4-13-3790/10 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-13-3790

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.07.2013 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-3790 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi E.U kaebus PPA Ida Prefektuuri 21.05.2013 otsusele väärteoasjas nr 2402,13,000560, millega temale LS § 224 lg 1 alusel määrati rahatrahv 78 trahviühikut s

o 312 eurot ja LS § 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4 224 lg3 p -ks kuuks Kaebuse esitaja E.U, isikukood xxx, elukoht: xxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus

OTSUSTAS:

Jätta rahuldamata E.U kaebus ning jätta 21.05.2013 otsus väärteoasjas muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 2402,13,000560 millega

E.U-le Liiklusseaduse § 224 lg 1 alusel määrati rahatrahv 78 trahviühiku ulatuses s.o 312 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4-ks kuuks.

E.U tasuda rahatrahv igakuuliste maksetena, 12-kuulise tähtaja jooksul

kusjuures esimene o

samakse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank, viitenumber 10220135122924 ja selgitus „E.U 4-13- 3790 rahatrahv“.

Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on tud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates E.U kohusta kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 21.05.2013 2402,13,000560 otsusega väärteoasjas nr E.U-le § 224 lg 1 alusel määrati rahatrahv 78 trahviühiku ulatuses Liiklusseaduse

s.o 312 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4-ks kuuks.

Otsuse kohaselt xxx menetlusalune isik E.U xxx 168-l km-l mootorsõidukit ning tõendusliku alkomeetriga Dräger Al 0070 mõõ cotest 7110 EST nr ARDM- deti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,24+/ 0,05 mg/L, lõplik mõõtetulemus 0,19 mg/L. Seega - tuvastati juhi organismis alkoholi rohkem kui Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud piirmäär. Väärteotoimepanemine on tõendatud: Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, tunnistaja Eduard Blaš ülekuulamise ko protokolliga.

Antud teoga rikkus juht Liiklusseadus § 69 lg 5 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

KAEBUS

E.U esitas Viru Maakohtule kaebuse PPA Ida prefektuuri 21.05.2013 otsusele väärteoasjas nr 2402,13,000560. Esitatud kaebuses palub tühistada E.U ülalmainitud otsus lisakaristuse osas vähendada ja rahatrahv ning lubad maksta trahv ositi.

Kaebuse esitaja leiab, et Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi ettenähtud rikkumise eest kuulub kohaldamisele üksnes rahatrahv või juhtimisõiguse peatamine. Kuna kaebuse esitaja elab Sillamäe linnas ja sõidukit tööle jõudmiseks ning xxx vajab ta palub mõista karistuseks üksnes rahatrahv.

Tulenevalt kaebusest kaebuse esitaja sissetulek moodustab 560-580 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on 2 alaealist last. Kaebuse esitaja avaldas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteotsuse koostamisel on arvestatud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Igati põhjendatud ja seaduslik on määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmise ja rahatrahvi näol. Karistuse määramisel oli aluseks võetud nii toimepandud tegu, isiku enda suhtumine toimepandusse, varasemad karistused ning võimalus isikut suunata seadusekuulekamale käitumisele. Kogutud materjalidest ja kohtule esitatud kaebusest ei nähtu isiku poolt otseselt süü tunnistamist ega kahetsust toimepandu suhtes. Kohtueelses menetluses antud ütlustes menetlusalune isik leidis, et tuvastatud seisundis on tal mootorsõiduki juhtimine lubatud. Väärteotoimikus olevast karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 11 kehtivat

väärteokaristust s.t. isik paneb süstemaatiliselt toime õigusrikkumisi ning karistusena määratud

rahatrahvid ei ole suutnud panna teda seadusekuulekamalt käituma. Karistusregistri väljavõttest nähtub ka seda, et menetlusalust isikut on varasemalt karistatud samalaadse teo toimepanemise eest, väärteootsus jõustus LS§ 74`19 lg 2 (mootorsõiduki juhi poolt lubatud alkoholi piirmäära ületamine) eest jõustus 12.04.2011. Kohtuvälise menetleja esindaja on nõus isiku puhul rahatrahvi ositi tasumisega arvestades tema poolt esitatud sissetuleku suurusega.

Ülaltoodut arvesse võttes kohtuväline menetleja palub jätta kohtuvälise menetleja otsus karistuse määra osas muutmata ja kaebus rahuldamata, samas võimaldada rahatrahvi ositi tasumist. KOHTU SEISUKOHT

3

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse

suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses. Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud

väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et E.U kaebus kuulub rahuldamisele üksnes rahatrahvi ositi tasumise osas. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt

kriminaalmenetluse -st 1 sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg

tulenevalt võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks.

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel

väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades.

Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal

väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu

hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-4-07 p 9.1).

