1-13-6465/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuli 2013. a Tartus, Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-13-6465

Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi J.F süüdistus KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses, menetletud kiirmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Evelin Merilaine Süüdistatav J.F

Eluvõi asukoht ja aadress: XXXX Isikukood või sünniaeg: XXX Karistatus: kriminaalkorras karistatud 2-l korral, väärteokorras karistatud Tõkend: ei ole kohaldatud Kontaktandmed: mob.tel 5638 3172; e-post: siim.kopli@mail.ee Kaitsja Riigi poolt määratud korras advokaat Anu Pärtel

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada J.F KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud (kümme) vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata J.F kahtlustatavana kinnipidamise aeg 13. -15. juuli 2013. a s.o 3 päeva karistusaja hulka ja mõista J.F-ile ärakandmisele kuuluvaks (kolm) karistuseks 9 kuud ja 27 päeva vangistust. (üheksa) (kakskümmend seitse)

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust 16.07.2012

Tartu Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-6927 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 ( ) kuud ja 28 ( ) päeva vangistust, võrra kaheksa kakskümmend kaheksa

ning mõista J.F-ile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 ( ) aasta 6 ( ) kuud ja 25 ( ) päeva vangistust. üks kuus kakskümmend viis

KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada J.F-ile mõistetud 1 aasta 6 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1140

( ) tundi ( ) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära üks tuhat ükssada nelikümmend 730+360+50 tundi

teha 2 ( ) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kahe kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Määrata J.F

üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja

poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 3; 189 lg 2 ja 2565 lg 2 alusel mõista J.F-ilt välja menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 240 (kakssada nelikümmend) eurot;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 64 (kuuskümmend neli) eurot 80 senti. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7 alusel määrata, et J.F on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda vabatahtlikult 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse (kaheteistkümne) jõustumisest.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS

Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2900078538, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: J.F süüdistatakse selles, et tema

13.07.2013 kella 22.50 paiku Tartumaal Kambja vallas Pangodi külas Pangodi järve ääres asuva puhkekoha parklas juhtis mootorsõidukit BMW 320D registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani J.F toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole. Karistuse liik ja määr: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.F-ile karistuseks 10 ( ) kuud vangistust. kümme KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka J.F eelvangistuses viibitud aeg 13-15.07.2013, s.o 3 ( ) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 9 ( kolm üheksa kakskümmend seitse ) kuud ja 27 ( ) päeva vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust J.F-ile 16.07.2012 Tartu Maakohtu kohtuotsusega nr 1-12-6927 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 8 ( ) kuud ja 28 kaheksa ( ) päeva vangistust, võrra ning mõista J.F-ile lõplikuks ärakandmisele kakskümmend kaheksa kuuluvaks liitkaristuseks 1 ( ) aasta 6 ( ) kuud ja 25 ( ) päeva vangistust. üks kuus kakskümmend viis KarS § 69 ja § 74 lg 5 alusel asendada J.F-ile mõistetud 1 aasta 6 kuu ja 25 päeva pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) tundi (730+360+50 tundi) üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 2 ( ) kahe

aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas;

ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. J.F-ile on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub.

II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.F süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht õigusabi kulude ja menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

Käesolevas kriminaalasjas tuleks süüdimõistetult välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha, milline summa vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 480 eurot. Samas annab KrMS § 2565 lg 2

kohtule õiguse kiirmenetluses lahendatud kriminaalasjas vähendada sundraha suurust poole võrra, so mõista välja 240 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt välja mõista süüdimõistetult määratud kaitsjatele väljamaksmisele kuuluva tasu summas 64,80 eurot. Kohus peab põhjendatuks anda juba kohtuotsuse kuulutamisel J.F-ile võimaluse tasuda menetluskulu vabatahtlikult 12 kuu jooksul arvesse võttes tema igakuise sissetuleku suurust (300 eurot kuus).

Rutt Teeveer Kohtunik