1-12-7345/36 · 1-12-7345/36 · Tartu Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuli 2013, Tartu,

kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-12-7345 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Kersti Kerstna-Vaks ja Maili Lokk Kriminaalasi F.R süüdistuses KarS §-de 329 ja 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 28. august 2012 otsus

Apellatsiooni esitaja

Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Algis Sepp Prokurör Prokurör Algis Sepp Süüdistatav

F.R , ik XXX, elukoht xxx,

registreeritud aadressil xxx; kodakondsuseta, põhiharidus,

emakeel – vene keel, ei tööta; varasemalt kriminaalkorras karistatud 2 korda Kaitsja Advokaat Tatjana Massalina

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada F.R süüdi KarS § 329 järgi.

2. KarS § 63 lg 1 alusel mõista KarS § 424 ja § 329 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest F.R-ile karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra, s.o kestuseni 6 kuud vangistust.

3. KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui F.R ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on F.R kohustatud:

1) elama aadressil xxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

2 viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

3.1 Katseaja kestuseks määrata 2 aastat.

4. KarS § 50 lg 1 alusel võtta F.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 2 aastaks.

Liiklusseaduse § 127 alusel on F.R kohustatud 5 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

5. F.R suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

6. Mõista F.R-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 435 eurot, kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 57.60 eurot, ekspertiisi tegemise eest 37.71 eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, kaitsja Tatjana Massalina maakohtus osutatud õigusabi eest 115.20 eurot.

6.1 KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et F.R tuleb menetluskulud summas

645.96 eurot tasuda ositi 1

aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osamakse ei tohi olla väiksem kui 53.83 eurot.

7. Apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.R-ile esitati KarS § 424 järgi süüdistus selles, et ta juhtis 10.03.2012 kella 22.30 ajal Peeterristi - Kudruküla mnt-l sõiduautot alkoholijoobe seisundis. Tema veres mõõdeti alkoholi vähemalt 1,76 mg/g.

Veel süüdistati F.R KarS § 329 järgi selles, et ta isikuna, kellelt on kohtuotsusega ära

võetud sõiduki juhtimisõigus (juhtimisõigus ära võetud ajavahemikuks 24.08.2011-24.05.2012), juhtis 10.03.2012 kella 22.30 ajal Peeterristi - Kudruküla mnt-l mootorsõidukit.

2. Viru Maakohtu 28. augusti 2012 otsusega tunnistati F.R lühimenetluses KarS § 424 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega üheksaks kuuks, mida KarS § 238 lg 2 alusel

vähendati ühe kolmandiku võrra. Karistus jäeti KarS § 74 lg 1 alusel kaheaastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

KarS § 50 lg 1 alusel võeti F.R-ilt üheksaks kuuks ära motoorsõiduki juhtimise õigus. Süüdistuses KarS § 329 järgi mõisteti F.R õigeks.

Õigeksmõistvat kohtuotsust motiveeris kohus järgmiselt. Iseenesest leidis tõendamist, et F.R juhtis mootorsõidukit isikuna, kellelt on mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud, ent sellegipoolest puudus kohtu arvates tema käitumises KarS § 329 ettenähtud kuriteokoosseisu vajalik

3

tunnus - kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumine - ja seda alljärgneval põhjusel. Ida Prefektuuri 16. veebruari 2011 otsusega karistati F.R LS § 74 19 lg 1 järgi rahatrahviga

ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega üheksaks kuuks. F.R vaidlustas talle määratud trahvi suuruse. Viru Maakohtu 16. augusti 2011 otsusega vähendati kohtuvälise menetleja

otsusega määratud rahatrahvi, jättes muus osas otsuse muutmata. Seega võeti juhtimisõigus ära kohtuvälise menetleja otsusega, mitte kohtuotsusega, mistõttu F.R ei täitnud KarS § 329 koosseisu.

3. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras riiklik süüdistaja. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist F.R õigeksmõistmise ning talle mõistetud karistuse osas. Apellatsioonis esitatud põhiväited on seejuures järgmised.