Liiklusseaduse § 224 lg 1 kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle üh –0,49 milligrammi või kelle ühes es grammis veres on alkoholisisaldus 0,20 liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10– – 0,24 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus

hindas kogutud tõendeid:

02.05.2013 väärteoprotokollist AB 12 8) nähtub, 90421 (t lk 7- xxx-xx xxxl km-l E.U

juhtis xxx ning tõendusliku alkomeetriga mõõdeti juhi väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 0,24 +/- 0,05 mg/L, lõplik mõõtetulemus 0,19 mg/L.

Menetlusalune isik sai protokolli ärakirja kätte ning kinnitas protokolli märgitud andmete õigsust, mille kohta andis allkirja protokolli vastavas lahtris.

VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse isikule teatavaks tehtud, - selgitatud, mille kohta protokollis olemas menetlusaluse isiku allkiri.

02.05.2013 tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli kohaselt xxx xxx km-l

piirkonnapolitseinik Eduard Blaško tuvastas E.U, 02.05.2013 kell 07.50, kasutades indikaatorvahendit Mercury №rdic nr.SN10200578 joobeseisundit. Indikaatorvahendi näit - 0,158 mg/l. (t lk 9).

Sama protokolli pöördel olevate andmete kohaselt tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest

7110 EST nr ARDM-0070 E.U on tuvastatud alkoholisisaldus väljahingatavas

4

õhus. Tõendusliku alkomeetri lugem: 0.24 mg/L, laiendmääratlus: 0.05 mg/L ja mõõtetulemus: 0,19 mg/L (t lk 9 pöördel). Kontrollile allutatud isik andis protokollile oma allkirja. 02.05.2013 menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (t lk 11 12) nähtub, et menetlusalune -

isik leiab, et joobeseisund on 0,2 mg/l. Joobeseisundis juhtimine on keelatud. Ennast joobeseisundis olevaks

ei pea. Alkoholi jääktunnuste olemasolu tunnistab.

Vastavalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusele (t lk 10) 02.05.2013 E.U

kõrvaldati sõiduki juhtimiselt kuna oli alust arvata, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et ta on joobeseisundis.

Kohus hindab tõepäraseks lisaks tõendusliku alkomeetri tuvastatud näidu ka tunnistaja Eduard Blaško ülekuulamise protokollis (t lk 13 14) antud ütlused, et 02.05.2013 - politseioperatsiooni käigus kontrollides tuvastati juhil E.U väljahingatavas õhus alkoholisisaldus xxx 0,158 mg/l. Ta palus juhil tulla temaga kaasa ning Mauno Jalonen teostas kontrolli tõendusliku alkomeetriga ja lõplik lugem oli 0,19 mg/L. Juht väitis, et selline joobeaste on lubatud ja tema ei usu nende aparaadinäitu. Antud juhul Liiklusseadus § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud

E.U poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (t

lk 11-12) ja tunnistaja

13-14) selle kohta, et menetlusalune isik Eduard Blaško ütlustega (t lk 02.05.2013 kell 07.50 oli joobeseisundis.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli tlusaluse isiku ütlustega on , tunnistaja ja mene

tõendatud, et sõiduautot ja juhi orga 02.05.2013 kell 07.50 E.U juhtis nismis oli alkoholisisaldus 0,19 mg/l, mis on lubatud piirmäära ületamine LS § 69 lg 5 mõttes.

Kohus leiab, et juhi organismis tuvastati alkoholi rohkem kui Liiklusseadus § 69 lg 5 lubatud piirmäär.

Liiklusseaduse § 69 lg 5 kohaselt mootorsõidukijuhi, ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.

Vastavalt Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 juhil on keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära

ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule. Liiklusseaduse § 224 lg 1 on sätestatud juhi vastutus mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt,

kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi

Seega pani menetlusalune isik toime LS § sätestatud rikkumise, mootorsõiduki juhi 224 lg 1 organismis lubatud alkoholisisalduse piirmäära ületamine, mille eest on ette nähtud karistuseks kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni 6 kuud.

E.U emist ning selle asjaolude ja tunnistab väärteo toimepan tõendatuse osas

vaidlus puudub. Vaidluse esemeks on põhikaristuse määr ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et s olles alkoholi tarvitanud, rikkus menetlusalune isik õites mootorsõidukiga

LS- nemist ja st tulenevaid sätteid tahtlikult, kuna teadis süüteokooseisule vastava asjaolu esi vähemalt möönas seda. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

5

Menetlusalusele isikule E.U-le on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 224

lg 1 eurot, mis on alusel määratud karistuseks rahatrahv 78 trahviühiku ulatuses s.o 312 üle

sanktsiooni keskmise määra (LS § 224 lg 1

rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni). Peale seda Liiklusseadus § 224 on määratud lisakaristus –

3 p 2 alusel E.U-le lg

juhtimisõiguse äravõtmine 4 alammäära lähedane (LS § 224 lg 3 p2 -ks kuuks, mis on sanktsiooni

sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmist LS § 224 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kaheteistkümne

kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud).

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud.

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib

järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist.

Arvestades seda, et Liiklusseaduse § 224 sanktsioon näeb ette võimalust kohaldada lg 1 põhikaristusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmist

kuni kuue kuuni ning Liiklusseaduse

§ 224 lg 3 p 2 näeb ette võimalust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni siis korduvalt toimepandud õigusrikkumise puhul üle sanktsiooni keskmise määra põhikaristuse määramine ja sanktsiooni alammäära lähedases määras lisakaristuse määramine on igati põhjendatud.

Kohus leiab, et tööle jõudmiseks mootorsõiduki kasutamine ei vähenda menetlusaluse isiku süüd toimepandud väärteos ega välista vastutust.

Riigikohus on enda lahendis 3-1-1-26-10 p 7.3 väljendanud seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal “ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda - maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

Menetlusalune isik on enda käitumisega selgelt näidanud, et varasemalt määratud karistused ei täitnud enda eesmärki, seega antud juhul on põhjendatud rangema karistuse määramine ja juhtimisõiguse äravõtmine. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas (RKL 3-1-1-99-06, 3-1-1-76-07) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja

seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi

6

saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võiks efektiivseimalt välistada edaspidi

süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut. Kohtu hinnangul on E.U

püsivalt hoolimatu käitumismuster, millest väärteokaristused, annavad tunnistust tema arvukad mis ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma.

Karistusregistri teatise kohaselt on E.U varem korduvalt, 11 korral karistatud

liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest muuhulgas 1-l korral joobes juhtimise eest.

Rahatrahvid on enamjaolt tasutud. E.U See näitabki, et rahatrahvide tasumisega ei ole raskusi ja trahv kui karistus ei mõjuta teda enam niivõrd tõsiselt, et ta hakkaks uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Lisakaristusena, juhtimisõiguse äravõtmise näol, on ta karistatud 1-l korral 3- ks kuuks.

Kohus leiab, et lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine on iseenesest põhjendatud, sest

Karistusregistri teatisest nähtub, et varasemad rahatrahvid ei ole E.U-le piisavat

mõju avaldanud. Juhtimisõiguse äravõtmine võib panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. E.U puhul enam ilmselt ei piisa. Üksnes rahatrahvi kohaldamine

Liiklusseaduse § 224 lg 3 p 2 näeb ette võimalust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni siis korduvalt toimepandud õigusrikkumise puhul üle sanktsiooni keskmise määra põhikaristuse määramine ja sanktsiooni alammäära lähedases määras lisakaristuse määramine on igati põhjendatud.

Vastavalt LS § 224 lg 3 p 2 sätetele võib kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist

ko

lmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Isikule on määratud juhtimisõiguse äravõtmine 4

kuuks, mis on alam

E.U, vaatamata varasemale korduvale määra lähedane.

karistamisele liiklusseaduse rikkumisega seotud süütegude eest, ei ole neist vajalikke järeldusi teinud, millest nähtub tema ükskõiksus ja hoolimatus nii enese kui kaasliiklejate suhtes, mistõttu temalt juhtimise õiguse äravõtmine on avalikkuse huvides ülekaalukam kui E.U-le

ajutiselt kujuneda võivad ebamugavused. Kohus leiab, et juhtimisõiguse äravõtmine ei takista

menetlusalusel isikul oma isiklikku elu korraldamast, kuna juhtimisõiguse äravõtmine on suhteliselt lühiajaline, 4 kuud, mil isikul on võimalus oma elu ümber korraldada nii, et ei peaks mootorsõidukit kasutama. Kohus on arvamusel, et juhi vajadus juhtimisõiguse järele seoses perekondlike või tööülesannete

täitmisega ei muuda olematuks raske liiklusalase väärteo toimepanemist. Juhtimisõiguse

äravõtmise määramine võib talle avaldada täiendavat mõju ja panna ta hoiduma liiklusalaste tegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et karistuse eesmärgi saavutamiseks võib üksnes

juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine mõjutada E.U edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jättab rahuldamata E.U kaebuse ning muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri 21.05 2402,13,000560 millega E.U-le L .2013 otsuse väärteoasjas S § määrati rahatrahv 78 trahviühiku ulatuses s.o 312 eurot ja LS § 224 lg 3 p 2 224 lg 1 alusel alusel juhtimisõiguse äravõtmine 4-ks kuuks. KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus peab põhjendatuks mõistetud rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamist E.U-le .

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik