4-13-4174/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-13-4174

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Kohtunik Ülle Raag Margit Veike Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht

12. juuli 2013. Suur 1 a Jõgeva Väärteoasja number 4-13-4174 Väärteoasi O.R-i väärteoasi nr. 2490,13,001444

Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusalune isik O.R (isikukood

xxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxx ); Kohtuväline menetleja: Lõuna Prefektuur, esindav ametnik liikluspolitseinik Arsi Alavere.

RESOLUTSIOON

VTMS § 107

1 p.1, § 108, § 111, § 113, alusel maakohus lg.

O T S U S T A S:

Süüdi tunnistada O.R lg.3

Liiklusseaduse § 227 järgi ja karistuseks mõista rahatrahv 110 (ükssada kümme) trahviühikut, s.o. 440 (nelisada nelikümmend) eurot.

KarS § 68 lg.2 alusel arvestada karistuse hulka O.R-i kinnipidamine alates 24.06.2013, s.o. üks päev.

O.R on kanda karistust 100 (ükssada) trahviühikut.

Liiklusseaduse § 227 .5 p.2 alusel kohaldada O.R-i suhtes lisakaristust ja võtta ära lg mootorsõiduki juhtimisõigus 3 (kolmeks) kuuks.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr . 10220034796011 SEB Eesti

Ühispangas või arvele nr . 221023778606 Swedbangas või arvele nr . 333416110002 Danske

Bank AS Eesti filiaalis, viitenumber 4100065035. Se kohtu lgituseks märkida: Tartu Maa Jõgeva kohtumaja otsus nr. 4-13-4174, O.R-i rahatrahv.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud O.R-i kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu). Apellatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest.

Kui apellatsiooni esitamise soovist on kohtule teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks k 2013.a. Apellatsioonkaebus tuleb ättesaadav 12.juulil

esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohtuväline menetleja edastas 25.06.2013.a KarS § 48 alusel kohtule O.R väärteomenetluse materjalid väärteoasjas nr 2490,13,001444 l LS) § iiklusseaduse (edaspidi

227 lg. 3 tunnustel aresti kohaldamiseks.

25.06.2013.a on koostatud väärteoprotokoll väärteoasjas nr 2490,13,001444 selle kohta, et

O.R 24.06.2013.a kell 23.34 Viljandi mnt 9 juures Põltsamaa linnas Jõgeva maakonnas liikudes Tallinna mnt suunas juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 96 km/h +- 3km/h. Lubatud antud teelõigul 50 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h. Kiirust mõõdetud kiirusemõõtjaga Stalker II MDR nr S.N. AS008355. Sellega rikkus LS § 15

2 ning väärtegu kvalifitseerub LS § 227

3 järgi. lg. 1 p. lg.

Tõendina on esitatud liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (tl. 4), tunnistaja Enno Ottise ülekuulamise protokoll (tl. 5-6), isiku kinnipidamise protokoll (tl.7), teatis O.R-i karistusandmete kohta (tl. 8-10) ja mõõtevahendi taatlustunnistuse koopia nr TTRSS- 12/00178 (tl. 11).

Kohus võttis väärteoasja menetlusse kui VTMS § 83

2 ja § 84 alusel esitatu ja määras lg. kohtuistungiajaks 25.06.2013.a. 25.06.2013.a toimunud kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik O.R ennast süüdi temale inkrimineeritud teos. süü

Kohtuväline menetleja palus kohtuistungil O.R-i süüdi tunnistada LS § 227 lg. 3 alusel ning karistuseks mõista 5 päeva aresti ja lisakaristusena ära võtta juhtimisõigus 3 kuuks.

KOHTU SEISUKOHAD 1.

Kohus, tõendite kohtuliku uurimise tulemusena tegi kindlaks:

O.R juhtis 24.06.2013.a hilisõhtul Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas Viljandi maanteel maja nr 9 läheduses mootorsõidukit BMW 316, registreerimismärk 304BCA suunaga Tallinna maantee poole.

Isiku sõnul (ütlused kohtuistungil) palus tema purjus sõber viia auto Tallinnasse, tegemist oli ameerika autoga ning tahhomeeter näitas miile, mitte kilomeetreid tunnis. Tuli läbi Põltsamaa, autos oli üksi ning kaine. Politsei auto seisis enne Põltsamaale sissesõitu. Spidomeetri tuli kustus ära poole tee peal. Väärteoprotokolli on kantud

O.R-i selgitus, mille kohaselt oli tegemist võõra autoga ning kiirust ta ei tajunud. Ta on ekslikult ületanud kiirust (tl. 3).

Tõendamist on leidnud, et liiklusjärelevalve käigus 24.06.2013.a mõõdeti kiirust Põltsamaa linnas Viljandi mnt 9 maja juures, kui kiirusemõõteseade näitas mootorsõiduki kiiruseks 96 km/h (protokoll tl.4). Politseipatrull peatas kinni mootorsõiduki BMW 316, registreerimismärk 304BCA, mida juhtis menetlusalune isik O.R.

24.06.2013.a mõõdeti kiirust tehniliselt korras oleva mõõteseadmega ning juhile näidati tablool fikseeritud näitu. Seda väidet toetavad kohtule esitatud tõendid. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadmise kasutamise protokolli kohaselt mõõdeti 24.06.2013.a O.R-i (tl. 4) poolt teo toimepanemise kohas kiirust kasutades liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet

Stalker II MDR nr S.N. AS008355. Seadme näiduks saadi 96 km/h ning kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +- 3km/h. Asulasisesel teel on lubatud kuni 50 km/h, mis teeb ületatavaks sõidukiiruseks mitte vähem kui 43 km/h. Seadme tabloole fikseeritud näitu näidati ka juhile. Eelnimetatud kiirusmõõteseade on taadeldud 12.11.2012.a ning väljastatud on mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS- 12/00178 (tl. 11).

O.R on kohtuistungil end väärteoprotokollis nr 2490,13,001444 märgitud liiklusnõude rikkumises süüdi tunnistanud ta ei tajunud kiirust ja tahhomeeter näitas miile - .

Eeltoodut toetavad ka tunnistaja Enno Ottise ütlused (tl. 5 sündmuse -6), mis kattuvad nii asjaoludega kui ka menetlusaluse isiku poolt antud selgitustega.

Kohtule nähtuvalt oli politseipatrulli poolt teostatud kiirusemõõtmine nõuetekohane. O.R ei ole (tl. 4 esitanud ühtegi vastuväidet kiirusemõõtmisele või nõuete rikkumisele pöö Samuti on O.R kohtuistungil öelnud, et kiirusemõõteaparaat nä rdel). itas tema kiiruseks 94 või 96 km/h.

Kõik eeltoodu kogumis kinnitab, et O.R juhtis 24.06.2013.a hilisõhtul mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 96 +- 3 km/h.

LS § 15 lg. 1 p. 2:

LS § 227

3 sätestab: lg.

41 60 kilomeetrit tunnis

karistatakse rahatrahviga kuni 200

Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud O.R-i poolt toimepandud süüteo õigesti. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et isik on juhtinud mootorsõidukit asulas 96

3 km/h. LS § +-

15 lg. 1 p. 2 tulenevalt on suurim lubatud kiirus asulas 50 km/h, mis tähendab, et O.R on rikkunud nimetatud liiklusnormi vähemalt 43 km/h. LS § 227 lg. 3 alusel karistatakse isikut siis, kui mootorsõidukijuht on ületanud suurimat lubatud sõidukiirust 41

-60 km/h. Seega jääb kiiruseületamine LS § 227

3 sätestatu mõjualasse. lg.

O.R-i süütegu tuleb kvalifitseerida KarS § 227

3 järgi. lg.

2. O.R-i poolt toimepandud teos ei esine õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid.

3. O.R tuleb süüdi tunnistada selles, et tema, 24.06.2013.a kell 23.34 Viljandi mnt 9 juures Põltsamaa linnas Jõgeva maakonnas, liikudes Tallinna mnt suunas, juhtis mootorsõidukit asulas kiirusega 96 km

– ubatud antud teelõigul 50 km/h, seega /h +- 3km/h l ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 43 km/h – ning karistada LS § 227 lg. 3 alusel.

4. Kohtuväline menetleja on palunud mõista isikule 5 päeva aresti ja võtta ära juhtimisõigus lisakaristusena 3 kuuks. Menetlusalune isik on palunud jätta juhtimisõigus alles, kuna kogu tema sissetulek on seotud juhtimisõigusega, lisaks on tal ülalpeetav.

KarS § 56

1 sätestab: lg.

KarS § 62 kohaselt lisakaristust. LS § 227

3 sätestab: lg.

41 60 kilomeetrit tunnis

LS § 227 lg. 5 p. 2 kohaselt kolmest kuust kuni kuue kuuni.

Isikule karistuse valikul arvestab kohus eelkõige võimalusega hoida süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest. Kohus karistust kergendavaid (KarS § 57) ega karistust raskendavaid (KarS § 58) asjaolusid ei tuvastanud. Karistu - sregistri väljavõttest (tl. 8 10) nähtub, et isikut ei ole kriminaalkorras karistatud. Väärteokorras on isikut karistatud kokku 13 l korral, millest kõigil juhtudel on -

karistatud teda liiklusseaduses sätestatu alusel kvalifitseeritavate süütegude eest. 2013.a on teda karistatud (v.a käesolev juhtum) kahel korral, s.o 07.04.2013.a LS § 227 lg. 2 alusel ja 17.02.2013.a LS § 227 Ka 2012.a on isikut karistatud LS § 227

1 või lg. 1 alusel. lg. lg. 2 alusel, kokku kahel korral. Kohtule nähtuvalt on 13 liiklusseaduse alusel mõistetud karistusest lausa 11 korral isikule määratud karistus seetõttu, et isik on rikkunud liiklusseaduse sätteid, mis kvalifitseerivad süütegusid, mil isik on lubatud suurimat sõidukiirust ületanud. Isikut on eelnimetatud süütegude eest kari või statud ainult rahatrahvidega, ei ole kohaldatud aresti võetud ära sõiduki juhtimisõigust (sh lisakohustusena). Vaatamata sellele, et isik on korduvalt pannud toime samalaadseid süütegusid, leiab kohus, et käesolevalt on võimalik tagada KarS § 56 toodud karistuse eesmärgid ka rahatrahvi määramisega Arest kui isikult vabaduse äravõtmine peaks olema viimane võimalik .

rakendatav karistusviis, mil isiku poolt toimepandu on niivõrd ohtlik või süstemaatiline ja muude leebemate karistusviisidega teda enam mõjutada ei ole võimalik. Käesolevalt kohus küll nendib, et O.R on korduvalt toime pannud adseid süütegusid, kuid leiab, samala et aresti kohaldamine oleks siiski ennatlik. LS § 227

3 on toodud rahatrahvi määr, milleks on viühikut ning tulenevalt lg. kuni 200 trah KarS § 47

1 on väikseim trahvimäär 3 trahviühikut. Kohtule nähtub, et isikut on peamiselt lg.

karistatud alla keskmise määra, s.o vähem kui pool võimalikust rahatrahvi ülemmäärast vastava süüteo eest. lt mõjusad, Nimetatud rahatrahvide suurused ei ole olnud isikule piisava et see avaldaks mõju tema karistustundlikkusele. Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud määrata isikule rahatrahv üle keskmise (mis on 100 trahviühikut) määra.

Kuigi isikut on karistatud liiklussüütegude eest korduvalt rahatrahvidega, ei ole see mõjutanud isikut lõpetama uute samalaadsete süütegude toimepanemist.

