4-13-4690/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus

18. juulil 2013.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Väärteoasja number 4-13-4690 Kohtukoosseis Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi A.P väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik A.P ,

isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht XXX, ei tööta; Kohtuvälise menetleja esindaja

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Liiklustalitusmenetlus esindaja Triinu Riigor

RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada A.P Liiklusseaduse §

201 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude

toimepanemise eest ja mõista temale karistuseks arest 4 (neli) päeva.

2. Lugeda A.P aresti kandmise aja

alguseks tema kinnipidamise aeg s.o 16.07.2013.a kell 13:09

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna

Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades

apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik O. Sapina on 16.07.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1270506 selle kohta, et A.P

16.07.2013.a kella 12:37 ajal Harjumaal, Tallinnas Ketraja tn maja nr 6 juures, liikudes Sõle tn suunas juhtis mootorsõidukit Saab reg nr XXX omamata vastava kategooria juhtimise õigust, kui

juhtimisõigus on taastamata, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

Samuti on P Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik O. Sapina 16.07.2013.a koostanud väärteoprotokolli AB 1271863 selle kohta, et Väärteoasi nr.4-13-4690

A.P 16.07.2013.a kella 13.09 ajal Harjumaal, Tallinnas Sõle tn maja nr 37 maja juures, liikudes Kolde tn suunas juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, rikkudes selliselt LS § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi.

Menetlusalune isik A.P selgitas, et ta istus rooli kuna tal paluti viia auto remonti, kahetseb juhtunut. Load võeti tal ära karistusena, ta ei ole neid taastanud, kuna ta oli välismaal tööl.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et A.P tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi

kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest arestiga 6 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest s.o 16.07.2013.a .

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü

temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse §-de 201 lg 2 järgi on mõlemas episoodis tõendamist leidnud ja seda menetlusaluse isiku endapoolsete selgitustega selle kohta, et viimane on kinnitanud, et temal puudub juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele otsustas ta sõita. Kohtuistungil on menetlusalune isik A.P kinnitanud, et tema sõitis mootorsõidukiga väärteoprotokollis

toodud ajal ja kohas. Samuti on menetlusaluse isiku süü mõlemas väärteoepisoodis tõendamist

leidnud ja nimelt 16.07.2013.a kell 12.37 toime pandud episoodis: menetlusaluse isiku suhtes

koostatud isikusamasuse tuvastamise protokolliga 16.07.2013.a koostatud sõiduki juhtimiselt

kõrvaldamise otsusega, maanteeameti liiklusregistri väljavõttega ja menetlusaluse isiku A.P suhtes väljastatud karistusregistri väljavõttega ja teiste väärteoasjas kogutud tõenditega.

16.07.2013.a kella 13.09. toime pandud väärteoepisood on tõendamist leidnud16.07.2013.a

koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, maanteeameti liiklusregistri väljatrükiga, A.P suhtes koostatud isiku kinnipidamise protokolliga, Harju Maakohtu 29.06.2012.a kohtuotsuse nr 4-12-2657 väljatrükiga ja teiste väärteoasjas kogutud materjalidega.

Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS 201 lg 2 järgi väärteod toime tahtlikult, kuna

menetlusalune isik – A.P teadis s.t pidi teadma, et temal puudub sõiduki juhtimise

õigus, kuid vaatamata sellele asus A.P 16.07.2013.a kahel korral mootorsõidukit juhtima. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Lähtudes õiguskorra kaitsmise

huvidest ja samuti võimalust mõjutada A.P edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, leiab kohus, et menetlusalust isikut ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegude ja süü suurust.

Kohus arvestades seda, et A.P on varem liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud rahalise karistusega, trahvid on osaliselt tasumata, samas ei ole teda karistatud arestiga, seega võib mõistetav arest olla sanktsiooni miinimumi lähedane.

Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest.

Kohtunik Katre Poljakova /allkiri/