1-13-6421/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

1

1-13-6421

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

19.07. 2013.a. kell 10.30, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-6421 (13260101709)

Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi sekretär Merle Vaaks Kriminaalasi

G.K süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör

Riita Serikova

Süüdistatav

G.K

, isikukood: xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel; ei tööta, õpib Väimela Kutsehariduskeskuse III kursusel arvutiõpet; elukoht ja aadress: xxxxxxxxxxxx-xxxxxxx; kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 22.10.2012.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja poolt KrS § 121

järgi kahe kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga KarS § 74 sätete järgi; väärteokorras karistatud 11-l korral; Tõkend: elukohast lahkumise keeld, alates 26.06.2013a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada G.K KarS § 121 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja

22.10.2012.a. otsusega nr 1-12-8359 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 kuu

vangistuse võrra ning mõista G.K-le liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada G.K-le karistuseks mõistetud 6 kuu pikkune

2

vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata G.K-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks)

aasta alates kohtuotsuse jõustumisest, vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on G.K kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxx-xxxxxxx linn;

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata G.K Tartu Vangla kriminaalosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada G.K suhtes kohtuotsuse –

– jõustumisel.

Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista G.K-lt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;

 kaitsjatasu 36 (kolmkümmend kuus) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et G.K on õigus tasumisele

kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kaheteistkümne) kuu jooksul alates ( kohtuotsuse jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank

AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu

Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr1-13-6421, G.K, menetluskulud“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on

kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

3

Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus G.K süüdistatakse selles, et tema 18.05.2013 kella 04 ajal lõi Võru linnas xxxxxxxx- xxx korteris oma ema E. R. korduvalt kätega näkku ja vastu käsi, jalgadega vastu jalgu, tõmbas

ema voodist välja ja lõi teda jalaga kõhtu, tekitades kirjeldatud tegevusega valu ja põhjustades mitmepäevase valulikkuse löögikohtades (lõual ja alakõhus) ning verevalumi vasakul õlavarrel.

Seega pani G.K teise inimese kehalise väärkohtlemisega –E. R. kehavigastuste ja füüsilise valu tekitamise ning tema tervise kahjustamisega toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus G.K-le karistuseks neli kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel, suurendades mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 22.10.2012 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa – kahe kuu vangistuse võrra, mõista süüdistatavale liitkaristuseks kuus kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada vangistus 360 (kolmesaja kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on isik kohustatud järgima kontrollnõudeid vastavalt KarS § 75 lg 1 sätestatule.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav G.K aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav G.K , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega.

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt

kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse G.K süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

4

G.K menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 36 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme

kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 480 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2013. a 320 eurot).

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui

menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. G.K on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma. G.K taotles menetluskulude vähendamist ning selgitas, et saab menetluskulud tasuda 12

kuu jooksul, peale otsuse jõustumist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga,

arvestades G.K sissetulekut, käib G.K-le ilmselgelt üle jõu. Arvestades, et

G.K on õpilane, tema sissetulek koosneb sisuliselt toitjakaotus pensionist, siis tuleb

G.K taotlus menetluskulude vähendamiseks lugeda põhjendatuks ning sundraha

vähendada poole võrra, so 240 euro suuruses ning mõista G.K-lt välja menetluskuluna sundraha 240 eurot.

Kohus on seisukohal, et arvestades G.K

varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel G.K-le võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik