4-13-3172/12 · 4-13-3172/12 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

Väärteoasi nr 4-13-3172

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.07.2013

Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-3172 Kohtunik Loretta Pikma kirjalikus menetluses Väärteoasi A.M kaebus PPA Ida Prefektuuri 25.04.2013 otsusele väärteoasjas nr 2402,13,000466, millega temale LS § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 55 trahviühikut s.o 220

eurot ja LS § 227 lg 5 p1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2

-ks kuuks. Kaebuse esitaja A.M, isikukood xxx, xxx Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus OTSUSTAS:

Jätta rahuldamata kaebus ning A.M jätta otsus väärte muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.04.2013 oasjas 2402,13,000466 millega

alusel A.M-ile Liiklusseaduse § 227 lg 2 määrati rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses s.o 22 ja LS § 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2 0 eurot 227 lg 5 p -ks kuuks.

A.M tasuda rahatrahv igakuuliste maksetena, kusjuures 12- jooksul kuulise tähtaja

kohtuotsuse esimene osamakse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr

221023778606 Swedbank, viitenumber 10220135098579 A.M 4-13-3172 ja selgitus „ rahatrahv“.

Lisakaristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates A.M kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.04.2013 otsusega s nr 2402,13,000466 väärteoasja A.M-ile

Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses, s.o 220 eurot 227 lg 5 p -ks kuuks. ja LS § 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2

Nimetatud otsuse kohaselt xxx menetlusalune isik A.M xxx lubatud kiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas l 4 km/h. ubatud kiirust mitte vähem kui 2

Antud teoga rikkus juht Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning tegu on kvalifitseeritav Liiklusseaduse

§ 227 lg 2 järgi. Karistust kergendav asjaolu

– süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Otsuse tegemisel arvestatud tõendeid: menetlusaluse isik . u ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll Otsuse tegemisel on arvestatud, et karistusregistri andmetel isikul on 5 kehtivat karistust sh kahel

korral on teda ka utud, kuid ei ole ristatud LS § 227 lg 2 alusel. Määratud rahatrahvid on küll tas

pannud isikut seadusekuulekamalt käituma. Olles isikuna, keda on varasemalt samalaadsete

õigusrikkumiste toimepanemise eest karistatud, peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama asjaoluga, et iga järgnev karistus võib olla eelnevast rangem. Lubatud sõidukiirust ületades seatakse ohtu nii enda, kui ka teiste liiklejate elu ja tervist. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest määrati menetlusalusele isikule põhikaristusena rahatrahv ja lisakaristusena võeti ära juhtimisõigus.

KAEBUS

A.M esitas Viru Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.04.2013 2402,13,000466. otsusele väärteoasjas nr Esitatud kaebuses palub A.M vähendada rahatrahvi määra ning vaidlustab lisakaristuse määramist. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsus ei ole piisavalt põhjendatud ning arvestamata jäid sellised kergendavad asjaolud nagu kaebuse esitaja noorus ja varasemalt selliste väärtegude mittetoimepanemine ning see, et ta maksis kohusetundlikult trahve. Palub arvestada seda, et mõistis tehtud, suhtub negatiivselt õigusrikkumisse ja aktiivselt aitas kaasa süüteo asjaolude

väljaselgitamisele. Kaebuse esitaja leiab, et ülalmainitud süüteo puhul juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kohustuslik ning lisakaristuse määramisel kohtuväline menetleja ei ole arvestanud kõiki asjaolusid sh kergendavaid ning teisi asjaolusid, mis oluliselt vähendavad toimepandud väärteo ohtlikust avalikkusele. Peale seda kaebuse esitaja palub arvestada, et sõiduki juhtimine on talle ametiks, ta sai tööle ja tema töökohustuste hulka kuulub auto kasutamine ning juhtimisõiguse äravõtmine halvendaks tema pere majandusliku olukorda. Palub arvestada positiivset iseloomustust töökohalt (mida ei ole kaebusele lisatud), seda, et tema ülalpidamisel on naine ja laps ning seda, et tema töö autojuhina on pere peamiseks tuluallikaks. Kaebusele lisatud xxx

Kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega, palub kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata ja A.M poolt esitatud kaebus rahuldamata. xxx A.M xxx -7 km/h, lubatu l. mootorsõidukit kiirusega 81+/ d sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h.

3

Juhindudes KarS § 56 lg 1 määrati karistuseks Liiklusseadus § 227 lg. 2 alusel rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses s.o. 220 EUR ja Liiklusseadus § 227 lg 5 p

1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal, et menetlusaluse isiku süü väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteotsuse koostamisel on arvestatud kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Igati põhjendatud ja seaduslik on määratud karistus juhtimisõiguse äravõtmise ja rahatrahvi näol. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et menetlusaluse isiku poolt esitatud kaebus on eksitav ning osaliselt ei vasta tuvastatud asjaoludele. Karistuse määramisel oli aluseks võetud nii toimepandud tegu, isiku enda suhtumine toimepandusse, varasemad karistused ning võimalus isikut suunata seadusekuulekamale käitumisele Menetlusaluse isiku enda poolt kohapeal antud ütlustest nähtub, et ta täielikult tunnistab süüd, kuid samas ei nähtu kahetsust toimepandu osas. Seega on kaebuses esitatud seisukoht, et isik kahetses toimepandut, vale ning see ei põhine kogutud materjalidele. Vale on ka kaebuses esitatud seisukoht, et menetlusalusel isikul puuduvad samalaadsed väärteod. Väärteotoimikus olevast Karistusregistri väljavõttest on selgelt näha, et menetlusalusel isikul on 5 kehtivat õigusrikkumist, millest kahel korral on teda karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Erinevate õigusrikkumiste toimepanemise eest karistusena määratud rahatrahvid on tasutud, kuid isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Eksitav on kaebuses esitatud seisukoht isiku töökoha kohta, kus väidetakse et menetlusalune isik sai tööle, kus on juhtimisõigus vajalik. Lisatud ei ole töölepingut, millest selgelt ja üheselt oleks nähtavad töö ülesanded uuel töökohal. Samas väärteoprotokollist nähtub, et isik on töötu ja kaebusele lisatud tõendist nähtub, et aolud uue töökohaga xxx. Seega ei ole kaebuses esitatud asj usaldusväärsed. Arusaamatuks jääb kaebuses viidatud töökohast positiivsele iseloomustusele viitamine, kuna enne õigusrikkumise toimepanemist oli isik töötu ning esitatud tõendi alusel teda ollakse alles valmis xxx t

ööle võtma. Kaebuses puudub töökoha iseloomustus.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Tutvunud kaebusega, toimiku materjalidega ja kohtuvälise menetleja seisukohaga ning hinnanud

väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis leiab kohus, et

A.M kaebus tuleb jätta

rahuldamata ning Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 25.04.2013 otsus väärteoasjas nr 2402,13,000466 muutmata. Vastavalt -

VTMS § le 87 arutatakse väärteoasja ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Liiklus

seaduse § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või 40 kilomeetrit tunnis sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

4

Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 1 kohaselt järgi tõendamisel ja tõendite kogumisel takse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid VTMS 5. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna

kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal

väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõende otsus väärteoasjas nr id (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. aprilli 2007 3-1-1-4-07 p 9.1).

Väärteomenetluses lähtutakse tõendite kogumisel ja tõendamisel VTMS § 31 lg 1 kohaselt kriminaalmene -st 1 tulenevalt tluse sätetest, arvestades väärteomenetluse erisustega. KrMS § 60 lg

võib väärteoasjas otsust tehes tugineda ainult asjaoludele, mis on kas tõendatud või tunnistatud üldtuntuks. See tähendab, et ei piisa paljasõnalisest faktiväitest, vaid väide peab olema kontrollitav. Saadud info vormistamine tõendi kujul ongi vajalik info kontrollitavuse tagamiseks. (RKL 3-1-1- 145-05). Kohus tutvus väärteotoimiku tõenditega:

25.04.2013 otsusega nr xxx xxx-xxx xxx väärteoasjas 2402,13,000466 (t lk 13) millest nähtub, l menetlusalune isik A.M asulasisesel teel kiirusega 81+/-7 km/h, juhtis mootorsõidukit lubatud sõidukiirus antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Antud teoga rikkus juht Liiklusseaduse d ning tegu on kvalifitseeritav § 15 lg 1 p 2 nõudei Liiklusseaduse

§ 227 lg 2 järgi. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Ülalmainitud otsuse tegemisel arvestatud tõendeid: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Menetlusalune isik sai otsu 02.05.2013 allkirja vastu. se ärakirja kätte

05. AB 968183 (t lk7- 04.2013 väärteoprotokollist 8) nähtub, et A.M juhtis mootorsõidukit lubatud sõidukiirus xxxxxxxx asulasisesel teel (kus 50 km/h) kiirusega 81+/-7 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Menetlusalune isik sai ning kinnitas protokolli ust, protokolli ärakirja kätte märgitud andmete õigs mille kohta andis allkirja protokolli vastavas lahtris.