Kohus leiab, et seetõttu on põhjendatud kohaldada isiku suhtes LS § 227 lg. 5 p. 2 alusel lisakohustusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus märgib, et uhtimisõigus ei ole inimesele j

sünniga kaasa antud võõrandamatu õigus, vaid tegemist on privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimusi järgides ka saada amuti on võimalik seda . S teatud tingimustel kar

istuse eesmärkide täideviimiseks ära võtta. Juhtimisõiguse äravõtmine lisakaristusena on eelkõige eripreventiivse iseloomuga ning on suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Arvestades asjaolu, et isik on rikkunud 2013.a (käesoleva juhtum kaasaarvatud) kokku 3 korral liiklusseaduse nõudeid, 2012.a 2 korral ning üleüldiselt alates 2007.a kokku 13 korral, ning teda on karistatud ainult rahatrahvidega eelnimetatud tegude eest, is ei ole ainult rahatrahv si

mõjutanud isikut jätkama edaspi ja liiklusnõuete täitmise diselt seaduskuulekat eluviisi tagamiseks O.R-i poolt on vaja rakendada tõhusamaid meetmeid Kohus märgib, et .

isiku süüd näitab asjaolu, et isik ületas kiirust asulasisesel teel vähemalt 43 km/h, mis on märkimisväärne – kiiruseületamine. Kuigi isik on väitnud, et auto peaaegu kahekordne-

näidikud olid miilides, mitte kilomeetrites (sealjuures on kohtu arvutuste kohaselt 93 km/h umbes 57 miili/tunnis) ja võõra auto tõttu ei olnud kiirused tajutavad, on kiiruseületamine nii suures ulatuses siiski põhjendamatu ja ei saa tulla pelgalt hooletusest. Selline suhtumine näitab eelkõige isiku hoiakuid õiguskorda üleüldiselt ning kohustuslikuks järgimiseks sätestatud reegl Olukorras, kus isik ei taju, et tema juhitav sõiduk liigub kiirusega, mis itesse. on umbes kaks korda suurem lubatust, on tegemist eriti ohtliku juhiga.

Kohus ei leia, et asjaolu, et isiku igapäevane sissetulek on seotud tema juhtimisõigusega, võiks olla aluseks jätta lisakaristus kohaldamata. Igapäevase sissetuleku seotus juhtimisõigusega ei ole iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistav asjaolu, sest KarS 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu. O.R nimetas oma töökoha ja sissetuleku

- ta on äriühingu juhatuse liige ja saab riigi keskmisest töötasust oluliselt suuremat sissetulekut.

Need asjaolud viitavad, et O.R on võimalik suuremate raskusteta kasutada autojuhi tellimise teenust või oma töö ümber korraldada selliselt, et tema igapäevane toimetulek või muu tegevus ei oleks saatuslikult takistatud. Seega ei koorma juhtimisõiguse lühiajaline äravõtmine isikut ebaproportsionaalselt. Samuti ei ole juhtimisõiguse äravõtmata jätmise aluseks ülalpeetava olemasolu. Isikule ei ole eelnevalt kohaldatud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist, mistõttu kohus leiab, et antud hetkel on piisav juhtimisõiguse äravõtmine LS §

2 sätestatud

227 lg. 5 p. alammääras, s.o kolmeks kuuks.

Eeltoodust tulenevalt on asjas õigustatud rakendada karistuse valikul kombineeritult nii süüpõhimõtet kui ka preventsioone ehk nii rahatrahvi kui ka lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

O.R-ile tuleb lg. 3 a t, s.o karistuseks mõista LS § 227 lusel rahatrahv 110 trahviühiku

440 eurot. lg. 2 alusel arvestada karistuse hulka O.R-i kinnipidamine KarS § 68

alates 24.06.2013, s.o üks päev. § 72 lg.2 järgi vastab üks päev aresti rahatrahvi KarS

kümnele trahviühikule. Seetõttu tuleb O.R-ile mõistetavast karistusest lugeda kantuks rahatrahv kümne trahviühiku ulatuses. O.R-i lõplikuks kandmata

karistuseks on rahatrahv 100 trah . viühikut, s.o 400 eurot Liiklusseaduse § 227

2 alusel kohaldada O.R-i suhtes lisakaristust ja võtta ära lg. 5 p. mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks.

Menetluskulude jaotus

VTMS § 38

1 sätestab: lg. itakse

KrMS § 180 lg. 1 kohaselt -

Kohtule ei nähtu, et käesolevalt oleks menetlusosalistel tekkinud menetluskulusid. Vaatamata sellele määrab kohus e jaotuse, jättes kulud menetluskulud O.R-i kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Ülle Raag