (kd 1 tl 108-110) is olev eksperdiarvamus tõenduslikku tähtust omavat informatsiooni ei sisalda.

Ekspertiisiakt nr (kd 1 tl 112-143) kajastab DNA ekspertiisi tulemusi. XXX

Eksperdiarvamuse kohaselt oli põllult vereloigust 3 hamba ja 2 luukillu leidmiskohast võetud

proovide võrdlemisel võetud proovidega võimalik tuvastada, et põllult võetud proovide S.R.

bioloogiline materjal pär . Eksperdiarvamuse mahukam osa olulist tõenduslikku tähtsust ineb K.R omavata informatsiooni ei sisalda.

Ekspertiisiakt nr (kd 1 tl 145-150) XXX kohtule tõenduslikku tähendust omavat informatsiooni ei andnud.

Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1 tl 1 taust võetud esemete, muuhulgas kirve, 53-162) kajastab

XXX vaatluse tulemusi.

Asitõendi vaatlusprotokoll (kd 1 tl 1 kajastab sündmuskohalt kaasa võetud teibirulli ja 63-164) teibiribade vaatluse tulemusi.

XXX vastuskiri (kd 1 tl 165 koos CD-dega) ja a atlusprotokoll (kd 1 tl 169-192) sitõendi va

kajastavad, et 10. 11.2011 kell 22.21 ilmus tanklasse T.L. kell 22.34. Samuti on S.L. XXX näha ilmumist tanklasse. Kristo Raud ja sõiduk BMW on nähtav kell 22.44-st kuni 22.58-ni.

Erki Lajali ütluste ja olustiku seostamise protokoll (kd 2 tl 6-41) kinnitab Erki Lajali poolt kohtus

antud ütlusi valdavas osas. Erki Lajal on üksikasjalikult kirjeldanud oma tegevust nende 10.11.2011.a. Tähelepanuväärsed o kohtu jaoks järgmised asjaolud. Erki Lajal näitas ette kohad, n

kust tema botased ja andsid need K ise ja Kristo Raud võtsid K. . Alles seejärel hakati minema maja äärt pidi auto poole. Nii Erki Lajali kohtus antud ütluste kui ka ettenäidatu põhjal liiguti nii: K. ees ja Erki ning Kristo kõrvuti tema järel. Kirve võttis Erki Lajal hetkel kui liiguti maja äärt pidi auto

25 poole ja hetkel kui

vastu K. oli nii Erkist kui ka Kristost eespool. Siis lõi Erki kirvega ühel korral K. pead asendis, kus tema poole oli selg Erki Lajal suunda, kuhu jooksis ja viitas K. . Seejärel näitas K. põllul niitmata alale.

Kohtus andis Erki Lajal sisuliselt samasuguseid ütlusi, kuid ütlused on vähem detailsed. Ka Kristo Raud tunnistas kohtus, et majast eemaldudes liikus kõige ees Seega olid löömise ajal nii Kristo K.

Raud kui ka Erki Lajal tagapool, kuid Raud pidi ka pimedas mingil K. oldi lähestikku ja Kristo määral nägema Kristo Raud on ise väitnud, et löömise hetkel olid Erki Lajali tegutsemist. K. ja Erki

temast 4-5 m kaugusel. Erki Lajal osundas ka kohale, kus pikali maas olid nii Kristo kui ka K. Kohtus kinnitas Erki Lajal seda, et kui ta

K. uuesti lõi, siis oli viimane selili asendis. Samamoodi on ta näidanud ka sündmuskohal. Erki Lajal näitab, et selili lamavat lõi ta kirvega pea juures seistes

K. kuskil kolm-neli korda. Sündmuskohal on Erki Lajal tegevuste järjekorda ette näidates jäänud seisukohale, et K.R. Rraua poolt toimus vahetult peale seda kui tema oli telefoni äravõtmine Kristo

maas lamavat K.R. 3-4 korda kirvega löönud. Tegevusi ette näidates kirjeldas Erki Lajal seda, kuidas peale XXX tanklas käimist võeti toast kilekotid ja teip ning kuidas ta koos Kristo Rauaga läks tagasi põllu poole.

Kohtupsühhiaatriaekspertiis akt nr XXX (kd 2 tl 44-46 kinnitab, et Erki Lajal oli teo ) toimepanemise ajal terve ja sai aru, mida ta tegi.

K iaekspertiisi aktis nr (kd 2 tl 60-62), milline on koostatud 06.02.2012.a asus ohtupsühhiaatr XXX ekspert seisukohale, e . t Kristo Raud põeb XXX

09.04.2012.a. k - (kd 2 tl 64- ) ohtupsühhiaatria psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr XXX 73

kinnitab, et Kristo Raual ei ole kunagi esinenud XXX. Ta oli suuteline täiel määral aru saama ümbrusest ja oma tegude iseloomust, sh nende keelatusest ning oli suuteline oma käitumist juhtima.

Eksperdid on aktis avaldanud, et 12.11.2011.a ilmnes Kristo Raua käitumises demonstratiivse

iseloomuga enesekahjustamist ja alates 28.12.2011.a esitas Kristo Raud aktiivselt ja sihipäraselt XXX XXX simuleerivaid käitumisakte ja sõnalisi avaldusi, kuid tal ei esinenud.