VTMS § s 19 ettenähtud õigused ja kohustused on menetlusaluse - isikule teatavaks tehtud, selgitatud, mille kohta protokollis olemas menetlusaluse isiku allkiri.

05.04.2013 - A.M menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (t lk 9 10) nähtub, et andis ütlusi (kirjutatud omakäeliselt) selle kohta, et sõitis liiklusmärki 70, pärast pööret Tartu xxx peale, hakkas liikuma,

võttis hoogu ning kiirus oli 80 km/h, kuna arvas, et on vaja sõita kiirusega 70 ning lõppes 70 tsoon, võ tis hoogu ja ei näinud liiklusmärki 50 km/t. Palus rangelt mit t te karistada kuna on väga raske materiaalne olukord. Tunnistas süüd täielikult.

05.04.2013 k

iirusemõõteseadme kasutamise protokollist (t lk 11) nähtub, et A.M, isikukood xxx xxxx xxx, xxxx , juhtinud mootorsõidukit Mõõtmisel kasutati liiklusjärelvalve kiirusemõõteseadet Stalker DSR2X nr DP009663 antennid KC031279 KR009147, taatlustunnistus nr TTRSS-12/00231, mis testiti 05.04.2013 kell 09.15. ja

5

Mõõtmist teostati asulasisesel teel, hea nähtavusega, valgel ajal, sademeta ilmaga, kuival kattega teel 2 sõidureaga, kahesuunalisel teel. Patrullauto . liikus 1 sõidurajal kiirusega 50 km/h

Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim – vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine

liikuvast sõidukist. Mootorsõiduk liikus 1 sõidur lähen utole, liikus mitu sõidukit.

ajal, vastassuunas, es patrulla

Kiirust mõõdeti sirgel teelõigul 3 sekundi jooksul ja segavaid faktoreid ei olnud.

Seadme helisignaal oli ühtla – km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval ne ja seadme lugem 81 teelõigul – 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendusmääramatus km/h. Ületas mõõdetaval teelõigul

: +/-7 lubatu 4 km/h. d sõidukiirust mitte vähem kui 2 Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat.

Menetlusalune isik (A.M) kirjutas kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, et on näiduga tutvunud ja nõus ning andis allkirja.

Antud juhul Liiklusseadus § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine on tõendatud

A.M poolt rikkumise tunnistamisega menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis (t lk

9-10) ja kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga (t lk 11), millest tuleneb, et menetlusalune isik A.M xxxx mnt. 6 km- liikudes moot -7 l, orsõidukiga, mille kiirus oli 81+/ km/h ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 24 km/h. Lähtudes ülaltoodust oma käitumisega Liiklusseadus § 15 lg 1 p 2 lubatud A.M rikkus sõidukiirust, millega pani toime Liiklusseadus § 227 lg 2 sätestatud süütegu.

Liiklusteaduse § 15 lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

Liik

lusseaduse § 227 lg 2 on sätestatud vastutus mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima

sõidukiiruse ületamis – e eest 21 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõt

misega kuni kuue kuuni. Kohus on se - isukohal, et antud juhul ei esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 sätestatud alustel. -

Menetlusalune isik ei vaidle teo toimepanemisele ega rikkumise kvalifikatsioonile vastu, vaidlustades üksnes põhikaristuse määra ja lisakaristuse määramist. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritav väärtegu

leidis aset ning selle väärteo pani toime . Õigusvastasust ega süüd välistavaid A.M asjaolusid kohus tuvastatud ei ole. Menetlusalusele isikule A.M-ile on kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseadus § 227 lg 2

alusel määratud karistuseks rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses s.o 220 eurot, mis on sanktsiooni

keskmis rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 e määra lähedane (LS § 227 lg 2 trahvi

kuue kuuni). ühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni

Peale seda Liiklusseadus § 227 lg on

5 p 1 alusel A.M-ile määratud lisakaristus –

juhtimisõiguse äravõtmine 2 määr (LS § 227 lg 5 p 1 -ks kuuks, mis on sanktsiooni keskmine

sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist LS § 227 lg 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni).

