Legislator Case Law & Legislation
4-13-3091/15 AI generated

4-13-3091/15 · Tartu Ringkonnakohus

Case Number 4-13-3091/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

4-13-3091/15 · Tartu Ringkonnakohus: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuli 2013, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteo number 4-13-3091 Kohtukoosseis Paavo Randma, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Väärteoasi R.J-i väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 17. mai 2013 otsus Apellatsiooni esitaja

menetlusalune isik R.J . Elukoht: Katse 7- 28, Kohtla-Järve Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur Esindaja Asja Malahhova

RESOLUTSIOON

Juhindudes V™S § 147 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu 17. mai 2013 kohtuotsus väärteoasjas nr 4-13-3091 muutmata ja R.J-i apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme

päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kohtuotsuse peale võib

kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel oli võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Menetlusalusel isikul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

1. Viru Maakohus tunnistas 17.05.2013 R.J-i süüdi 16.05.2013 ning 24.04.2013 mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kes

on varem sõiduki juhtimisel kõrvaldatud, s.o LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ning mõistis talle LS § 201 lg 2 järgi karistuseks 21 päeva aresti.

1.1 Maakohus võttis karistuse mõistmisel arvesse, et R.J on mõlemad temale inkrimineeritud väärteod toime pannud tahtlikult, kuigi teda on varem kahel korral samalaadsete

2

rikkumiste eest karistatud lühiajalise arestiga – kokku 6 päeva. Peale aresti ärakandmist pani

R.J kohe toime uue samalaadse rikkumise. Isik tunnistab oma süülist käitumist ja on nimetatud väärtegude toimepanemises süüdi. Vastustust kergendavaks asjaoluks luges maakohus

toimepandu kahetsuse ning leidis, et raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus R.J-i süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud.

1.2 Kohus leidis, et R.J-ile ei avaldanud 18.04.2013 Viru Maakohtu poolt mõistetud

lühiajaline arest piisavat mõju, mis hoiaks ära tema poolt samalaadsete rikkumiste

toimepanemise. Lühikese ajavahemiku kestel jõudis R.J kahel korral panna toime ühe

rangemini karistatava liiklusalase väärteo. Karistuse mõistmisel arvestas kohus R.J-i

kahetsust, mistõttu vähendas kohtuvälise menetleja esindaja poolt maksimaalmääras taotletud aresti kohaldamist. Kohus leidis, et 21 päeva aresti on toimepandud rikkumise eest kohane, kui

isikule oli kohus varasema aresti mõistmisega andnud selge juhise, et uute samalaadsete rikkumiste korral ei ole nende eest kohaldatav karistus kindlasti mitte leebem. Eeltoodu tõttu oli kohtu poolt kohaldatud meede ligilähedane maksimaalmäärale. 2.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni R.J, kes taotles talle määratud karistusaja läbi vaatamist, sest tema hinnangul on talle määratud liiga range karistus.

3. Tartu Ringkonnakohus määras apellatsiooni läbivaatamisele kirjalikus menetluses, andes seisukohtadeks tähtaja kuni 15.07.2013.

4. Kirjalikus seisukohas leidis kohtuväline menetleja, et Viru Maakohtu 17.05.2013 määratud

karistuse määr on põhjendatud ja vastab toimepandud teo raskusele ning on suunatud eelkõige sellele, et menetlusalune isik asuks ennast parandama ega paneks toime uusi õigusrikkumisi. Isik on juhtimisel kõrvaldamise otsusesse suhtunud kergekäeliselt ja ükskõikselt ega ole teinud neist järeldusi. Isikut on ka varem samalaadsete ja teistsuguste õigusrikkumiste eest karistatud, kuid

see ei ole teda mõjutanud süütegude toimepanemisest hoiduma. Karistusregistri andmetel on

isikul kaks kehtivalt kriminaalja 21 väärteokaristust. Isik ei tööta, sissetulekuid ei oma ning kõik viimased rahatrahvid on tasumata. Kohtuväline menetleja palub hätta Viru Maakohtu otsus määratud karistuse osas muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 5. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 17.05.2013 otsuses esitatud motiivid ja järeldused menetlusealusele isikule R.J-ile mõistetud karistuse liigi ja määra osas on põhjendatud ning asjakohased ning apellatsioon tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt V™S § 153 lg 4 p-le 4, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei pea

ta maakohtu kohtuotsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama, kuid vajaduse korral

võib lisada oma põhistused. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on motiveeritud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav.

6. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks R.J-ile väärtegude toimepanemise eest mõistetud karistuse määr. 6.1 Oma apellatsioonkaebuses on R.J taotlenud talle määratus karistuse läbivaatamist, sest

see on tema hinnangul liiga range, kuid mingeid asjaolusid, millised poleks maakohtule teada olnud, välja toodud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul neid ka ei esine.

6.2 Ringkonnakohtu hinnangul on Viru Maakohtu 17.05.2013 otsuses esitatud motiivid ja

järeldused mõistetud karistuse osas põhjendatud ja asjakohased. Maakohus on motiveerinud,

miks ei ole R.J-i puhul võimalik karistuse eesmärki saavutada kergema karistuse kohaldamisega ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega.

3

6.3 Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü ja sellest tulenevalt oli antud juhul igati põhjendatud isiku karistamine arestiga üle selle keskmise määra. Maakohus on otsus tegemisel lähtunud KarS §-s 56 toodud karistuse alustest ning selgitanud, et varasemad kergemad karistused – lühiajaline

arest - ei ole R.J-ile mõju avaldanud ning ta on jätkanud samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Ringkonnakohus leiab samuti, et R.J-ile on erinevate karistustega antud korduvalt võimalus

teha oma liiklusalastest rikkumistest tulenevalt õiged ja vajalikud järeldused edasise elu

korraldamiseks. Paraku ei ole varasemad karistused R.J-i edaspidisele käitumisele eripreventiivses tähenduses mingitki positiivset toimet omanud. 6.4 Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et nähtuvalt toimiku materjalidest on R.J-ilt juhtimisõigus ära võetud 2008. a ning selle taastamiseks tuleb tal uuesti teha eksam. Asjaolu, et

isik ei ole tänaseks päevaks oma juhtimisõigust taastanud, näitab isiku ükskõikset suhtumist

ühiskonnas kehtestatud reeglitesse ning teadmine oma juhtimisõiguse puudumisest ei ole R.J-i takistanud liikluses osalemast.

6.5 Maakohus leidis seega õigesti, et kuna kergemad karistused ei ole täitnud oma

eripreventiivseid eesmärke, siis kuulub karistusena kohaldamisele 21 päeva aresti. Samas on

maakohus õigesti arvestanud R.J-ile karistuse määramisel kergendava asjaoluna tema

kahetsust ega ole karistuseks mõistnud kohtuvälise menetleja esindaja poolt taotletud aresti kohaldamist maksimaalmääras.

7. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata.

Paavo Randma

Mati Kartau

Tiit Lõhmus