Kohus, uurinud kõiki kohtule esitatud tõendeid, on seisukohal, et vaatamata teatud väikestele

erinevustele kohtueelsete ja kohtus antud ütluste vahel, on Erki Lajal andnud valdavalt ühetaolisi ütlusi. Kohus ei kahtle nende ütluste usaldusväärsuses. Küll aga on ilmne, et süüdistatav on rääkinud

sündmuse kohta vähem kui ta tea ja mäleta Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks b b. kriminaalasjas nii Erki Laiali kui ka Kristo Raua süüküsimuse lahendamisel lähtuda esmalt just Erki Laiali ütlustest. Kristo Raud on nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus andnud nii 09.11.2011.a. kui ka 10.11.2011.a. sündmuste kohta üksikasjalikke ütlusi. Need ütlused on suures osas kooskõlas Erki

Lajali ja Ege-Rita Uibose I.V., T.K. . ning 09.11.2011.a. sündmusest osavõtnud isikute ( ) ütlustega

Kohus on seisukohal, et asjaolu, et Kristo Raud eitab oma venna mõrvamisele kaasaaitamist, so

eitab K.R. see asjaolu põllul mahatõmbamist, ei muuda tema ülejäänud ütlusi veel mitteusaldusväärseteks. Kohus on samuti seisukohal, et Ege Rita Uibos on andnud ütlusi, milli - sed

tuleb lugeda usaldusväärseteks. Ka eksperdid on statsionaarse kompleks-komisjonilise

kohtupsühhiaatrlise psühholoogilise ekspertiisi (akt nr ) käigus jõudnud järeldusele, et Ege - XXX -

Rita Uibos oli suuteline tajuma 10.11.2011.a. sündmusi ja mõistma objektiivset tegelikkust. P.K

on andnud ütlusi, kus ta eitab koos Kristo Rauaga bensiini varastamist 10.11.2011.a.

Käesolevad kriminaalasjas sellesisulist süüdistust P.K-le esitatud pole, kuid kohtule on teada, et sellesisuline kriminaalasi on kohtueelsel uurimisel. Kahtlustataval ja süüdistataval on õigus

mitte anda ütlusi, mis võivad teda ennast süüstada Samuti eitab P.K tikuga lõkketule .

läitmist. Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistuses otseselt sellist temapoolset tegevust ka

26 kirjeldatud, kuid Erki Lajal ja Kristo Raud on tõepoolest sellised ütlused andnud. Koh põhjendas tus P.K oma ütluste muutmist asjaoluga, et ütlused, mida ta Kristo Raua vastu andis, olid olulist antud kättemaksuks. Kohtus ei osanud P.K kahjuks kättemaksu motiivi lahti seletada. P.K ütlused on suures osas vastuolulised või kinnitas ta kohtus, et oli šokis ja ei mäleta, kuidas asjad tegelikult toimusid. Eeltoodust tulenevalt ei saa P.K ütlusi pidada usaldusväärseteks ja kohus ei saa otsuse tegemisel nendest lähtuda.

Eespoo ka l kajastatud tunnistajate ütlustest peab kohus põhjendatuks tõendikogumist välja arvata

S.L. ütlused. Need on kohtu arvamuse kohaselt vastuolus nii Erki Lajali kui ka Kristo Raua ütlustega ja ütluste eesmärgiks on ilmselt olnud soov kaitsta oma tütart ütlused pole T.L. Ka

T.L.

kooskõlas ei Kristo Raua ega ka Erki ütlustega ja on samuti ennastõigustava iseloomuga. Lajali

Ülejäänud tunnistajate ütlusi peab kohus (K.K., M.T., T.K., K.K.

, M.P., I.V., T.K. V.R.) , E. Z. ,

usaldusväärseteks, sest kohtueelselt ja kohtus antud ütluste erinevus sai kohtus väljaselgitatud ja

enamasti oli erinevate ütluste põhjuseks asjaolu, et 2013.a ei mäletatud 2011.a sündmust sellise täpsusega kui vahetult peale kuriteosündmust ütlusi andes.

Kõigi eespool loetletud ja analüüsitud tõendite põhjal peab kohus vajalikuks Erki Lajali ja Kristo

Raua süüdistusest välja jätta tõendamatuse tõttu järgmised asjaolud. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et Erki Lajalil ja Kristo Raual oleks olnud eelnev kokkulepe K.R. tapmise

osas. Tõendamist on leidnud küll asjaolu, et 09.11.2011.a oli nii Erki Lajalil kui ka Kristo Raual soov K.R. peksa anda ja temalt telefon ära võtta. Kohus loeb nimetatud asjaolu tõendatuks nii Erki

Lajali, Kristo Raua, tunnistajate I.V. ja T.K. ütlustega, kes on üksikasjalikult kirjeldanud K.R.

tagaajamist ja selle eesmärki. Nimetatud eesmärgi teostamatus 09.11.2011.a. annab aluse

seisukohaks, et soov K.R. oli olemas ka 10.11.2011.a peksa anda ja temalt telefon ära võtta .

Tapmise

otse kokkuleppest ei räägi kohtule mitte ükski tõend. Süüdistatavad pole tahtnud

tunnistada, et see 09.11.2011.a realiseerimata peksaandmise ja telefoni äravõtmise soov kandus

edasi 10.11.2011.a. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta ütlusi, mida kohtus on antud ja mis

kinnit plaani. Nimelt on Erki avad, et just 10.11.2011.a taheti jätkata 09.11.2011.a. täideviimata

Lajal kohtus kinnitanud, et 10.11.2011.a. lõuna ajal hakkas taas telefoni teel tü K.R. litama T.

Pidevat tülitamist 10.11.2011.a kinnitas kohtus ka Ege isaks on ta väitnud, et nad -Rita Uibos. L (Kristo Raud, Erki Lajal, ) teadsid, et tuleb purjus peaga tallu. I.V. T.L. K. lõpuks nii kui nii XXX

andis ütlusi selle kohta, et kui 09.11.2011.a Kristo Raual ja Erki Lajalil ei õnnestunud kätte K.R. saada, siis lubas Kristo ve

nna sellele vaatamata üles otsida.

Kohus on seisukohal, et t mist ei ole leidnud ka see, et Erki Lajal õenda käesolevas kriminaalasjas

oleks kirve võtnud majast kaasa. Erki Lajal jäi kohtus selle juurde, et kirve haaras ta maja seina kõrvalt, umbes 2 pist eemal. Ka sündmuskohal käies on Erki Lajal ette näidanud koha, kust ta m tre kirve võttis ja viidatud koht on maja seina ääres

.

Erki Lajali kaitsja avaldas kohtuistungil, et Erki Lajali tegevuses ei ole tuvastatud mõrva

koosseisulised tunnused. Kaitsja sõnul on tegemist pigem provotseeritud tapmisega ja Erki Laiali tegu tuleks ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-

10.13 avaldanud järgmise seisukoha: “KarS § 115 kujutab endast tapmise põhikoosseisu (KarS § 113) privilegeeritud ehk vähemohtlikku

koosseisu. Äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund on subjekti iseloomustav tunnus, mis asetseb deliktistruktuuris süüteokoosseisu objektiivses küljes. Iseloomustades subjekti psüühikat ja emotsionaalset seisundit teo toimepanemise ajal, on see vastutust kergendav isikutunnus KarS § 24

27 lg 3 mõttes. Privilegeeritud koosseisu subjektiivne ehk tahteline külg on põhikoosseisuga sama - isik

peab vähemalt kaudse tahtluse tasemel pidama võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ning seda möönma. Süüteokoosseisu kandvaks mõtteks on lähtekoht, et tagajärje (surma)

kutsub enda õigusvastase käitumisega esile kannatanu. Tapmine on reaktsioon varasemale

kehalisele (vägivald) või vaimsele (solvamine) haavamisele. Seega ei välista KarS § 115

kohaldamist ka asjaolu, kui isiku liikumapanevaks jõuks oli nt kättemaksumotiiv, mida võivad

täiendada (kuid ei pea täiendama) meeleheide, enda väljapääsmatu olukorra tunnetamine vms.

Sarnaselt põhideliktiga on provotseeritud tapmine süüline, s.t isik on teo toimepanemise hetkel täielikult võimeline aru saama enda teo keelatusest ja on võimeline enda käitumist vastavalt sellele arusaamisele ka juhtima (KarS § 34)… KarS § 115 objektiivse külje jaatamiseks on vaja tuvas

tada põhjuslik seos erutusseisundi ja kannatanu (provotseeriva) käitumise vahel. Provokatsioon võib olla ka pikaajaline või süstemaatiline ning seda tuleb käsitada üksikutest vägivalla või solvamistegudest -

koosneva tervikteona, s.t kannatanu käitumisele tuleb terviksituatsiooni silmas pidades anda

üldhinnang(Vt RKKKo 3-1-1-86-04, p-d 9-10). Olles tuvastanud tapmisteole eelnenud kannatanu

vägivaldse või solvava teo, peab kriminaalasja menetleja alati kontrollima, kas kannatanu selline

käitumine kutsus süüdistatavas esile KarS §-s 115 nimetatud erutusseisundi. Vajadusel tuleb

osutatud küsimuse lahendamiseks oluliste asjaolude kindlakstegemiseks määrata ekspertiis…. Samas pole erutusseisund siiski selline koosseisutunnus, mille olemasolu eeldused peaks ja saaks

tuvastada üksnes ekspertiisi käigus, vaid lisaks saab erutusseisundi kindlaks teha ka kannatanu käitumisele antava hinnanguga kriminaalasja menetlemisel (vt ka RKKKo 3-1-1-86-04, p 10).

Käesolevas kriminaalasjas ei ole Erki Lajali emotsionaalset seisundit ekspertide poolt uuritud. Kohus, hinnates aga nii Erki Laiali enda kui ka Kristo Raua, Ege-Rita Uibose ja P.K ütlusi ei tuvastanud ühtegi märki sellest, et Erki Lajal oleks 10.11.2011.a tegutsenud äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisund

is. Konflikt, mis eelnes 10.11.2011.a õhtul enne XXX elumajast väljumist

(koridoris K.R. poolt Erki Laiali ), ei saanud olla tegevuseks, mis oleks usutavalt „nügimine“

kutsunud esile Erki Lajali . Erki Lajal ise et K.R. kõrget emotsionaalset pinget on küll väitnud,

käitumine ajas ta marru ja vihale, kuid ei saa pidada marus olevaks isikut, kes peale marruajavat tegu, otsis veel K.R. . Seega, k tuks asjaolu, et K.R.

laialiloobitud jalanõusid ui lugeda tõenda „nügis“ koridoris Erki Lajalit, siis ei olnud kirjeldatud tegu vaadeldav sellise isikuvastase ründena, mis oleks selgelt provotseerinud hilisemat kirvega löömist. Pigem on usutav ja tõepärane aga nii Erki Laiali

kui ka Kristo Raua ning Ege-Rita Uibose poolt avaldatu, et K.R.

oli oma tegevusega kõiki XXX

elavaid isikuid, muuhulgas , pidevalt T.L. ähvardades ja talu põlema panna lubades ning kõiki tülitades tekitanud olukorra, kus talle taheti peksa anda ja tülitamise vältimiseks telefon ära

temalt võtta. ündmustest rääkides nii Erki Lajal, Sellist plaani ja ka tegevust on kirjeldanud 09.11.2011.a s Kristo Raud kui ka tunnistajad I.V. ja T.K. ohtuistungil Erki Lajali poolt Ei saa jätta tähelepanuta k öeldut. kirvega löömise kohta ütles ta indlasti oleks olnud võimalik neid süütegusid ära K.R.

, et k hoida ja oleks saa Erki Lajal on ise avaldanud, et tegu oli nud rääkida ja sõnadega ära lahendada.

väga arusaamatu i olnud piisavat põhjust, mis oleks väärt midagi sellist tegema. Ristküsitluse , e alguses ei rääkinud seega Erki Lajal ise mitte mingisugusest erilisest hingelisest seisundist.

Erki Lajal on K.R.

kinnitanud, et lõi esmalt ühel korral kirvega pea piirkonda, hiljem lõi selili maaslamavat K.R. veel 2-3-4 korral kirvega pea piirkonda. Erki Lajali tegevus on kvalifitseeritud ja süüdistuses kirjeldatud julmal viisil tapmisena.

Riigikohus on asunud seisukohale, et kannatanule põhjendamatult jõhkrate ja moonutavate

vigastuste tekitamine annab aluse hinnata tapmine julmaks (RKKK 3-1-1-114-06). Kohus on veendumusel, et elava inimese peapiirkonda kirvega löömine on oma olemuselt jõhker ja toob kaasa moonutavad vigastused. Kristo Raud on oma ütlustes avaldanud, et , kõik oli verine. K. pea oli sodi

28 Ka eksperdid on asunud seisukohale, et nendel vähestel luukildudel ja hammastel, mida oli võimalik uurida, on kirvega tekitatud vägivalla märke. Julmus väljendubki kohtu arvates erilises hoolimatuses inimelu ja inimkeha kui väärtuse suhtes. Ja kirvega peapiirkonna sodiks peksmine on ilmselgelt nii inimelu kui ka inimkeha suhtes erilise hoolimatuse väljendamine. Seega on igati põhjen

datud Erki Lajali poolt 10.11.2011.a. toimepandu kvalifitseerida KarS

§ 114 p 1 järgi.

Kriminaalasjas tuleb kohtul vastata ka küsimusele, et milline oli Erki Lajali tahtlus. Erki Lajali teo

subjektiivse külje saab kohtu arvates avada läbi tema enda tegevuse ja käitumise nii teo toimepanemise ajal kui ka pärast seda. Mida peab ette nägema isik, kes haarab kirve ja lööb sellega vähemalt kolmel -neljal korral inimese pea piirkonda. Kohus on uurinud ja vaadelnud ka kirvest ja on tuvastanud, et tegemist on suuremat sorti kirvega. Ütluste kohaselt kirvega, millega oli võimalik lõhkuda autot. Kohus on veendumusel, et Erki Lajal tegutses otsese tahtlusega. Erki Lajal pidi aru

saama, et kirvega kahel-kolmel-neljal asa korral maaslamava isiku peapiirkonda löömine toob ka ilmselt selle isiku surma.

Kohtu ees püstitus küsimus sellest, kas Kristo Raud osutas oma venna tapmisele kaasabi või K.R.

mitte? Kriminaalasjas nr 3-1-1-13-12 on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitanud järgmist“

„KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Kuriteole kaasaaitamine tähendab seega teise isiku õigusvastase teo toetamist ehk soodustamist. Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija

poolt toimepandava teo koosseisu ja ulatuma välja selle objektiivse ning subjektiivse ebaõiguse kõige olulisemate elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel (vt RKKKo 3 – -1-1-94-00, p-d 6.5

6.6). kohale, et teise isiku kuriteole “ Teises kriminaalasjas on kriminaalkolleegium asunud seisu

kaasaaitamine on võimalik kuni teo faktilise lõpuleviimiseni. Näiteks inimese tapmisele kaasaaitamine on võimalik kuni faktilise tagajärje, s.o inimese surma saabumiseni (RKKKo 3-1-1-

75-11). abi osutamist eitanud. Eelnevat tapmise kokkulepet ei Kristo Raud on oma ütlustes kaas tuvastanud ka kohus. Erki Lajal on kohtus a

ndnud järgmised ütlused. Ta ei mäleta täpselt, millise kirve otsaga andis ta K.R.

, olid kindlasti esimese kirvelöögi. Aga ta väidab, et teised kaks või kolm tömbi otsaga. - k

Löömist on ta kirjeldanud nii õigepealt oli üks löök, siis jooks K. põllule, enne seda ütles midagi. Kristo läks järgi, ta ütles midagi, ei mäleta mida ja ühel hetkel olid nad kahekesi K. maas põllu peal. Kuidas nad maas olid ei näinud, sest pime oli. Seejärel jooksis tema järgi ja lõi , põllul veel kahel pea piirkonda. Rohkem ei löönud. õtles -kolme korral selili lamavat

K. Erki Lajal kohtuistungil järgmised sõnad Kristo jooksis ära sealt, kui kõrvaldasin“ :“ ma

K. . Veendunud, et K.R. on surnud, Erki Lajal - tanklasse emaga läks majja, kus jõudis olla 5 10 minutit ja siis sõideti XXX T. kokku saama.

Kristo Raud väitis kohtus, et tema jooksis järele vaid selleks, et vaadata, mis temaga juhtunud on K. ja kiirabi kutsuda. Kohus ei pea selliseid ütlusi usutavateks ja need on vastuolus nii Erki Lajali poolt

antud ütlustega kui ka Kristo Raua enda käitumisega konkreetses situatsioonis. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tõendamist leidnud, et Erki Lajalil ja Kristo Raual oleks olnud eelnev kokkulepe K.R. juba tapmise osas. Küll on leidnud tõendamist asjaolu, et

09.11.2011.a sooviti K.R. peksa anda, kuid see ebaõnnestus. Kristo Raud on ise kinnitanud, et 09.11.2011.a vihastas teda asjaolu, et

K. oli lubanud tema auto jälle põlema panna. Sellele järgnes

Kristo poolt soov

K. kätte saada, talle peksa anda ja temalt telefon ära võtta. See, mis toimus

10.11.2011.a õhtul , sai selle õhtu tegevusi hinnates olla nii Kristo Raua kui ka Erki Lajalil XXX soov realiseerida eelmisel päeval tegemata jäänu. Kristo Raud kinnitas ise kohtus, et ta nägi, et Erki

Lajal ründas tema venda kirvega. Kui see Erki Lajali käitumine oli Kristo Rauale ootamatu, siis

vähemalt sellest hetkest pidi ta mõistma, et Erki Lajal on vägivaldne ja kirvega lüües võib K.R.