3.1 KarS § 329 kuriteokoosseisu täitmiseks peavad olema täidetud kolm tingimust: süüteo eest

on mõistetud karistus kohtuotsusega, kohtuotsus peab olema täitmisele pööratud ja isik hoidub

kõrvale mõistetud karistuse täitmisest. Seejuures on väärteomenetluses karistuse kohtuotsusega mõistmise tingimus täidetud ka olukorras, kus maakohus, vaadates läbi menetlusaluse isiku kaebust

kohtuvälise menetleja otsuse peale, tühistab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt määratud rahatrahvi osas, kuid jätab selle otsuse juhtimisõiguse äravõtmise osas muutmata. Seda põhjusel, et

väärteomenetluse seadustikus ei nähta ette kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist vaidlustamata

osas. Väärteoasjas jõustub otsus tervikuna. Juhtimisõiguse äravõtmine jõustub seega kirjeldatud juhul alles kohtuotsuse jõustumisega, mistõttu tuleb ka kohtuvälise menetleja poolt juhtimisõiguse

äravõtmise muutmata jätmise otsust tõlgendada selliselt, et karistus kinnitatakse kohtuotsusega. Apellandi arvates ei ole siin vahet olukorraga, kus lisakaristuse mõistmine oleks kohtumenetluses vaidlustatud ja kohtuotsuses võetaks seisukoht lisakaristuse osas.

4. Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku 2. juuli 2013 määrusega määrati kriminaalasi

läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike

seisukohtade esitamiseks aega 15. juulini 2013. Nimetatud kuupäevaks kohtule täiendavaid seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega, leiab, et prokuröri

seisukohad väärivad tähelepanu, märkides RKKK otsusest nr 3-1-1-46-13 ja KrMS §-st 364 juhindudes vaid järgmist.

5. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei

kontrolli maa- või linnakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab väärteoasja täies ulatuses ( ), sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid. Kuna menetlusaluse isiku kaebuse korral arutab maakohus

väärteoasja igal juhul tervikuna uuesti, tuleb asuda seisukohale, et maakohtu otsus asendab

kohtuvälise menetleja otsuse isegi olukorras, kus maakohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse

osaliselt või tervikuna muutmata. Sellisel juhul tuleb isik lugeda väärteo eest karistatuks kohtuotsusega. Arusaam, et juhtudel, mil menetlusalune isik vaidlustab kohtuvälise menetleja otsuse

ja maakohus jätab kaebuse kas osaliselt või täielikult rahuldamata ega lõpeta täies ulatuses väärteomenetlust, tuleb isik lugeda lõppkokkuvõttes väärteo eest karistatuks kohtuvälise menetleja otsusega, oleks vastuolus ka PS § 15 lg-s 1 sisalduva kohtusse pöördumise õigusega.

4

6. Samuti on kohtupraktikas asutud seiskohale, et kui mootorsõidukit juhib isik, kellelt on

mootorsõiduki juhtimise õigus lisa- või põhikaristusena ära võetud kohtuotsusega, tuleb see tegu kvalifitseerida KarS § 329, mitte LS § 201 lg 2 järgi. Liiklusseaduse § 201 lg 2 ei ole erinorm KarS § 329 suhtes, vaid KarS § 329 LS § 201 lg 2 suhtes.

7. Süüdistuses näidatud ajal mootorsõidukit juhtides puudus F.R juhtimisõigus,

kuivõrd see oli temalt eelnevalt kohtuotsusega ära võetud. Seega pani F.R toime KarS

§ 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, nagu seda apellatsioonis märgib ka prokurör. Seega tuleb

F.R tunnistada süüdi KarS § 329 järgi. Ka nõustub ringkonnakohus apellandi poolt taotletava karistusettepanekuga, pidamata vajalikuks seda täiendavalt motiveerida (pidades iseäranis silmas asjaolu, et lõppkaristus kui selline jääb täielikult muutmata).

8. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg lg 1 p-st 4, § 338 p-st 2, § 340 lg 4 p-st 3 rahuldab ringkonnakohus prokuröri apellatsiooni ning teeb F.R suhtes süüdimõistva otsuse KarS § 329 järgi.

Paavo Randma

Kersti Kerstna-Vaks

Maili Lokk