4-13-1522/22 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL KOHTUOTSUSE LÕPPOSA

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.juuni

2013.a. Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-13-1522 Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Väärteoasi Andrei (Andrey) PPA Ida prefektuuri 27.02.2013 J.V kaebus otsusele nr väärteoasjas nr 2440,13,000782, millega temale LS § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6-ks kuuks. Väärteoasja arutamise aeg 19.06.2013 avalikul kohtuistungil Istungil osalenud isikud

Ida Prefektuuri esindaja Meelis Kaev Menetlusalune isik , ik 36510252249xxx J.V J.V kaitsja advokaat Allan Valk Juhindud , kohus es VTMS § 132, § 134, § 135 OTSUSTAS: Rahuldada Andrey (Andrei

) J.V kaebus, osaliselt, ning tühistada, osaliselt, Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri 27.02.2013 otsus väärteoasjas nr 2440,13,000782, millega temale Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 6

-ks kuuks ja teha uus otsus raskendamata menetlusaluse isiku olukorda.

Andrey(Andrei) J.V süüdi tunnistada LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine

4

–ks (neljaks) kuuks. K

aristuse kandmise algus alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast.

Vastavalt Liiklusseaduse § 127 tuleb juhiluba jooksul pärast mootorsõiduki 5 tööpäeva juhtimisõiguse äravõtmise otsuse jõustumist loovutada Maanteeametile.

Kohtuotsuse peale on õigus kassatsioonikorras edasi kaevata RIIGIKOHTULE 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Menetlusosaline on kohustatud seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kättesaamisest teatama Viru Maakohtule kirjalikult oma soovist esitada kassatsioonkaebus. Kohtuotsus on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 12.07.2013.

2

KOHTU POOLT UURITUD TÕENDID ja JÄRELDUSED:

Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja otsusega 27.02.2013 kvalifitseeriti J.V poolt Liiklusseaduse § 15 lg 1 p 1 sätete rikkumise eest s.o lubatud sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 24 km tunnis, mis oli toime pandud 08.02.2013 kell 9.57 Kohtla vallas Ida Virumaal ja karistuseks määrati Liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 6 kuuks.

n arvestanud otsuse tegemisel kergendavat asjaol Kohtuväline menetleja o u s.o isiku süü tunnistamist. J.V esitas eelnimetatud otsuse peale kaebuse, milles selgitas, et ta koheselt kahetses oma tegu. Kaebuses J.V kaitsja viitab teo toimepanija majanduslikule sõltuvusele, kuna

ohus oli ettevõtte vara, mille juhatuse liige on J.V. J.V kiirustas objektile, kus oli

juhtunud avarii, et ära hoida suurem kahju. Kaitsja märgib kaebuses, et J.V ei suutnud liikluses oma tegutsemist adekvaatselt hinnata, mõistes tagantjärele teo ohtlikkust, millega seadis ohtu oma ettevõtte tegevuse, enda perekonna heaolu. Seoses tööga vajab J.V pidevalt Eestis

autoga ringi liikumist ja seetõttu on tal juhtimisõigus hädavajalik. Kaebaja leiab, et pidevad rikkumised viivad ükskord pikemaajalise juhtimisõiguse peatamiseni kuid seekordne olukord oli erandolukord. Menetlusalune isik möönab, et teda on varem sarnaste tegude eest karistatud, kuid tegemist ei ole tahtliku, paadunud rikkujaga.

kergem karistus. Kaebuse esitaja palub oma kaebuses määrata J.V-le

Kohus uuris kogutud tõendeid juhindudes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi järjekindlast praktikast, mille kohaselt tuleb kohtul kaebuse esitamise korral arutada väärteoasja täies ulatuses ab ovo ( 3-1-1-46-13). põhimõttel

nr. xxx xxx juhtimisel a Kohus uuris väärteoprotokolli sõiduki

sulavälisel teel kiirusega 118 km/tunnis, lubatud kiirus antud teelõigul 90 km/tunnis. Ületas kiirust mitte vähem kui 24 km /h. Näitu tutvustati juhile.

Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist sõiduki tlk 13 nähtub, J.V et

juhtimisel kiiruse mõõtmise asjaoludest nähtub, et sõiduk liikus asulavälisel teel valgel ajal.

Teeolud märjad. Patrullauto mõõtis kiirust seistes kõrvalteel ja seadme lugem oli 118 km/h.

Lubatud sõidukiirus mõõdetav teelõigul 90 km / h. Mõõtmise laiendmääramatus +/ al - 4 km/h,

seega ületas juht mõõdetaval teelõigul kiirust mitte vähem kui 24 km/h. Menetlusalune isik avaldas samas protokollis omakäeliselt, et ta on rikkumisega nõus. Oma esmastes o , et ta ei vaadanud spidomeetrit ja makäelistes ütlustes avaldas J.V ületas kiirust. Samuti avaldas kahetsust ning palus juhiluba mitte ära võtta seoses tööga.

J.V seletuskiri PPA Ida Prefektuurile

Väärteotoimikus on tlk. 17 ilma

kuupäevata ja tlk. 18 toetuskiri PPA Ida Prefektuurile OÜ Novaproff samuti ilma kuupäevata.

Seletuskirjast nähtub, et erinevalt menetlusaluse isiku ülekuulamisel antud ütlustest selgitas

J.V rikkumise asjaoluna, et kiirustas avarii toimumispaika, et vältida varalise kahju tekkimist. Samas palub jätta alles temale sõiduki juhtimisõigus.

2 p 3 Kohus laiab, et tulenevalt VTMS § 69 lg

(2)

Väärteoprotokolli põhiosas märgitakse:

1)

koht; väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja

2)

väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt;

3)

menetlusaluse isiku ütlused või viide, et menetlusaluse isiku ütlused on protokollitud eraldi; 4) eraldi; tunnistajate ütlused või viide, et tunnistajate ütlused on protokollitud

Väärteotoimiku lk. 15 nähtub, et menetlusalusele isikule võimaldati koheselt kell 10.05 tema ülekuulamise protokollis anda asja kohta ütlusi, kus omakäeliselt mä isik rgib, et ei vaadanud

spidomeetrit ja ületas kiirust.

3

e VT kohustust menetlusalusele isikule seletuskirja esitamist nagu Küll aga ei nä MS sätted ette seda tegi J.V ja kusjuures seletuskirjas toodud selgitused avarii toimumisest ja materiaalse

kahju ärahoidmisest on üldsõnalised. Tekib küsimus, d põhjendusi ei esitanud miks nimetatu

J.V koheselt väärteoprotokolli vormistamisel. Seletuskirjale ei ole lisatud juurde põhjendavaid tõendeid, et kohus saaks kontrollida sündmuste tegelikkusele vastavust. Kohus juhindub VTMS § 69 lg 6 : Väärteoprotokolli lõpposas märgitakse, et menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada kohtuvälisele menetlejale väärteoasjas vastulause ja tõendid ning tutvuda kohtuvälise menetleja juures väärteotoimikuga 15 päeva jooksul, alates väärteoprotokolli koopia kättesaamisest. Menetlusaluse isiku nõudmisel võib toimikuga tutvumise ning vastulause esitamise aega lühendada.

Vastulauset J.V kohtuvälisele menetlejale esitanud ei ole. Samuti pole esitatud tõendeid s.o avarii asjaolude ja mate

, kuigi riaalse kahju iseloomu või tarvituselevõetud abinõude kohta kaebuses nimetatud põhjusel tuginetakse. määrata . xxx toetuskirja kus palub J.V-le

karistuseks rahatrahv. Samas märgitakse, et rikkumine on pigem tähelepanematusest J.V kui tahtlik. Kohtuistungil kaebuse esitaja selgitusest ilmneb aga vastuolu kaitsja poolt allkirjastatud kaebuse sisuga. J.V selgitas kohtuistungil, et tegelikult sõitis ta oma kontorisse, mis asus xxx xxx. Ka menetlusaluse isiku . Kõnealune avarii aga toimus hoopis kaitsja möönis vastuolu olemasolu tema poolt koostatud kaebuses ja kaebuses põhjenduse mittevastavust tegelikkusele. Menetlusalune isik ise rikkumist ei ja vaidlustanud ja nõustus, et väärteoprotokollis mõõteseadme kasutamise protokollis kajastatud rikkumine vastab tegelikkusele. Tunnistaja Kunnar Püvi ütlustest nähtub, et Mitsubishi džiibi juht tunnistas kiiruse ületamist kuid rikkuja selgitusi ega teeolusid rikkumise kohas tunnistaja ei mäleta. Kohtuväline menetleja kohtuistungil taotles jätta menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata ja otsus muutmata. Kohus uurinud kogutud tõendeid leidis, et J.V käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi s.o Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine mitte vähem kui

24 km/h.

st kuni 20 kilomeetrit (1) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise ee tunnis

– karistatakse rahatrahviga kuni 30 trahviühikut. (2) Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– – 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus leidis, et menetlusalune isik on varem s.o

26.07.2012 toime pannud LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo, milline otsus jõustus 31.10.2012 ja J.V-le määrati karistuseks rahatrahv 400 eurot ning võeti ära sõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo pani J.V toime juba 17.01.2013 ja karistuseks määrati rahatrahv 200 eurot. Täidetud 14.02.2013 ja Otsus jõustus

6.03.2013. Käesolevas menetluses arutatava väärteo pani J.V toime 27.02.2013 .

4

Eeltoodust nähtub, et rahatrahvid ega ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole mõjutanud piisavalt liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest hoiduma. J.V käitumist tahtlike Menetluses kogutud tõenditest nähtub, et J.V, olles sõiduki juhtimisel toimis oma käitumisel iseenda tahtlusest tulenevalt. Keegi ei ole kohustanud menetlusalust isikut l ja seadm iiklusseaduse nõudeid eirama a ohtu liiklejate elu ja tervist või vara. Sellise riski võttis õigusvastase käitumisega endale üksnes J.V ise.

- ei suutnud J.V liikluses adekvaatselt oma tegutsemist Nii nagu kaebuses väljendatud hinnata ja seadis ohtu oma

ettevõtte tegevuse, enda ja perekonna heaolu.

Siinkohal kohus hindab J.V poolt kaebuses esitatud rikkumise põhjendused mittemõjuvateks. J.V ise kohtuistungil selgitas, et sõitis kontorisse, mis xxx, kuid avarii toimus xxx. Seega on kohtule kaebuses esitatud väited tõenditega kinnitamata ja alusetud, mis ei õigusta menetlusaluse isiku lühikese aja jooksul järjekordselt

liiklusalase rikkumise toimepanemist. Kohus ei hinda põhjendatuks J.V liiklusalase väärteo toimepanemise kergendavaks asjaoluks majandusliku sõltuvuse mõjul. Kohtule ei ole kaebuse esitaja poolt esitatud hindamiseks tõendeid ohusoleva vara ega faktilise ohu kohta, mistõttu esitatud väide on p xxx asuvasse kontorisse aljasõnaline. Samas selgitas J.V, et sõitis oma töökohta J pabereid vormistama, mis kuidagi ei ole mõistetav avarii tagajärjel varale tuleneva ohu või suurema kahju ärahoidmise kiireloomulise tegevusena.

oma Kohtuväline menetleja on 27.02.2013 otsusega väärteoasjas nr 2440,13,000782, J.V-le määranud karistuseks sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine LS § 227 lg 2

sanktsiooni maksimumi määras. Samas on otsuses kajastatud süüdlase vastutust kergendav asjaolu süü tunnistamine. Kohtu hinnangul tulenevalt K

arS § 57 lg 1 p 3 sätetest ei ole süü tunnistamine iseenestest karistust kergendav asjaolu, kuna süüdlane peeti kinni vahetult peale rikkumist politseitöötajate poolt ja sellega vah . etult lõppes ka rikkumine

kergendava asjaolu olemasolu Samas ei ole kohtuvälise menetleja otsuses jälgitav kõnealuse korral, kuidas see mõjutab karistust LS § 227 lg 2 alusel valitud karitus sõiduki juhtimisõiguse . äravõtmine on kohaldatud sanktsiooni maksimummääras

s.o 6 kuud kuid rikkumise ulatus kiiruse ületamisel vahemikus 21-4o km/h on toime pandud pigem alla keskmise (kui keskmine on 30 km/h) ulatuses e. 24 km/h. § 57. Karistust kergendavad asjaolud

amisele aktiivne 3) süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avast kaasaaitamine; Kohus leidis, et antud juhul on olemas J.V karistust kergendav asjaolu s.o lubatud kiiruse ületamise puhtsüdamlik kahetsus. Vaatamata kohtu tuvastatud kergendavale asjaolule J.V-le karistuse mõistmisel on põhjendatud rangema karistusliigi kohaldamine, sest rahatrahvid

ja ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole süüdlast hoidnud ära korduvate samalaadsete ja muude liiklusalaste rikkumiste toimepanemisest. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et J.V-le on põhjendatud karistusena kohaldada sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine. Antud uute rikkumiste toimepanemise kohtuotsusega karistus hoiab ära tema poolt määratud ajavahemikul ja eeldatavalt ka kauem, sest lubatud sõidukiiruse ületamise kui rikkumise ohtlikkust on ka kaebuse esitaja oma kaebuses hinnanud samavõrd tõsiseks kui kohtuväline menetleja. Samuti on kaebuse esitaja eeldanud, et jätkuvate väärtegude toimepanemisel

5

võetakse sõiduki juhtimisõigus ära pikemaks ajavahemikuks niikuinii. Kohus aga ei nõustu

kaebuse esitajaga selles, et seekordne rikkumine on erandlik. Kohus leiab, et kui varem on J.V-le mõistetud samalaadse rikkumise eest nii rahatrahv kui ka sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks ning jõudnud järelduseni, et rahatrahv ei ole meede, mis uusi rikk hoiab d menetlusaluse umisi ära , siis käesoleval juhul on põhjendatu isiku karistamine üksnes sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega – neljaks kuuks s.o varasemalt 3-ks kuuks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmis ühe kuu võrra Kohtuvälise t - raskendades karistust . menetleja otsus on kohtu arvates küllaldaselt karistusmäära osas otsuses põhjendamata, mistõttu kohus peab võimalikuks mõjutada rikkujat n.ö karistuse järk järgulise ranguse määra - suurendamise teel. Seda põhjusel, et arvestades viimaste liiklusalaste rikkumiste sagedust j vastutust a kergend tulenevalt vahemikus 21-40 km/h ja rikkumise avat asjaolu, rikkumise määra asjaolusid: teeolusid ja sõidutingimusi arvestades, mis aalses ulatuses kogutud tõenditest minim nähtuvalt ei olnud juhile raskendatud tee- j ilmastikuoludest tulenevalt. a

- ei vaadanud spidomeetrit Kohus leidis, et Andery(Andrei) J.V pani toime väärteo tahtlikult kuigi pidi järgima liikluskorralduse nõudeid. Tema käitumises ei ole tuvastatud õigusvastasust välistavaid asjaol LS § 227 lg 2 järgi süüdi. usid ja ta on temale inkrimineeritud rikkumises

(allkirjastatud digitaalselt) Loretta Pikma Kohtunik