29

tekitada kehavigastusi. Kristo Raud pidi mõistma ka seda, et kirvega teise isiku pead lüües võib

tagajärjeks olla inimese surm. Edasi on mõlemad süüdistatavad kinnitanud, et jooksis põllu

K. poole. Selle jooksmise ainsaks eesmärgiks sai olla soov põgeneda. Kui Kristo Raua soov ja eesmärk oli kuidagi aidata, siis oleks ta pidanud kuidagi venna kaitsel aktiivselt tegutsema. K K. as püüdma

Erki Lajalit peatada või siis püüdma kaitsta. Tõendid, mis kohtule järgneva mõne minuti K.R. sündmuste kohta on esitat Erki Lajal on väitnud, et ja Kristo Raud kukkusid põllule ud, on napid. K. maha. Seda, kas Kristo

K. maha tõmbas või mitte, seda Erki Lajal kohtus enam rääkida ei tahtnud.

Kohtueelsel uurimisel oli Erki Lajal aga ka sündmuskohal seda meelt, et Kristo tõmbas K. maha. Kohus on seisukohal, et kui isikute ütlused ei anna võimalust olukorda üheselt lahendada, siis tuleb analüüsida nii Erki Lajali kui ka Kristo Raua käitumist konkreetses ajahetkes. Ja siin on kohtu jaoks tähenduslik oli põllul pikali kukkunud, siis oli tema toa poole Kristo Raua jutt selle kohta, et kui

K. teel. Väidetavalt sooviga kiirabi kutsuda. Kristo Raud teadis, et Erki Lajalil on kirves ja ta on sellega juba Vaatamata sellele ta ühel korral rünnanud. jätab oma venna lihtsalt põllule maha ning läheb

väidetavalt tuppa. Fakt on see, et kiirabi sel õhtul välja ei kutsutud, kuigi telefone oli mitmetel isikutel. Samas pidas aga Kristo Raud vajalikuks oma venna surnukeha juurest telefoni ära võtta ja selle lahti lõhkuda ning kaevu visata. Ka selle telefoniga oleks soovi korral saanud kiirabi kutsuda.

Ka Erki Lajal on kinnitanud, et enne tanklasse minekut viskas Kristo Raud K.R. telefoni garaaži kõrvale kaevu. Telefoni viskamist on tunnistanud ka Kristo Raud ise. Kohus ei pea veenvaks aga

Kristo Raua , ja et ta ei julgenud

ütlusi, et seda teha käskis T.L. T.L. kartes seda tegemata jätta. Kristo Raua edasine käitumine ei ole kuidagi loogiliselt seostatav tema sõnadega selle kohta, kuidas

ta kõikki ja kõike kartis. Kristo Raud oli kümmekond minutit peale põllul toimunut suuteline

juhtima autot, et sõita tanklasse, oli mõni aeg hiljem suuteline kokku panema bensiini XXX varguseks pumba ja oli samal ööl suuteline käima bensiini . Tähelepanuväärne on ka see, varastamas

mida Ege-Rita Uibos on oma ütlustes avaldanud, et kui ta küsis Kristo Raualt ja Erki Lajalilt, et mida nad hakkavad tegema, siis ta sai Erki Lajalilt vastuseks, et hakkavad „Jaanituld“ tegema. Selle ütlemise juures oli ka Kristo Kristo Raual oli mitu võimalust ära minna kui tema hirm Raud. XXX T. ja Erki Lajali ees oli selline nagu ta on seda hiljem kirjeldanud. Ta ei teinud seda. L.

Eespool kajastatud analüüs viib kohtu järelduseni, et Kristo Raua enda konkreetne tegutsemine näitab seda, et ta osutas tahtlikult Erki Lajali tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist kaasabi. Kristo Raud takistades K.R. põgenemist ja jättes takistamata Erki Lajali rännet toetas ja soodustas sellise tegevusega Erki Lajali poolt K.R. tapmist.

Kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teo koosseisu ja ulatuma välja selle

objektiivse ning subjektiivse ebaõiguse kõige olulisemate elementideni vähemalt kaudse tahtluse

tasemel. R Subjektiivse külje osas on kohus veendumusel, et Kristo aud tegutses vähemalt kaudse tahtlusega. Kristo Raud pidi mõistma, võimalust põgeneda ega takista Erki et kui ta ei anna K.R.

Lajalit, siis K.R. edasijooksmise takistamise ta aitab kaasa oma ga ja ründaja mittetakistamisega venna tapmisele.

Seega on kohus veendumusel, et Erki Lajal tuleb süüdi mõista KarS § 114 p 1 järgi ja Kristo Raud KarS § 22 lg 3 § 114 p 1 järgi. -

P.K süüdistus KarS § 306 lg 1 järgi

Kriminaalasjas on P.K-le esitatud süüdistus selles, et tema 10.11.2011 Tartumaal

XXX peale K.R. tapmist Erki Lajali ja Kristo Raua poolt, aitas viimastel vedada K.R. surnukeha

XXX

elumajast eemale lõkkesse ja tapetu surnukeha põletada eesmärgiga peita kuriteo jälgi.Teise isiku

poolt esimese astme kuriteost eelnevalt mittelubatud varjamisega, pani P.K toime KarS §

30 306 lg.1 järgi ettenähtud kuriteo. Süüdistatav P.K tunnistas ennast süüdi. Süüdistatava kaitsja leidis kohtuvaidluste käigus,

et

ei ole tõendamist leidnud oleks oma tegevusega täitnud arS § 306 lg 1 järgi , et P.K K

kvalifitseeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Kaitsja avaldas, et tema arvamuse kohaselt tegutses

P.K hädaseisundis.

KarS § 29 sätestab hädaseisundi mõiste. Tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et

kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud

vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem. Huvide kaalumisel arvestatakse eriti õigushüvede olulisust, õigushüve ähvardanud ohu suurust ning teo ohtlikkust.

Hädaseisundit saab eelpool viidatu põhjal määratleda kui vahetut ohtu enda või teise isiku õigushüvele, mida saab kõrvaldada üksnes teisele õigushüvele kahju tekitamisega.

Milline sai konkreetse kriminaalasja tehiolude pinnalt olla vahetu oht P.K-le, mida ta oli sunnitud kõrvaldama kuritegu varjates on väitnud, et ? P.K ta sai K.R. surmast teada enne

kui Kristo Raud, Erki Lajal ja T.L. XXX bensiinijaama sõitsid. Ei ole eluliselt usutav, et ta ei püüdnud teada saada, mis oli juhtunud. P.K pidi juba sel hetkel mõistma, et toime on pandud kuritegu. Kohus ei näe mingit takistust selleks, et P.K poleks saanud kuriteopaigast lahkuda.

Kohtus ütlusi andes on P.K korduvalt rõhutanud, et ta oli šokis. P.K muutis kohtueelsel uurim Lajali ja Kristo Raua rolli. P.K isel antud ütlusi oluliselt osas, mis puudutas Erki

Lajal ja Kristo osavõtu kohta just süüdistuses kirjeldatud teo osas on ütlusi andnud Erki

Raud. Erki Lajal kinnitas kohtus, et P.K e. Kristo Raud on kinnitanud sama. süütas lõkk Kohus on Erki Lajali ja Kristo Raua ütlused sündmuste kirjelduse osas lugenud usaldusväärseteks. K l äesoleval juhul loeb kohus tõendatuks just nimetatud ütluste alusel asjaolu, et õkke süütas P.K

. See on ka usutav, sest just temal olid olemas tikud. Tõendamist on leidnud Erki Lajali ja Kristo Raua ütlustega, et kui P.K õue läks, siis oli kilesse mässitud ja K.R. surnukeha juba

P.K abistada

kästi käru lõkkeplatsile lükkamist. Tõendamist on leidnud, et P.K

seda k vastuvaidlemata tegi. Kohus on veendumusel, et selleks hetkeks kui asuti surnukeha a

lõkkesse viima, pidi P.K olema arusaamine selle kohta, mida tehakse ja milleks seda

tehakse et – põletatakse surnukeha. Samuti pidi P.K täiskasvanud inimesena mõistma,

surnukeha põletamisele kaasaaitamine on kuriteo varjamine ja selline tegu raskendab kuriteo või

selle toimepanija avastamist ning asjaolude tõendamist. P.K oli reaalne võimalus XXX lahkuda hetkest kui ta sai teada K.R. tapmisest ja ta sai sellest teada juba enne seda kui Kristo Raud, Erki Lajal ja T.L. tanklasse. -Rita Uibos. läksid XXX Sellised ütlused on andnud kriminaalasjas Ege

Kohtuistungil väljendatud hirm Erki jäi P.K poolt kohtu arvamuse Laiali ees kohaselt põhjendamata.

Kohus on seisukohal, et P.K ei olnud hädaseisundis. Samuti ei ole kriminaalasja raames

tuvastatud, et ta oleks andnud eelnevalt loa kuritegu varjata. Kohtus on püstitatud küsimus ka sellest, et P.K ei pruukinud teada, et toime on pandud esimese astme kuritegu. Kohus leiab, et Ege-Rita Uibose ütlused kinnitavad, et P.K teadis, et Kristo Raud tapeti. Tapmine on igale inimesele teadaolevalt üks raskemaid kuritegusid. Asjaolu, et toime on pandud raske kuritegu, mida

soovitakse varjata, pidi P.K arusaama ka sellest, et kohale ei kutsutud ei politseid ega kiirabi. Samuti sellest, et asuti surnukeha kilesse pakkima.

Tavapäraselt inimesed ju nii ei tegutse. P.K pani eespool käsitletud kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Ta pidi mõistma, et

surnukeha põletamine raskendab kuriteo või selle toimepanija ja tema poolt sellele kaasaaitamine avastamist või teo asjaolude tõendamist. Eeltoodule tuginedes peab kohus põhjendatuks P.K

31 KarS § lg 1 järgi süüdi mõista. 306

Ege-

Rita Uibose süüdistus KarS § 307 lg 1 järgi Kriminaalasjas on Ege- Rita Uibosele et tema saades 10.11.2011 teada

esitatud süüdistus selles,

K.R. .) tapmisest Erki Lajali ja Kristo Raud poolt, mis toimus 10.11.2011 kella 22:00 paiku

(R XXX territooriumil, jättis politseile teatamata teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost. Teise isiku poolt toimepandud esimese astme kuriteost mitteteatamisega, pani Ege-Rita Uibos toime KarS § 307 lg.1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistuskõnes loobus prokurör süüdistusest Ege KrMS § 301 sätestab, et kui -Rita Uibose vastu. prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus Ege üdistuses KarS § 307 lg 1 järgi õigeks. -Rita Uiboses sü

II Kohtu seiskoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel tuleb kohtul esmalt tuvastada karistusraamid. tuleb kohtul lähtuda Kohtul

KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süüst. Lisaks sellele, et kohus on käesoleva otsusega tuvastanud süüdistatava poolt toime pandud tegude koosseisupärasuse ja õigusvastasuse, tuleb kohtul karistust te

mõistes arvsesse võtta ja analüüsida ka teo taunitavust ja ebaõigust kui süü suurust mõjutavaid näitajaid.

Erki Lajal on varem kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda varem karistatud kolmel

korral. Erki Lajal Kohus pidas põhjendatuks süüdi mõista KarS § 121 järgi, mille eest saab

karistuseks mõista kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Nimetatud

kuriteoepisoodis oli kohtu arvamuse kohaselt Erki Laiali se suurusega. Kurikaga teise süü keskmi isiku ründamisel võib tekitada raskeid vigastusi, mistõttu selline teguviis võib põhjustada ka raskeid tagajärgi Konkreetsel juhul ei ole tuvastatud raskeid tagajärgi. use mõistmist ei pea . Rahalise karist

kohus aga teo olemusest tulenevalt ja kohus leiab, et ning teo võimalikuks süü suurus toimepanemine kavatsetusega välistab teo eest kergemaliigilise karistusliigi valiku. Prokurör

taotles nimetatud teo eest Erki Lajalile karistuse sank ja kohus ei pea vajalikuks tsiooni keskmises määras

mõista rangemat karistust. Seega tuleb Erki Lajalit karistada KarS § 121 järgi 1 aasta ja 6 kuu

pikkuse vangistusega.

KarS § 114 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohtul õigus isikule mõista karistuseks kaheksa kuni kahekümneaastane vangistus või eluaegne vangistus.

Kohus pidas põhjendatuks Erki Lajali süüdi mõista KarS § 114 p 1 järgi. Toimepandud kurite oli gu

oma olemuselt julm, sest K.R. korduvalt pea Erki Lajal lõi tema enda ütluste kohaselt kirvega piirkonda b tahtlus ohver tappa. Kohus . Löökide arv ja löögivahend viita sellele, et süüdistataval oli tuvastas Erki Lajali p puhul KarS § 57 3 kohase kergendava asjaolu, so puhtsüdamliku kahetsuse. KarS vaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Erki Lajal

§ 58 kohaseid karistust raskenda saab õige pea 21-aastaseks, teo toimepanemise ajal oli ta 19-aastane. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt

oma lahendites rõhutanud, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt RKKKo nr 3-1-1-40-04). K KarS oleks 14 aastat eskmine karistusmäär reaalse vangistuse kohaldamisel § 114 järgi

vangistust. Kergendava asjaolu arvestamine annab kohtule aluse karistuse vähendamiseks. Kas varem karistamata noore mehe õiglaseks ja eesmärgipäraseks karistamiseks on möödapääsmatu teda karistada üle 10 aasta pikkuse vangistusega, sest prokurör just sellist karistust süüdistatavale küsis?

Teo julmus lubaks seda kindlasti teha. Kohus sai Erki Lajali isiku kohta menetluse käigus teda võrdlemisi vähe. Jäi õhku kahtlus, et teda on julmale teole õhutatud, kuid see ei vabanda sellise teo

32 toimepanemist. Kohus on käesolevas otsuses juba varem rõhutanud, et Erki Lajal on andnud kogu kriminaalmenetluse käigus võrdlemisi ühetaolisi ütlusi. Suures osas tingivad tema enda ütlused ka

tema süüdimõistmise, sest surnukeha põletamisega tehti võimatuks paljude oluliste tõendite

kogumine. Kohus on seisukohal, et just seetõttu, et Erki Lajalis oli kindlameelsust jääda oma

varasemate ütluste juurde saab kõne alla tulla ka tema karistamine keskmisest määrast oluliselt madalamas määras. s põhjendatuks olla rangem kui riiklik süüdistaja. Seega just Ka siin ei pea kohu

eripreventiivsel eesmärgil peab kohus põhjendatuks Erki Lajalit karistada 10 aasta pikkuse

vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohaselt tuleb käesoleva otsusega mõistetud samaliigilistest

põhikaristustest moodustada Erki Lajalile lugeda kergema liitkaristus ja kohus peab põhjendatuks

karistuse kaetuks raskemaga ja seda põhjusel, et tegemi t oli ründega ühele ja samale isikule ja s ründe ajendiks olid sisuliselt samad asjaolud.

Kohus pidas põhjendatuks Kristo Raud süüdi mõista KarS § 22 lg 3 § 114 p 1 järgi. Ka Kr - isto Raud on varem kriminaalkorras karistamata. - Väärteokorras on teda aga olnud põhjus karistada 10 l korral. Kristo Raua teopanus K.R. tapmi on Kristo sel oli ilmselgelt väiksem kui Erki Lajalil. Seega Raua süü Erki Lajali omas ilmselt väiksem. Kristo Raud ei ole oma käitumist kahetsenud t ja seda

põhjusel, et ta eitab kaasaaitamist tapmisele. Samuti ei tuvastanud kohus muid tema karistust

kergendavaid asjaolusid. Kohus ei tuvastanud samas ka KarS § 58 kohaseid raskendavaid

asjaolusid. K asjaolu, et kuriteo ohvriks oli Kristo Raua enda vend. õrvale ei saa jätta aga Analüüsides teo taunitavaust, ei saa jätta märkimata, asjaolu, et Kristo Raud oli just selleks isikuks, kes juba 09.11.2011.a. tegutse koos Erki Lajaliga K.R. s eesmärgiga peksa anda ja temalt telefon ära võtta. Seda vaatamata sellele, et ta teadis, millise teo oli Erki Lajal 05.11.2011.a vend K.R. suhtes toime pannud. Kristo Raua süüküsimuse suuruse hindamisel ei saa kõrvale jätta ka asjaolu, et tema teopanus laiba

hävitamisel oli märkimisväärne. KarS § 22 lg 5 sätestab, et kaasaaitaja puhul võib kohus kohaldada karistusseadustiku § ss 60 sätestatut, so võimalust karistust kergendada. Kohus ei -

pea tulenevalt Kristo Raua poolt peale K.R. tapmist toimepandud tegude tõttu aga karistuse kergendamist põhjendatuks. põhjustel peab kohus õiglaseks Eespool toodud karistada Kristo Rauda sanktsiooni miinimummääras, so 8 aasta pikkuse vangistusega. Silmas pidades silmas nii Erki Lajali

kui ka Kristo Raua süü suurust ja teo toimpanemise viisi, peab kohus põhjendatuks, et mõistetud vangistused kuuluvad reaalselt ärakandmisele.

KarS § 306 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. P.K

pole varem karistatud ei v - 2 aasta äärteo ega ka kriminaalkorras. Prokurör taotles P.K-le pikkuse vangistuse mõistmist, kohustades teda sellest ära kandma reaalselt 6 kuud ja ülejäänud osa jätta tingimisi täitmisele pööramata 2 aasta pikkuse katseajaga. P.K roll kuriteo varjamisel ei ole suur. Kohus ei tuvastanud küll seda, et P.K oleks olnud hädaseisundis, kuid tegevused milles ta osales, olid ilmselgelt teiste, nii Erki Lajali, Kristo Raua kui ka poolt planeeritud ja T.L.

juhitud. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et P.K süü talle etteheidetava teo

toimepanemises on küll oluline, kuid tema teopanust arvestades on teda võimalik karistada

sanktsiooni keskmisest määrast väiksema karistusega. P.K puhul tuleb arvesse võtta ka

tema puhtsüdamlikku kahetsust kergendava asjaoluna. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks P.K karistada 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Kuriteosündmusest on

möödas aasta ja 8 kuud. P.K on peale sündmust vajanud Kohtule on jäänud 1 XXX ravi.

mulje, et P.K on toimunut sügavalt läbi elanud ja sellises olukorras ei pea kohus põhjendatuks šokivangistuse määramist. talle reaalse vangistuse, ka mitte ,

Kohus peab põhjendatuks P.K karistusest tingimus vabastamist, sest eespool kajastatud

olukorras pole vangistuse ärakandmine süüdlase isikust tulenevalt otstarbekas. Valides

33

karistusseadustikus kahe karistusest vabastamise võimaluse vahel, peab kohus põhjendatuks

kohaldada KarS § 74 sätteid. Kohus leiab, et P.K noore inimesena peaks olema teatud

perioodi kriminaalhooldusametniku järelevalve all, kes saaks veenduda, et isik on suuteline vahet tegema lubatava ja lubamatu vahel. Arvestades P.K poolt toimepandud teo iseloom ja ka karistuse määra, peab kohus piisavaks katseajaks 2 aastat. Kuivõrd P.K pani kuriteo toime enne 2013.a, siis tuleb kohaldada neid KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid, millised kehtisid -

teo toimepanemise ajal.

Kõigi süüdistatavate puhul tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistuse

kandmise aja hulka. Erki Lajalile ja Kristo Rauale Kriminaalasjas kogutud tõendite põhjal tuleb

karistuseks mõistetud vangistuse kandmise aja algust arvestada alates Erki Lajali ja Kristo Raua

kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 12. novembrist 2011. a. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada P.K kahtlustatavana kinnipidamine 20.- 22. detsembrini 2011.a, so 3 (kolm) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta 5 (viis) talle kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust eespool kajastatud tingimustel.

I Kohtu seisukoht kaitsja tasu ja menetluskulu osas II

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas mõistab kohus välja süüdimõistetutelt menetluskuluna sundraha, milline summa I astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 2,5 palga

alammää eurot ja II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga ra, s.o. 800 ala 80 mmäära, s.o. 4 eurot . Samuti peab kohus põhjendatuks süüdimõistetutelt KrMS § 175 lg 1 p 2

alusel välja mõista tunnistajale hüvitamisele kuuluvad summad, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel

kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasu

ja . Ekspertiisitasusid välja mõistes lähtus kohus iga isiku puhul vaid nendest kuludest, mis olid otseses puutumuses isiku süüküsimuse lahendamise ja süüdimõistmisega. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud

kohus põhjendatuks Karli treialilt välja mõista ekspertiisitasu, sest tema süüküsimuse lahendamiseks ekspertiise teostada polnud vajalik. Ege-Rita Uibose menetluskulud jäävad KrMS § 181 lg 1 alusel riigi kanda.

I

V Kohtu seisukoht asitõendite osas Kohtu seisukoht asitõendite osas on kajastatud otsuse resolutiivosas. Kohu on seiskohal, et kuivõrd s asitõendite hulgas on ka säilmed ja kannatanu K.R. S.R. ei viibinud viimastel kohtuistungitel ning kohtul puudus a mise seisukoha. Kohus võimalus tead saada tema soovi, siis võttis kohus otsuses järg väljastas järelepärimise, et teada saada tema soovi seoses poja säilmetega S.R. ja sellest vastusest lähtudes on võimalik nimetatud asitõendi osas võtta seisukoht kohtuotsuse täitmise käigus. te

Rutt Teeveer

Kaie Uusen

Aivar Paapsi

Kohtunik

Rahvakohtunik

Rahvakohtunik