6

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus leiab, et menetlusalusele isikule määratud karistus on põhjendatud.

VTMS § 2 kohaselt, kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse eesmärk on mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorda. Kindlasti ei saa olla iseenesest karistamise eesmärgiks riigi tahe anda märku, et teatud õigusrikkumiste toimepanijad saavad karmi karistuse, arvestamata eripreventiivset aspekti. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on täidetud, kui isikutel on teadmine, et teole võib järgneda karistus ning karistust sätestava õigusnormi olemasolu ja kohaldamine veenvad inimesi selles, et kehtib vastav käitumisnorm ja see tegu väärib hukkamõistu. Karistuse mõistmisel tuleb samuti lähtuda eripreventiivsest eesmärgist.

Karistusregistri andmetel (t lk 32) - kaebuse esitaja on 4 korda karistatud väärteokorras Liiklus seaduse alusel, millest kahel korral Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel (18.02.2012 ja 23.10.2012).

A.M on rikkumist tunnistanud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis ja palus leebemat karistust. Kohus leiab, et karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt on arvestatud nii toimepandud süüteo raskust, menetlusaluse isiku süüd ja kergendavad asjaolud, kui ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut. Trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot Liiklusseaduse § 22 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise 7 lg 2 eest 21 40 kilomeetrit tunnis – – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahvi

kuue ühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuuni.

Kohus leiab, et olukorras, kus mootorsõidukijuht ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust on põhjendatud määrata isikule karistust sanktsiooni keskmise määra lähedases ulatuses, mis on proportsionaalne toime pandud rikkumisele ja piisav karistuse ees

märkide saavutamiseks.

Antud õigusrikkumise puhul kohus peab põhjendatuks ka lisakaristuse määramist, kuna varasemalt isikule samaliigsete rikkumiste eest üksnes rahatrahvi määramine ei hoidnud isikut uute samalaadsete süütegude toimepanemisest.

Arvestades seda, et Liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioon näeb ette võimalust kohaldada põhikaristusena ka juhtimisõiguse äravõtmisega kuni Liiklusseaduse § 22 kuue kuuni ning 7 lg 5 p 1

7

näeb ette võimalust kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni siis korduvalt t

oimepandud õigusrikkumise puhul sanktsiooni keskmises määras lisakaristuse määramine on igati põhjendatud.

Juhtimisõiguse vajaduse kohta Auto OÜ 11.06.2013 a. tõendi esitas menetlusalune isik kohtule A-

(t lk 22) millest nä Auto OÜ on valmis võtma A.M tööle autojuhina. htub, et firma A-

Kohus leiab, et autojuhina töö leidmine iseenesest ei vähenda menetlusaluse süüd isiku toimepandud

väärteos ega välista vastutust.

Riigikohus on enda lahendis 3-1-1-26-10 p 7.3 väljendanud seisukoha seoses juhtimisõiguse vajadusega töökohal “ Kriminaalkolleegium märgib sedagi, et kuigi üldiselt võib nõustuda - maakohtu seisukohaga, mille kohaselt tuleks vältida töökoha kaotust väärteokaristuse tulemusena, ei saa töökoha kaotamise võimalus olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.

Menetlusalune isik on enda karistused ei käitumisega selgelt näidanud, et varasemalt määratud täitnud enda eesmärki, seega on põhjendatud rangema karistuse määramine ja

antud juhul

juhtimisõiguse äravõtmine.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1, § 134, § 135 kohus jättab rahuldamata kaebuse ning muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida A.M prefektuuri 25.04.2013 otsuse millega A.M-ile väärteoasjas 2402,13,000466 Liiklusseaduse § 227 lg 2 määrati rahatrahv 55 trahviühiku ulatuses s.o 22 alusel 0 eurot ja Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine 2-ks kuuks.

KarS § 66 lg 2 järgi võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit

arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Kohus peab põhjendatuks (arvestades A.M 02.05.2013 PPA Ida prefektuurile esitatud

taotlust rahatrahvi tasumise tähtaja pikendamiseks 4-ks kuuks t lk 14) ka PPA Ida prefektuuri 03.05.2013 määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamist 4-ks kuusk.

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik